Ajaloo\u00f5pikutest tuntud Pulli asulakohast \u2013 Eesti vanimast asulakohast \u2013 leitud kaset\u00f5rva- ehk t\u00f6katit\u00fckkidest \u00f5nnestus esmakordselt eraldada inimese p\u00e4rilikkusainet. See v\u00f5ib aidata m\u00f5ista uuel viisil Eesti ala elanike kaugemat ajalugu.<\/p>\n
T\u00f6katit\u00fckid p\u00e4rinevad ligi 10 500 aasta tagusest kiviajast. Neist eraldatud DNA l\u00f5igud on seni vanimad inimese p\u00e4rilikkusaine leiud Eestis. \u00dchtlasi kuuluvad need maailma vanemate t\u00f6katist eraldatud inimese p\u00e4rilikkusaine juppide hulka.<\/p>\n
Inimese p\u00e4rilikkusainet sisaldavad t\u00f6katileiud on erilised, kuna v\u00f5imaldavad ammutada teadmisi muistsetest inimestest ka kohtadest ja ajaperioodidest, kust inims\u00e4ilmeid leitud pole. Lisaks jutustavad t\u00f6katit\u00fckid muinasaja materjalitehnoloogiast ning v\u00f5ivad avada n\u00e4iteks toona p\u00f5etud haiguste, toitumisharjumuste ja isegi harrastatud kunsti tagamaid.<\/p>\n
\u00dcle k\u00fcmne aasta muistset t\u00f6katit uurinud laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska selgitas, et kasetohust kuumutamise teel valmistatud t\u00f5rva ehk t\u00f6katit kasutati laialdaselt juba kiviajast alates. “T\u00f5en\u00e4oliselt valmistasid kaset\u00f5rva esmakordselt neandertaallased \u2013 vanimad teadaolevad leiud ulatuvad \u00fcle 200 000 aasta taha,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
T\u00f6kat leidis peamiselt rakendust liimina liitesemete valmistamisel, t\u00f6\u00f6riistade varretamisel ja savin\u00f5ude parandamisel. Samuti m\u00e4\u00e4riti sellega paate, kaunistati esemeid ja vooliti isegi v\u00e4iksemaid figuure.<\/p>\n
Hambaj\u00e4ljed ja suumikroobikooslused osadel t\u00f6katileidudel viitavad, et t\u00f6katit n\u00e4riti. Kuigi varasemalt on v\u00e4lja pakutud, et t\u00f6katit v\u00f5ib v\u00f5rrelda kiviaegse n\u00e4tsuga, ei ole Kriiska s\u00f5nul sellel oletusel alust. “Kui seda oleks n\u00e4ritud s\u00fcsteemselt nagu praegu n\u00e4rimiskummi, oleksid k\u00f5ik kohad seda t\u00e4is. Ometi on t\u00f6katileiud pigem haruldased. Leidude v\u00e4hesus ja t\u00fckkide kuju viitavad eesk\u00e4tt liimimisotstarbele. T\u00f6katit n\u00e4riti \u00fcldjuhul ikka selleks, et tahkunud t\u00fckke suus pehmendada,” selgitas Kriiska. Seejuures ei saa tema s\u00f5nul t\u00f6kati antiseptilisi omadusi arvestades v\u00e4listada, et seda v\u00f5idi kasutati esiajal ka meditsiinilistel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n
T\u00f6kati tootmisprotsessi ja kasutusalade paremaks m\u00f5istmiseks tegelesid teadlased ka eksperimentaalarheoloogiaga. “Proovisime kuumutamise teel t\u00f5rva kasetohust k\u00e4tte saada,” kirjeldas evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu. Arheoloogia teadur Irina Khrustaleva juhitud katsete k\u00e4igus valmistatud kaset\u00f6katit said teadlased ise n\u00e4rida. Nad veendusid, et n\u00e4rimine ja suu soojus taastavad ka juba kuivanud t\u00f6katit\u00fcki plastilisuse ja kleepumisomadused.<\/p>\n
Kuigi t\u00f6katist leitud p\u00e4rilikkusaine on v\u00e4ga katkendlik, viitavad esialgsed tulemused Metspalu s\u00f5nul sellele, et v\u00e4hemalt \u00fchte Pulli asulakohast leitud t\u00f6katit\u00fckki on n\u00e4rinud kaks eri soost inimest. Hambaj\u00e4ljend on k\u00fcll lapse v\u00f5i nooruki oma aga pole selge kas poisi v\u00f5i t\u00fcdruku.\u00a0 Lisaks paistab, et t\u00f6katisse oma p\u00e4rilikkusaine j\u00e4tnud inimesed olid tollele ajale kohaselt tumedasilmsed ja tumedate juustega.<\/p>\n
“Seda, miks t\u00f6katit\u00fckkidelt just laste ja noorukite p\u00e4rilikkusainet leiab, on v\u00e4ga lihtne naljaga pooleks seletada \u2013 neil olid hambad. V\u00f5ib ette kujutada, et vanematel kiviaja inimestel oli hambumusega juba t\u00f5siseid probleeme, mist\u00f5ttu oli t\u00f6kati pehmendamine just noorte \u00fclesanne,” selgitas Kriiska.<\/p>\n
Eesti esiajaloolise kaset\u00f6katiga seotud uurimus on osa Eesti Teadusagentuur rahastatud projektist “Uued l\u00e4henemised iidsete biomolekulide uurimisel aitavad avada kiviaja inimeste elu – evolutsiooni, haigusi ja \u00fchiskonda”.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli arheoloogide, geneetikute ja arheokeemikute ning Eesti Kunstiakadeemia koost\u00f6\u00f6s valmiva uurimuse t\u00e4psemad tulemused avaldatakse tuleval aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajaloo\u00f5pikutest tuntud Pulli asulakohast \u2013 Eesti vanimast asulakohast \u2013 leitud kaset\u00f5rva- ehk t\u00f6katit\u00fckkidest \u00f5nnestus esmakordselt eraldada inimese p\u00e4rilikkusainet.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50425,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,25628,21,25627,18427,28,29,25630,19,25,25626,25629,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-50424","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-arheoloogia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-hambajaljed","19":"tag-headlines","20":"tag-kasetokat","21":"tag-kiviaeg","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-muistne-liim","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-pulli-asulakoht","28":"tag-tokati-narimine","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115610859813138399","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50424"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50424\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}