{"id":50413,"date":"2025-11-25T14:27:09","date_gmt":"2025-11-25T14:27:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50413\/"},"modified":"2025-11-25T14:27:09","modified_gmt":"2025-11-25T14:27:09","slug":"kulla-ja-trukitud-rahamassi-vordlus-mis-tasemeteni-voib-tousta-kulla-hind","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50413\/","title":{"rendered":"Kulla ja tr\u00fckitud rahamassi v\u00f5rdlus: mis tasemeteni v\u00f5ib t\u00f5usta kulla hind?"},"content":{"rendered":"

Olgu \u00f6eldud, et tegemist on tehnilisemat laadi artikliga. Oluline on teada, et rahamass (ringluses oleva raha hulk) on vaid \u00fcks n\u00e4itaja, mille j\u00e4rgi on v\u00f5imalik hinnata kulla \u00fcle- v\u00f5i alahinnatust. Kuld on \u00fcks peamisi varasid, mis varade v\u00e4\u00e4rtust rahatr\u00fcki vastu kaitseb ning seet\u00f5ttu pean antud suhtarvu oluliseks n\u00e4itajaks.<\/p>\n

Kas kuld on \u00fcle- v\u00f5i alahinnatud?<\/p>\n

Kuidas teada, kas v\u00e4\u00e4rismetallid v\u00f5i m\u00f5ni muu tooraine on \u00fcle- v\u00f5i alahinnatud? Kulla, h\u00f5beda ja teiste v\u00e4\u00e4rismetallide puhul pole selle hinnangu andmise kriteeriumid nii selgelt m\u00e4\u00e4ratletud kui n\u00e4iteks aktsiate, v\u00f5lakirjade v\u00f5i kinnisvara puhul, mille hindamiseks saab kasutada lihtsamaid m\u00f5\u00f5dikuid nagu hinna ja kasumi suhe (PE) v\u00f5i hinna ja raamatupidamisliku v\u00e4\u00e4rtuse suhe (PB).<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et v\u00e4\u00e4rismetallide hindamiseks tuleb \u00f5pikutarkused k\u00f5rvale j\u00e4tta ning l\u00e4heneda loovalt. Esiteks on oluline m\u00f5ista, et m\u00f5\u00f5tes mingi vara v\u00e4\u00e4rtust \u00fcksnes valuutas, ei saa me l\u00f5puni aru, kas see on \u00fcle- v\u00f5i alahinnatud. N\u00e4iteks 1980. aastal oli kuld 850 dollari juures \u00fclehinnatud, aga 2022. aastal oli 1600 dollarit t\u00e4ielik odavm\u00fc\u00fck.<\/p>\n

P\u00f5hjus, miks seda teha ei saa, on lihtne \u2013 v\u00f5lal p\u00f5hinevas rahas\u00fcsteemis on rahamass konstantselt ja j\u00e4rjepidevalt kasvamas. Keskmiselt on USAs ringluses oleva raha hulk iga 10 aasta tagant kahekordistunud. Muul viisil antud s\u00fcsteem lihtsalt ei t\u00f6\u00f6taks.<\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalus hinnata kulla \u00f5iglast v\u00e4\u00e4rtust ongi v\u00f5rrelda seda rahamassiga (ehk ringluses oleva raha hulgaga). Kulda on v\u00f5imalik v\u00f5rrelda ka n\u00e4iteks teiste varaklassidega (aktsiad ja kinnisvara), aga ka v\u00f5latasemete ja inflatsiooniga.<\/p>\n

Selle aasta juunis kirjutatud artiklis v\u00f5rdlesin kulla hinda aktsiahindadega. Artikli leiab siit: Kulla ja Dow suhtarv<\/a>. Sel korral v\u00f5rdlen kulla ja h\u00f5beda hindu just rahamassiga.<\/p>\n

Rahamassi vs kulla hinna kasv<\/p>\n

Allpool oleval graafikul on n\u00e4idatud rahamassi kasvu ning kulla hinda alates 1971. aasta augustist, mil USA loobus kullastandardist ning kulla hind polnud enam dollari vastu fikseeritud. See annab \u00fcldise \u00fclevaate sellest, kuidas rahamass ja kulla hind on poole sajandiga kasvanud. Rahamassi puhul on kasutatud M2 m\u00f5\u00f5dikut, mis on k\u00f5ige laiem rahamassi m\u00f5\u00f5dik, mille kohta F\u00f6deraalreserv andmeid avaldab.<\/p>\n

54 aastaga on M2 kerkinud ligi 33 korda. Kulla hind on samal ajaperioodil t\u00f5usnud 100 korda. Keskmiselt on rahamass kasvanud 6,6% aastas, kuld on kallinenud keskmiselt 8,7% aastas. Kulla hinnakasv on seega kokkuv\u00f5ttes olnud rahamassi kasvust kiirem. Miks see nii on? \u00dcks seletus on, et kulla hinnakasvu ei m\u00f5juta ainult rahamassi kasv, vaid ka majanduskasv. Sellest, kuidas kulla hind on seotud majanduskasvuga, saab pikemalt lugeda siit: Kulla pikaajaline tootlus.<\/a><\/p>\n

