![\"\"](\"https:\/\/www.muurileht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/5\/2025\/11\/Stanley-11.jpg\")
<\/a><\/p>\nAutori kuvat\u00f5mmis m\u00e4ngust \u201eThe Stanley Parable\u201d<\/p>\n
Istun pika t\u00f6\u00f6p\u00e4eva j\u00e4rel arvuti taha ja avastan, et arvutim\u00e4ngude m\u00fc\u00fcgiplatvormil Steam on suured s\u00fcgisesed allahindlused. Esilehelt vaatab vastu tundmatu stuudio tehtud, juba \u00fcle k\u00fcmne aasta vanune m\u00e4ng \u201eGone Home\u201d. See on odav ja kaasm\u00e4ngijate arvustused positiivsed. Otsustan selle osta. K\u00f5igest paar tundi hiljem olen elanud l\u00e4bi \u00fche noore naise endaks saamise loo, uurinud tema lapsep\u00f5lvekodu iga nurgatagust ja lugenud kodust lahkunute kirju. Ma ei kohtunud sellel teekonnal \u00fchegi teise tegelasega, ei tulistanud ega v\u00f5idelnud koletistega, ei maganud ega s\u00f6\u00f6nud, ei v\u00f5itnud ega kaotanud, lihtsalt k\u00f5ndisin, uurisin ja avastasin.<\/p>\n
Arvutim\u00e4ngu \u201eGone Home\u201d (The Fullbright Company, 2013) v\u00f5ib pidada \u00fcheks esimeseks k\u00f5ndimissimulaatoriks (ingl walking simulator). \u017danri teistest pioneeridest v\u00f5iks \u00e4ra m\u00e4rkida veel m\u00e4ngud \u201eDear Esther\u201d (2012), \u201eJourney\u201d (2012) ja \u201eThe Stanley Parable\u201d (2013). Nagu nimetuski viitab, on tegemist m\u00e4ngudega, mis simuleerivad vaadet l\u00e4bi peategelase silmade (ingl first-person view) ning mille mehaaniliseks keskmeks on ruumis liikumine. Lisaks sellele on enamasti v\u00f5imalik ringi vaadata, vahel ka esemeid k\u00e4tte v\u00f5tta ja l\u00e4hemalt uurida. K\u00f5ndimissimulaatorid on \u00fcldjuhul indim\u00e4ngud, mis t\u00e4hendab, et neil on v\u00e4ike eelarve ja nende taga pisikesed tiimid. Selmet seada sihiks m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuse peavool ehk 100-tunnine m\u00e4nguaeg, lugematul arvul k\u00f5rvaltegelasi, hiiglaslik avatud maailm ning pinget pakkuvad m\u00e4rulistseenid, keskenduvad m\u00e4nguloojad piiratud ruumis loojutustamisele ja p\u00f5neva keskkonna loomisele.<\/p>\n
Kuvat\u00f5mmis m\u00e4ngust \u201eGone Home\u201d<\/p>\n K\u00f5ndimissimulaatorite milj\u00f6\u00f6ks on tihtipeale mingi mahaj\u00e4etud paik, n\u00e4iteks lapsep\u00f5lvekodu, kontoriruum, k\u00fcla v\u00f5i v\u00e4ikelinn. See ei v\u00f5imalda m\u00f5nel k\u00f5rvaltegelasel m\u00e4ngumaailma mugavalt sisse juhatada, vaid suunab m\u00e4ngijat peategelase \u00fcksinduse p\u00f5hjuseid ja toimuvat ise v\u00e4lja selgitama. Enamasti harutatakse lahti m\u00f5nd traagilist minevikus\u00fcndmust, isiklikku traumat v\u00f5i m\u00f5rvam\u00fcsteeriumit. V\u00e4ga tihti kasutatakse narratiivi edastamiseks kirju, helisalvestisi v\u00f5i peategelase sisemonoloogi. Tervikpildi hoomamiseks tuleb tempot aeglustada, m\u00e4rgata detaile, veeta igas ruumis natukene kauem aega, kui esmapilgul harjumusp\u00e4rane tunduks. Mida p\u00f5hjalikumalt m\u00e4ngumaailmasse sisse elada, seda rohkem rahuldust kogemus pakub, ning avatud l\u00f5pud ja t\u00f5lgendusv\u00f5imaluste paljusus lubavad toimunu \u00fcle veel pikalt m\u00f5tisklema j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n Kas ei k\u00f5la veidi halvustavalt?<\/p>\n K\u00f5ndimissimulaatorite \u017eanri ja selle nimetuse teket \u00fcmbritses v\u00e4ga p\u00f5nev olukord m\u00e4ngukultuuris. 