T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 1700 aastat Nikaia kirikukogust. Nikaia usutunnistus \u00fchendab k\u00f5iki, kes nimetavad end kristlasteks, sest sellega on s\u00f5nastanud nende usu \u00fchine alus, millel seistakse \u2013 hoolimata ajast, keelest v\u00f5i konfessioonist, kirjutab Urmas Viilma.<\/p>\n
Aastal 325 kogunes V\u00e4ike-Aasias, t\u00e4nap\u00e4eva T\u00fcrgis asuvas Nikaia linnas (praeguse nimega \u0130znik) ligi 300 piiskoppi, et lahendada noore kiriku suurim \u00f5petuslik vaidlus. See oli esimene \u00fcleilmne kirikukogu kristluse ajaloos \u2013 hetk, mil pandi alus Nikaia usutunnistusele, mida kristlased \u00fcle maailma siiani tunnistavad. T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub sellest s\u00fcndmusest 1700 aastat. Seda t\u00e4htp\u00e4eva t\u00e4histatakse \u00fcle maailma oikumeenilise osaduse m\u00e4rgina, meenutades, kust meie usk on tulnud ja kuidas see on meid kujundanud.<\/p>\n
Nikaia kirikukogu kutsus 325. aastal Nikaia linna kokku keiser Constantinus Suur, soovides l\u00f5petada kirikut l\u00f5hestava vaidluse Kristuse jumalikkuse k\u00fcsimuses. Kas Jeesus Kristus on loodud olend v\u00f5i igavene Jumala Poeg, “olemuselt \u00fchtne Isaga”? Kirikukogu kinnitas viimast ning s\u00f5nastas usu kokkuv\u00f5tte, mida me tunneme kui Nikaia usutunnistust.<\/p>\n
See tekst ei ole pelgalt ajalooline dokument, vaid kristliku usu s\u00fcdamik. See m\u00e4\u00e4ratles kiriku \u00f5petuse keskme \u2013 usu Kolmainu Jumalasse, kes on Isa, Poeg ja P\u00fcha Vaim.<\/p>\n
Nikaia usutunnistus on sellest ajast saadik \u00fchendanud eri maade ja konfessioonide kristlasi ning kujundanud kogu l\u00e4\u00e4ne ja ida kirikute teoloogilist identiteeti. N\u00e4iteks loetakse Nikaia usutunnistust Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jumalateenistustel suurtel kirikup\u00fchadel: 1. j\u00f5ulup\u00fchal, 1. \u00fclest\u00f5usmsp\u00fchal ja 1. nelip\u00fchal. L\u00e4htuvalt kohalikest tavadest v\u00f5ib seda lugeda ka teistel p\u00fchap\u00e4evadel v\u00f5i p\u00fchade jumalateenistustel.<\/p>\n
Nikaia kirikukogu 1700. aastap\u00e4eva t\u00e4histatakse t\u00e4navu \u00fcle maailma laialdaselt. Kirikute Maailma N\u00f5ukogu (KMN) on nimetanud selle aasta Nikaia aastaks ning p\u00fchendanud sellele oma teoloogilise t\u00f6\u00f6 fookuse. Oktoobris toimus Egiptuses, Wadi El Natruni Kopti \u00d5igeusu Kiriku Paavstlikus kloostrikompleksis Usu ja Korra maailmakonverents, kus osales \u00fcle 250 kiriku ja teoloogilise koolkonna esindaja kogu maailmast. Eestlastena osales sellel konverenstil lisaks allakirjutanule veel Luterliku Maailmaliidu peasekret\u00e4r \u00f5petaja Anne Burghardt. Konverentsi teema “Kuhu edasi n\u00e4htava \u00fchtsuse teel?” r\u00f5hutas, et Nikaia p\u00e4rand kutsub kirikuid j\u00e4tkuvalt \u00fchtsusele, dialoogile ja \u00fchiselt tunnistamisele.<\/p>\n
Nikaia 1700. aastap\u00e4eva t\u00e4hts\u00fcndmuseks saab novembri l\u00f5pus paavst Leo XIV ja oikumeenilise patriarhi Bartholomeus I ajalooline kohtumine, mis toimub 28. novembril t\u00e4navu samas \u0130zniku linnas, kus 1700 aastat tagasi peeti esimene kirikukogu. See \u00fchine palver\u00e4nnak l\u00e4\u00e4ne ja ida kiriku \u2013 Rooma-Katoliku ja \u00f5igeusu \u2013 juhtide vahel on s\u00fcmboliks kristlaste p\u00fc\u00fcdlusele taastada n\u00e4htavat \u00fchtsust.<\/p>\n
Luterlik kirik n\u00e4eb Nikaia 1700. aastap\u00e4evas rohkemat kui ajaloos\u00fcndmuse meenutust. See on v\u00f5imalus p\u00f6\u00f6rduda tagasi usu allikate juurde ning kinnitada, et ka reformatsioon ja luterlik \u00f5petus on osa suurest kristlikust traditsioonist. Kristlaskonnana ei t\u00e4hista me pelgalt minevikku, vaid taastame oma sidet allikatega, mis on kujundanud meie usu.<\/p>\n