Lisaks investeeringutele (kaitse inflatsiooni vastu) kasutatakse kulda laialdaselt ka ehtet\u00f6\u00f6stuses (umbes 35-40% \u00fclemaailmsest n\u00f5udlusest). Samuti l\u00e4heb ca 5-7% kullast t\u00f6\u00f6stussektori (peamiselt elektroonika) tarbeks.<\/p>\n

Tuleks v\u00f5tta arvesse ka asjaolu, et kulla hind oli enne 1971. aastat kunstlikult alla surutud. Rahamass kasvas nimelt kiiresti, aga kulla hinda hoiti 1960ndatel kullastandardi elushoidmiseks fikseerituna. USA valitsus ei soovinud ka dollarit devalveerida. See t\u00e4hendas, et kui kullastandardist 1971. aastal loobuti, sai kuld nii-\u00f6elda \u201epaisu tagant v\u00e4lja\u201c ning kallines paari aasta jooksul peamiselt p\u00f5hjusel, et raha oli ringlusesse loodud rohkem kui oli selle tagatiseks kulda.<\/p>\n

K\u00f5ik \u00fclalmainitu on p\u00f5hjusteks, miks kulla hind on rahamassi kasvu alates 1971. aastast \u00fcletanud.<\/p>\n

Rahamassi ja kulla suhtarv<\/p>\n

Allpool oleval graafikul on kulla hind jagatud USA M2 rahamassiga. Kuna rahamassi n\u00e4itaja on v\u00e4ljendatud triljonites dollarites ja kulla hind tuhandetes dollarites, siis on kulla hind graafiku lihtsama loetavuse huvides triljoniga l\u00e4bi korrutatud. Sellise indekseerimise teel saame suhtarvu, mis n\u00e4itab, kui kallis on kuld v\u00f5rreldes ringluses oleva rahamassi hulgaga.<\/p>\n

\"Kulla <\/p>\n

N\u00e4eme, et pikaajaliselt on k\u00f5ikumised olnud p\u00e4ris suured. N\u00e4iteks 1970ndate inflatsioonilisel perioodil kasvas kulla hind rahamassist kordades kiiremini. Enne 70ndaid kehtis kullastandard, mis t\u00e4hendab, et kulla hind oli dollari suhtes fikseeritud. Kuna raha loodi 1960ndatel juurde rohkem kui oli selle tagatiseks kulda, siis langes selle tulemusena ka vastav suhtarv.<\/p>\n

1980-2000 toimus majanduste niinimetatud finantsiliseerimine. Kuld eemaldati rahas\u00fcsteemist ning peamiseks reservvaraks said riigiv\u00f5lakirjad. Sellel perioodil m\u00fc\u00fcsid keskpangad massiliselt kulda. Suure osa oma kullast m\u00fc\u00fcsid teiste seas maha n\u00e4iteks \u00dchendkuningriik ja \u0160veits. Ka Eesti m\u00fc\u00fcs tol perioodil umbes 11 tonni kulda, mis j\u00e4ttis riigi kullareservidesse alles vaid 256,5 kilogrammi. Eesti kullavarud on t\u00e4naseni p\u00fcsinud muutumatuna. Selle perioodi kekspankade kullam\u00fc\u00fckidest r\u00e4\u00e4kides tuleb arvesse v\u00f5tta, et riigiv\u00f5lad ja inflatsioon olid tollal madalad ning ei olnud ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid probleeme riigieelarvetega.<\/p>\n

2001. aastal saavutas kuld ajaloolise p\u00f5hja ning suhtarv kukkus 50ni.<\/p>\n

2011. aastaks j\u00f5udis suhtarv 201 juurde. Seda peamiselt t\u00e4nu 2008. aasta finantskriisile ning nullintresside ja rahatr\u00fcki poliitikale.<\/p>\n

K\u00f5ige hiljutisem p\u00f5hi p\u00e4rineb 2022. aasta s\u00fcgisest, mil kuld kauples 1615 dollari juures (praeguseks ca 4200 dollarit). L\u00e4inud kolme aasta jooksul on kulla hinnakasv olnud rahamassi kasvust tunduvalt kiirem. Keskpankade kullaostud on viimase sajandi suurimad ning p\u00f6\u00f6rdunud on ka mitmed muud rahanduse alustrendid. Kullast on j\u00e4lle saamas oluline reservvara ning riigiv\u00f5lakirjad on oma positsiooni peamise reservvarana kaotamas.<\/p>\n

