Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti kirjutisi \u00fclikoolide rahastamisest. K\u00fcll r\u00e4\u00e4gitakse murest, kuidas \u00fclikoolid saavad endale akadeemilist j\u00e4relkasvu, vajadusest muuta rahastamismudelit, kuni selleni v\u00e4lja, et \u00fclikoolide autonoomia on ohtu seatud ja kitsendatakse \u00fclikoolide \u00f5igusi.<\/p>\n
Milles asi, miks k\u00e4ra k\u00f5rghariduse \u00fcmber nii suureks on paisunud?<\/p>\n
Tegelikult on p\u00f5hjused p\u00e4ris proosalised. On alanud tibude lugemise aeg ehk haridus- ja teadusministeerium peab k\u00f5rgkoolidega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi halduslepingute \u00fcle ehk lihtsamalt \u00f6eldes arutatakse praegu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimislaua taga, kui palju k\u00f5rgkoolid peaksid riigi raha saama oma \u00f5ppetegevuste rahastamiseks.<\/p>\n
Eriti k\u00f5va protesti on tekitanud haridusministri soov j\u00e4tta mingi summa raha enda k\u00e4sutusse, et l\u00e4bi rahaliste stiimulite suunata \u00fclikoole \u00f5petama neid erialasid, mida riigil vaja. Suurusj\u00e4rk 14 miljonit, mis moodustab j\u00e4rgmiseks aastaks etten\u00e4htud tegevustoetusest natuke alla viie protsendi. No ei ole vist liiga suur summa.<\/p>\n
Kas haridusministril on \u00f5igus \u00fclikoolidele \u00f6elda, mida peaks \u00f5petama?<\/p>\n
Loomulikult on, v\u00e4hemasti niikaua kui Eesti maksumaksja raha moodustab suurema osa \u00fclikooli eelarvest. Tartu \u00dclikooli puhul on maksumaksja raha osakaal kogu eelarvest umbes 80 protsenti. Tegelikult muidugi rohkem, sest eks Euroopa Liidu rahad ole ka maksumaksja rahad.\u00a0<\/p>\n
Kas sellest viiest protsendist \u00fclikoolide autonoomia v\u00f5i akadeemiline vabadus kannatab? No tegelikult ei kannata.<\/p>\n
Kivi tuleb visata ka ministeeriumi kapsaaeda. \u00dclikoolid on lastud jalutama liiga pika rihma otsa, kui koerapidajate metafoore kasutada.<\/p>\n
Kunagi aegade h\u00e4maruses (aasta v\u00f5is olla 2013) otsustas haridusministeerium, et erinevatel \u00fclikoolidel on erinevad\u00a0 vastutusvaldkonnad ja nende alusel annab riik \u00f5petamiseks raha. N\u00e4iteks majandusteadus oli Tartu \u00dclikooli vastutusvaldkond, \u00e4rindus aga Tallinna Tehnika\u00fclikooli vastutusvaldkond. \u00d5ige pea aga tekkisid kaasvastutusvaldkonnad ja \u00fcldiselt l\u00e4ks kogu s\u00fcsteem lappama, sest v\u00e4ga rangelt \u00fclikoolide rahastamisel nendest vastutusvaldkondade\u00a0 p\u00f5him\u00f5tetest kinni ei peetud. Loodeti, et k\u00f5rgkoolid ise lepivad kokku, kes mida \u00f5petab ja s\u00fcsteem reguleerib ennast ise alt \u00fcles. Ei reguleerinud.\u00a0<\/p>\n
Toon lihtsa n\u00e4ite, \u00fcks t\u00e4naseid t\u00fcli p\u00f5hjuseid on \u00f5igusteaduse \u00f5petamine erinevates k\u00f5rgkoolides. Ministeerium otsustas,\u00a0 et juurahariduse andmine peaks toimuma ainult Tartu \u00fclikoolis, samas oli see n\u00f5ue seatud suhteliselt l\u00f5dvalt, ehk selle rikkumisega ei kaasnenud mingeid sanktsioone. Tulemuseks on see, et t\u00e4na \u00f5petatakse tulevasi \u00f5igusteadlasi kolmes k\u00f5rgkoolis.<\/p>\n
K\u00e4ra on palju ja t\u00e4na \u00fcritab haridusministeerium l\u00e4bi tegevustoetuse olukorda m\u00f5jutada, \u00f6eldes, et raha saavad need, kelle vastutusvaldkond see on, teised v\u00f5ivad \u00f5petada raha eest. Tundub nagu juba v\u00e4lja lastud hambapasta tagasi toppimine tuubi. Kui algusest peale on asjad k\u00e4est lastud, siis n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele on v\u00e4ga keeruline midagi muuta.<\/p>\n
Teine klassikaline n\u00e4ide on k\u00f5rghariduse konsolideerumine. Minu arust on k\u00f5ik k\u00f5rgharidust puudutavad raportid, mis taasiseseisvumise aja jooksul on kirjutatud, r\u00e4\u00e4kinud sellest, et meil on liiga palju dubleerimist, \u00f5ppej\u00f5ude ei j\u00e4tku, raha ei j\u00e4tku.\u00a0Siia v\u00f5ib lisada, et arvestades t\u00e4nast demograafilist olukorda, siis varsti ei j\u00e4tku ka tudengeid. Kokkuv\u00f5ttes t\u00f5detakse k\u00f5rgkoole peaks koomale t\u00f5mbama, midagi kokku panema. J\u00e4lle loodeti, et midagi juhtub iseenesest.<\/p>\n