Luterliku Maailmaliidu ja \u00f5igeusu kiriku moodustatud \u00fchine teoloogiakomisjon on 6. juunil 2025 andnud v\u00e4lja ka \u00fchisavalduse, milles keskendutakse P\u00fcha Vaimu t\u00f6\u00f6le kirikus ja maailmas ning julgustustatakse rohkem m\u00f5tlema Kolmainsuse \u00fcle. \u00dcleskutses v\u00e4ljendatakse ka tahet edasiseks teoloogiliseks ja liturgiliseks koost\u00f6\u00f6ks, eriti loomise ja uuenemise teemadel.<\/p>\n
Nikaia usutunnistus \u00fchendab meid k\u00f5iki, kes nimetame end kristlasteks, sest sellega on s\u00f5nastanud meie usu \u00fchine alus, millel seisame \u2013 hoolimata ajast, keelest v\u00f5i konfessioonist. Luterliku kiriku jaoks t\u00e4hendab oikumeeniline p\u00fc\u00fcdlus teadlikku liikumist s\u00fcgavama osaduse poole \u2013 meenutada \u00fchist minevikku, taastada dialoogi ja anda \u00fchine tunnistus maailmas, mida l\u00f5hestavad konfliktid ja usaldamatus.<\/p>\n
Nikaia kirikukogu aastap\u00e4eva t\u00e4histamise kaudu meenutab kogu kristlik maailm ka seda, et meie \u00fchtsus ei s\u00fcnni administratiivsetest otsustest, vaid \u00fchises usus ja Kristuse tunnistamises. T\u00e4nane maailm, mis sageli t\u00f5mbub tagasi vastasseisudesse ja enesekesksusesse, vajab taas seda s\u00f5numit: kirik on kutsutud olema \u00fchtsuse ja lepituse m\u00e4rk. Nikaia 1700. aastap\u00e4ev ei ole seega pelgalt teoloogide ja kirikujuhtide teema. See on k\u00f5igi kristlaste \u00fchine kutse taastada oma usutunnetus, m\u00f5ista paremini oma juuri ning olla t\u00e4nap\u00e4eva maailmas lootuse ja t\u00f5e tunnistajad.<\/p>\n
S\u00fcmboolne on Eesti tasandil juubaliaastaga seoses seegi, et Eesti Kirikute N\u00f5ukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad t\u00e4histasid sel aastal esimest korda Kristuse \u00fclest\u00f5usmisp\u00fcha \u00fchise oikumeenilise \u00f5htuteenistusega. Teenistusel loeti erinevate kirikute esindajate poolt \u00fclest\u00f5sumisp\u00fcha evangeeliumi Johannese j\u00e4rgi eesti, kreeka, ladina, armeenia, ukraina ja kirikuslaavi keeles. P\u00e4rast teenistust j\u00e4rgnes \u00fchine \u00fclest\u00f5usmisp\u00fcha \u00f5htus\u00f6\u00f6k, kus kirikute juhid \u00fchiselt Kristuse \u00fclest\u00f5usmist t\u00e4histasid.<\/p>\n
K\u00fcsimus, kas l\u00e4\u00e4ne ja ida kristlased v\u00f5iksidki naasta \u00fchise kalendri juurde, et saaksime kristlaskonna k\u00f5ige olulisemat p\u00fcha \u2013 Kristuse \u00fclest\u00f5sumisp\u00fcha \u2013 t\u00e4histada \u00fcle maailma \u00fcheskoos, on see, millele vastust otsitakse. Selle \u00fcle arutati oktoobris ka Egiptuses toimunud konvernetsil ning suured on ootused ka paavst Leo XIV ja oikumeenilise patriarhi Bartholomeus I kohtumisega seoses.<\/p>\n
1700 aastat p\u00e4rast Nikaia kirikukogu on maailm muutunud, kuid kristliku usu tuum, usk Kolmainu Jumalasse ja Kristuse lunastavasse armusse on sama. Selle juubeliaasta s\u00f5num on selge: \u00fchtsus ja usk, mis kord Nikaia kirikukogus s\u00f5nastati, vajavad taas elustamist meie ajas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 1700 aastat Nikaia kirikukogust. Nikaia usutunnistus \u00fchendab k\u00f5iki, kes nimetavad end kristlasteks, sest sellega on s\u00f5nastanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50322,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,23936,25,23,24,22,19208,20,30],"class_list":{"0":"post-50321","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-nikaia-kirikukogu","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-urmas-viilma","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115610423442865226","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50321"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50321\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50322"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}