Aleksandr Podrabineki\u201eDissidente\u201c (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegip\u00e4rast meelde levinud t\u00f5demus, mille j\u00e4rgi pidi iga j\u00e4rgnev p\u00f5lvkond t\u00f5lgendama Lev Tolstoi \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c omamoodi. Teose puhul, mis anti t\u00e4ismahus raamatuna v\u00e4lja 1869. aastal ning mis paigutub tegevusaja poolest veelgi varasemasse aega, on see v\u00e4ide igati arusaadav. Pole ju n\u00e4iteks meie p\u00f5lvkonnas enam neid, kes suudaksid detailides jagada Nata\u0161a esimese balli eelseid l\u00e4bielamisi. Ballide keskkonna ning laiemalt tolle aja eluoluga kaasnev m\u00e4rgis\u00fcsteem on iga j\u00e4rgneva p\u00f5lvkonnaga kaotanud \u00fche osa endisest loetavusest. Tolstoi teose ajaraamistikuga v\u00f5rreldes on \u201edissidentide ajastu\u201c meile mitme p\u00f5lvkonna v\u00f5rra l\u00e4hemal. V\u00e4he sellest, v\u00e4hemalt minuealiste puhul polegi tegu minevikuga \u2013 Aleksandr Podrabinek kirjeldab meie olevikku. Jah, tema mainitud tegelastest v\u00f5ivad paljud olla nime poolest tundmatud, kuid \u00fcldine Bre\u017enevi ajastu atmosf\u00e4\u00e4r on minu p\u00f5lvkonna inimestele \u00fcldjoontes v\u00e4gagi tuttav. Mida nooremate lugejate puhul ei saa enam eeldada \u2013 \u201epiiririik\u201c on ka ajaline m\u00f5iste.<\/p>\n
Eelnev sissejuhatus ei t\u00e4henda kaugeltki seda, et uuel Eesti ajal s\u00fcndinud ei v\u00f5iks seda raamatut lugeda. K\u00f5igepealt: Aleksandr Podrabinek on andekas ja vaimukas olnu j\u00e4\u00e4dvustaja (n\u00fc\u00fcd tuli v\u00f5rdlusena meelde Victor Klemperer) ning teiseks: t\u00e4nap\u00e4eva Venemaa repressiivne toimimine on juba ammu j\u00f5udnud tagasi Bre\u017enevi aega, liikudes t\u00e4iskiirusel Stalini m\u00e4rgilise 1937. aasta suunas. Viimase v\u00e4ite kinnituseks olgu kas v\u00f5i autori t\u00f5demus, et Bre\u017enevi ajal oli riigis (n\u00f5ukogude t\u00e4henduses) \u201eolemas reaalne poliitiline elu\u201c. Mida n\u00fc\u00fcdse Venemaa puhul ei saa kuidagi v\u00e4ita. Isegi \u00fcldine hirmu atmosf\u00e4\u00e4r, mis iseloomustab nii n\u00f5ukogude kui t\u00e4nap\u00e4eva Venemaad, polnud tol ajal k\u00f5ikeh\u00f5lmav. \u201eNiipea kui uurijad ja operativnikud minema l\u00e4ksid, valgus korterisse hulk s\u00f5pru ja l\u00e4\u00e4ne ajakirjanikke. Keegi t\u00f5i toitu ja veini. \u00dchise \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ajal vahetati muljeid ja peeti aru edasise tegevuse \u00fcle\u201c. V\u00e4he sellest: autor kirjeldab juhtumeid, kuidas dissidendid lollitasid m\u00f5nuga KGB-lasi.<\/p>\n
Samal ajal v\u00f5is Bre\u017enevi ning isegi Hru\u0161t\u0161ovi sula ajal m\u00f5tlematult \u00f6eldud lause t\u00f5mmata edukale karj\u00e4\u00e4rile kriipsu peale. Selleks polnud isegi vaja olla dissident. N\u00e4itena kirjeldab Podrabinek juhtumit populaarse filmin\u00e4itleja Juri Beloviga, kes mingil banketil \u00fctles, et varsti v\u00f5etakse Hru\u0161t\u0161ov maha. Keegi kandis keelt ja s\u00f5numitooja paigutati vaimuhaiglasse. M\u00f5ne kuu p\u00e4rast kaotaski Hru\u0161t\u0161ov ametikoha ja Belov lasti haiglast v\u00e4lja, kuid suuremaid rolle talle enam ei antud. Aleksandr Podrabinek meenutab ja tutvustab lugejatele k\u00fcmneid dissidente, kes p\u00fchendasid oma elu N\u00f5ukogude s\u00fcsteemi valede ja kuritegeliku olemuse paljastamisele. Need ei olnud eraldiseisvalt, \u00fcksi tegutsevad inimesed, vaid s\u00f5pruskonnad, kes jagades \u00fchiseid vaateid, kogunesid kartmatult julgeoleku poolt pealtkuulatavatesse korteritesse. \u00dche sellise seltskonnaga s\u00f5itis Podrabinek 1977-1978. aastavahetuseks Tallinna, pidutsema Mordva laagrites kuueaastast vangistust kandva poliitvangi Sergei Soldatovi naise Ljuda Gr\u00fcnbergi poole. Lisades meenutusele: \u201eTallinn on v\u00f5lulinn, ise\u00e4ranis uusaasta\u00ad\u00f6\u00f6l.\u201c<\/p>\n