No ei juhtu vabatahtlikkuse p\u00f5him\u00f5ttel mitte midagi, aga poliitilist tahet midagi j\u00f5uliselt \u00fcmber korraldada ilmselgelt ei ole.<\/p>\n
Tulemuseks on, et \u00fclikoolide tegevused\u00a0 kasvavad nagu p\u00e4rmi pealt ja muidugi oleme siis mingil hetkel olukorras, et k\u00f5igile raha ei j\u00e4tku.<\/p>\n
Ilmselgelt on \u00f5igus akadeemik Jaak Aaviksool, kes on k\u00f5rgkoolide rahastamise pulkadeks lahti v\u00f5tnud ja kahe \u00fclikooli rektorikogemusega tunneb \u00fclikoolide hingeelu ka seestpoolt suurep\u00e4raselt.<\/p>\n
Tsiteerin professor Aaviksood: “Olen veendunud, et ilma struktuursete muutusteta rahastusskeemis nii riigi kui ka \u00fclikoolide tasemel pole enamus \u00fclikoolide probleeme lahendatavad.”<\/p>\n
Mis siin enam lisada. Aeg on hakata s\u00fcsteemi muutma. Massharidust ei saa rahastada samadel printsiipidel kui elitaarharidust.<\/p>\n
Teine v\u00e4ga s\u00fcgav t\u00e4helepanek, mille Aaviksoo kirjat\u00fckist \u00fcles korjasin ja millele ma majandusteadlasena kahe k\u00e4ega alla kirjutaksin: kui me oleme v\u00e4ga tublid olnud teadusesse raha pumpama ja innovatsioonile tehtud kulutustelt oleme ka \u00fched Euroopa eeskujulikumad, siis miks meie majanduse tootlikkus teeb v\u00e4hik\u00e4iku? Isegi Leedu on t\u00e4naseks meist m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud.<\/p>\n
Kus on need \u00fclekandeefektid ja innovatiivsed ettev\u00f5tted, kes peaksid Eesti majanduse uuele kasvule viima?<\/p>\n
V\u00e4rske uudise j\u00e4rgi olema me teaduse m\u00f5jukuse ehk siis teadusartiklite tsiteeritavuselt \u00fche teadlase kohta ka maailma absoluutses tipus. Ma ei hakka siin arutama selle \u00fcle, kas individuaalse teadlase panus 300 autoriga artiklisse on sama, mis kolme autoriga artiklisse.<\/p>\n
Las asjaosalised vaidlevad nende indikaatorite asjakohasuse \u00fcle. K\u00fcll aga k\u00fcsiks – kas see tsiteeritavus s\u00fcnnib ka patta panna ehk mis on selle m\u00f5ju meie riigi heaolule ja majandusele?<\/p>\n
\u00dctleme, et need on retoorilised k\u00fcsimused, aga reaalsuses tuleb tunnistada, et meie teaduse saavutused paraku majandusse ei ole j\u00f5udnud. V\u00e4hemasti mitte nii, et makrotasandile ka midagi v\u00e4lja paistaks.<\/p>\n
Tulles pealkirja juurde tagasi. Kui me ei eelda, et k\u00f5rgharidus peaks midagi majandusse tagasi andma, vaid tootma lihtsalt \u00fchiskonna eliiti – nii nagu see on olnud l\u00e4bi sajandite, siis milleks meile need 35\u00a0000 \u00fcli\u00f5pilast, kes t\u00e4na k\u00f5rgkoolides teadmisi ammutavad? Kas me jaksame v\u00e4ikese riigina nii kopsakat eliiti \u00fcleval pidada? Kahtlen.<\/p>\n
J\u00e4relikult ei peaks ka niipalju tudengeid t\u00e4na \u00fclikoolides olema, m.o.t.t.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimasel ajal on ajakirjanduses tihti kirjutisi \u00fclikoolide rahastamisest. K\u00fcll r\u00e4\u00e4gitakse murest, kuidas \u00fclikoolid saavad endale akadeemilist j\u00e4relkasvu, vajadusest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50315,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,1014,28,29,19,25,23,24,22,4242,20,30],"class_list":{"0":"post-50314","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-korgharidus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-ulikoolid","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115610384018134256","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50314","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50314"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50314\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50315"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50314"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50314"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50314"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}