Kuld 2035: 9000-26 000 dollarit untsist<\/p>\n

Siit j\u00f5uamegi v\u00f5imalike hinnasihtideni. Olgu \u00f6eldud, et tegemist on vaid \u00fche n\u00e4itajaga paljudest ning midagi l\u00f5plikku selle p\u00f5hjal v\u00e4ita ei saa. K\u00fcll aga annab kulla ja rahamassi suhtarv meile aimu, mis tasemeteni v\u00f5iks kulla hind t\u00f5usta, kui t\u00f5usuts\u00fckli ulatus saab olema sarnane 1970ndatele v\u00f5i 2000ndatele.<\/p>\n

Kui v\u00f5tame arvesse rahamassi kasvu, siis oleks 2011. aasta hinnatipp (1920$) t\u00e4na 4447 dollarit ja 1980. aasta tipp 13 116 dollarit. Oluline on seejuures teada, et rahamass on p\u00e4rast kullastandardist loobumist iga 10 aasta m\u00f6\u00f6dudes sisuliselt kahekordistunud. Seega kui antud trend j\u00e4tkub ning rahamass 2035. aastaks kahekordistub, l\u00fckkub 2011. aasta teoreetiline hinnatipp 8894 dollarini (2x 4447$) ning 1980. aasta tipp 26 232 dollarini (2x 13 116$).<\/p>\n

H\u00f5beda potentsiaal on veelgi suurem<\/p>\n

H\u00f5beda puhul on rahamassi ja h\u00f5beda hinna suhtarvu numbrid veelgi huvitavamad. Kui v\u00f5tame sarnaselt kullale arvesse rahamassi kasvu, siis oleks 2011. aasta hinnatipp (50$) t\u00e4na 123 dollarit ja 1980. aasta tipp (50$) 721 dollarit. Kui rahamass kasvab 2035. aastaks praegusega v\u00f5rreldes kahekordseks (ehk siis j\u00e4tkab kasvamist tavap\u00e4rases tempos), nihkub 2011. aasta tipp 246 dollarile untsist (2x 123$) ja 1980. aasta tipp lausa 1441 dollari (2x 721$) juurde.<\/p>\n

\"H\u00f5beda <\/p>\n

See t\u00e4hendab, et h\u00f5be kaupleb rahamassi kasvu arvestades 2011. aasta tippudest j\u00e4tkuvalt poole v\u00f5rra madalamal tasemel. 1980. aasta tippudeni j\u00f5udmiseks peaks h\u00f5be praeguselt tasemelt kallinema veel 14 korda (isegi rahamassi p\u00fcsimisel samal tasemel).<\/p>\n

H\u00f5beda puhul on aga oluline m\u00f5ista, et selle hinda m\u00f5jutab v\u00e4ga suuresti ka t\u00f6\u00f6stussektori n\u00f5udlus. Teisis\u00f5nu, h\u00f5be on rohkem avatud t\u00f6\u00f6stussektori ts\u00fcklilisusele.<\/p>\n

Rahamassi kasv saab olema keskmisest suurem<\/p>\n

Minu hinnangul saab rahamassi kasv olema j\u00e4rgmise 10 aasta jooksul v\u00e4hemalt sama suur kui viimase poole sajandi keskmine (ehk toimub rahamassi kahekordistumine). T\u00f5en\u00e4oliselt saab rahatr\u00fcki ulatus olema isegi suurem, sest riigiv\u00f5lad on k\u00f5rgeimal tasemel alates II maailmas\u00f5jast ning suurriigid seisavad silmitsi t\u00f5siste eelarveprobleemidega. Sellest tulenevalt on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5en\u00e4oline, et v\u00f5lgadest vabanetakse monetaarse inflatsiooni ehk rahatr\u00fckiga. See t\u00e4hendab aga rahamassi tavap\u00e4rasest suuremat kasvu.<\/p>\n

Perioodidel, mil rahamass on kasvanud keskmisest kiiremini, on ka inflatsioon olnud k\u00f5rgem. Kui raha kaotab kiiresti v\u00e4\u00e4rtust, loobutakse valuutaga seotud varadest (peamiselt v\u00f5lakirjad ja t\u00e4htajalised hoiused) ning soetatakse reaalvarasid, mis s\u00e4ilitavad ajas v\u00e4\u00e4rtust. See tekitab t\u00e4iendavat n\u00f5udlust v\u00e4\u00e4rismetallide j\u00e4rele, mis on ajalooliselt pakkunud inflatsiooni vastu head kaitset. Selle t\u00f5ttu on minu hinnangul oodata kulla ja rahamassi suhtarvu j\u00e4tkuvat kasvu \u2013 v\u00f5ib-olla isegi samas ulatuses, mida n\u00e4gime 1970ndatel. Praegune finants- ja majanduskeskkond toetab minu hinnangul just seda stsenaariumi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olgu \u00f6eldud, et tegemist on tehnilisemat laadi artikliga. Oluline on teada, et rahamass (ringluses oleva raha hulk) on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50414,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":{"0":"post-50413","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-investeerimine","16":"tag-kasulik","17":"tag-majandus","18":"tag-maksud","19":"tag-pension","20":"tag-seadused","21":"tag-turundus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115610808799895107","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50413","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50413"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50413\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50414"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50413"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50413"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50413"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}