Samal ajal ei olnud dissidentide kogukond k\u00f5igis k\u00fcsimustes kaugeltki \u00fchtne. Nii puudutas see n\u00e4iteks teemavalikut, millele dissidendid peaksid juhtima maailma \u00fcldsuse t\u00e4helepanu. Kas ainult inim\u00f5iguste rikkumisele NSV Liidus v\u00f5i ka N\u00f5ukogude Liidust l\u00e4htuvale s\u00f5jaohule. Kusjuures (Podrabineki v\u00e4itel) Andrei Sahharov leidis, et s\u00f5jaoht \u201eei ole meie teema\u201c \u2013 milles, tuginedes meie kaasaja teadmistele, dissidendist akadeemik eksis. T\u00e4nap\u00e4eva silmas pidades t\u00f5statab Podrabinek \u00fche v\u00e4ga olulise k\u00fcsimuse: kuidas suhtuda kodumaalt lahkunud kaaslastesse. Samas m\u00e4rgib ta, et sellele k\u00fcsimusele pole mustvalget vastust. Kuigi tol ajal oli see paljude teisitim\u00f5tlejate jaoks vangla eest p\u00f5genemine, leidus ka neid, kes emigreerumisest unistades liitusid \u201ek\u00e4rarikkalt demokraatliku liikumisega\u201c.<\/p>\n
Aleksandr Podrabinek on seda meelt, et tegelikult saadeti demokraatliku liikumise tegelastest v\u00e4lja k\u00f5igest seitse inimest. \u201eDissidente\u201c lugedes torkab silma erinevus Bre\u017enevi ajastu ja meie kaasaja Venemaa vahel, mis ilmnes ja ilmneb l\u00e4\u00e4ne reaktsioonis N\u00f5ukogude Liidus ja Venemaal asetleidvale tagakiusamisele. Vaevalt tunnevad t\u00e4nap\u00e4eva t\u0161ekistid ennast h\u00e4irituna sellest, kui m\u00f5ni v\u00e4lismaa raadiojaam peaks mainima l\u00e4biotsimist m\u00f5ne Putini s\u00f5da kritiseeriva kodaniku eluruumides. Kuid tol ajal oli olukord teine \u2013 \u201el\u00e4biotsimised Orlovi ja Ginzburgi juures veel k\u00e4isid, ent l\u00e4\u00e4ne raadiojaamad juba teavitasid sellest kogu maailma. Uurijad ja operativnikud kuulasid uudiseid pikkade n\u00e4gudega ega suutnud m\u00f5ista, kuidas k\u00fcll dissidentidel \u00f5nnestub nii kiiresti levitada teavet, mida nemad, uurijad, loevad kinniseks ja avaldamisele mittekuuluvaks\u201c.<\/p>\n
Endiste dissidentide sulest on ilmunud mitmeid raamatuid, mis kirjeldavad nende tegevust ning n\u00f5ukogude repressiivaparaadi t\u00f6\u00f6meetodeid \u2013 j\u00e4lgimist, provokatsioone, \u00e4hvardamist, piinamist. Podrabineki raamatus leiavad k\u00e4sitlemist samad teemad. Need on tema isiklikud l\u00e4bielamised, mis on kokku v\u00f5etud peat\u00fckkides: murdmine, \u00fcksindus, n\u00e4lg, k\u00fclm jne. Kuid lisaks on raamatu autoril spetsiifiliselt talle huvipakkuv k\u00fcsimuste ring \u2013 ps\u00fchhiaatria kuritarvitamine. Omades meditsiiniharidust ning suheldes k\u00fcmnete kannatanutega suutis Podrabinek koguda arvukalt fakte selle kohta, kuidas t\u00e4iesti tervete inimeste vaigistamiseks paigutati nad sundravile erips\u00fchhiaatriahaiglatesse. Nendele lugudele tuginedes kirjutas Aleksandr Podrabinek 1977. aastal \u00fclevaatliku raamatu \u201eKaristusmeditsiin\u201c, mis t\u00f5lgituna p\u00e4lvis suurt rahvusvahelist t\u00e4helepanu. Autorile aga t\u00e4hendas paljastava k\u00e4sikirja l\u00e4\u00e4nde j\u00f5udmine ning t\u00f5lkes avaldamine asumisele saatmist ja j\u00e4rgnevaid vangistusi. \u201eDissidentide\u201c esmatr\u00fckk ilmus 2014. aastal ning juba tol ajal oli raamatu autor sunnitud t\u00f5dema, et \u201ek\u00f5ik on nagu 30 aastat tagasi, otsekui poleks midagi muutunud\u201c.<\/p>\n
2025. aastal on aga p\u00f5hjust v\u00e4ita, et tegelikult on l\u00e4inud veelgi hullemaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aleksandr Podrabineki\u201eDissidente\u201c (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegip\u00e4rast meelde levinud t\u00f5demus, mille j\u00e4rgi pidi iga j\u00e4rgnev p\u00f5lvkond…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,844,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-5050","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-raamat-500","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}