2010. aastateks oli m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stusest kujunenud tohutu rahamagnet. Suurenesid eelarved, stuudiote tiimid ning m\u00e4nguloojate ambitsioonid. Samuti oli eelnenud k\u00fcmnenditega kanda kinnitanud stereot\u00fc\u00fcp keskmisest \u201ep\u00e4ris m\u00e4ngijast\u201d \u2013 noor heteromees, kes armastab koos s\u00f5pradega tulistada. Kontseptsioon \u201ep\u00e4ris m\u00e4ngijast\u201d on paratamatult stereot\u00fc\u00fcpiline lihtsustus, aga see aitab siiski illustreerida k\u00f5ndimissimulaatorite erip\u00e4rasid. K\u00f5ndimissimulaatorid tekkisidki vastukaaluks m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuse suurushullustusele ja \u00fchek\u00fclgsele meestekesksele perspektiivile. Nende peategelasteks on tihti naised, r\u00e4\u00e4gitakse peresuhetest, (kv\u00e4\u00e4r)identiteedist, traumadest ja vaimsest tervisest. Selliste m\u00e4ngude kogemine ja nende \u00fcmber tekkinud kogukonnad saavad seega pakkuda turvalist ruumi neile, kellel on olnud peavoolu m\u00e4ngukultuuris raske end positsioneerida v\u00f5i kes pole m\u00e4ngude keerukust ja v\u00e4hest ligip\u00e4\u00e4setavust peljates neid \u00fcldse proovida julgenud.\u00a0<\/p>\n Kuvat\u00f5mmis m\u00e4ngust \u201eGone Home\u201d<\/p>\n Pole vist kuigi \u00fcllatav, et sugugi mitte k\u00f5igile \u201ep\u00e4ris m\u00e4ngijatele\u201d ei meeldinud ei naiste ootamatu soov m\u00e4ngukultuuris endale oma (statistiliselt \u00fcpris suurt) nurgakest sisse seada ega ka m\u00e4ngud, kus ei toimu m\u00e4rulit, millega harjunud oldi. Seda pahameelt on seostatud arvutim\u00e4ngude massimeediaks kujunemise kasvuvalude ning selle sajandi poliitiliste meeleoludega.[1] Paljusid hakkas painama ka k\u00fcsimus seoses sellega, mis parameetritele peab \u00fcks m\u00e4ng vastama, et seda saaks \u00fcldse m\u00e4nguks pidada, ning kui r\u00e4medalt k\u00f5ndimissimulaatorid nendes parameetrites ikkagi l\u00e4bi kukkusid. Selle tulemusel hakati Steamis varajasi k\u00f5ndimissimulaatoreid just selle m\u00e4rks\u00f5naga t\u00e4histama. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on nimelt s\u00f5na \u201esimulaator\u201d kasutamine, sest sellega v\u00f5idakse viidata (halvustavalt) m\u00e4ngudele, mis simuleerivad v\u00f5imalikult realistlikult mingit valdkonda p\u00e4riselust (majade renoveerimist, p\u00f5lluharimist, lennukiga lendamist jne) ning millel justkui pole kohta teiste esteetiliselt v\u00f5i m\u00e4ngumehaaniliselt ambitsioonikate m\u00e4ngude hulgas. Kui lisada sinna ka keskendumine k\u00f5ndimisele, siis saabki \u017eanrile \u00fche \u00fcpris m\u00f5nitava nimetuse. Praegu on m\u00f5iste \u201ek\u00f5ndimissimulaator\u201d j\u00e4tkuvalt kasutusel ja v\u00e4hemalt minu arvates see enam nii negatiivselt ei m\u00f5ju. Nimetuse sobivuses<\/a> ei ole m\u00e4ngijad ega m\u00e4nguloojad aga endiselt kokkuleppele j\u00f5udnud.<\/p>\n Postm\u00e4ng v\u00f5i mittem\u00e4ng\u00a0<\/p>\n Olgu selle terminoloogiaga, kuidas on \u2013 kindlasti saab v\u00e4ita, et k\u00f5ndimissimulaatorid on avardanud kontseptsiooni, milline \u00fcks m\u00e4ng v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha, ning inspireerinud radikaalsemat kunstilist eksperimenteerimist. Mitte k\u00f5ik k\u00f5ndimissimulaatorid ei r\u00e4\u00e4gi t\u00f5siseid v\u00f5i traagilisi lugusid. N\u00e4iteks m\u00e4ngus \u201eThe Stanley Parable\u201d kehastub m\u00e4ngija rutiinse eluviisiga kontorirott Stanleyks, kes avastab \u00fchel hommikul, et on ainus t\u00f6\u00f6taja terves b\u00fcroohoones. Tegevust kirjeldava jutustajah\u00e4\u00e4le saatel hakkab Stanley m\u00f6\u00f6da t\u00fchje koridore uitama ning kadunud kolleege otsima. M\u00e4ngu s\u00fcgavam ideestik annab endast m\u00e4rku olukorras, kus Stanley j\u00f5uab kahe avatud uksega tuppa ning jutustaja lausub: \u201eKui Stanley j\u00f5udis kahe avatud uksega tuppa, l\u00e4ks ta sisse vasakust uksest.\u201d[2] Kuna sisenemiseks on avatud m\u00f5lemad, seisab m\u00e4ngija huvitava valiku ees, kas l\u00e4htuda jutustaja suunistest v\u00f5i eirata neid. Kui valida \u201evale\u201d uks, \u00fcritab jutustajah\u00e4\u00e4l igas toas Stanleyt tagasi etten\u00e4htud rajale suunata ning \u00e4rritub Stanley v\u00f5imetuse peale tema juhtn\u00f6\u00f6re kuulda v\u00f5tta. Jutustaja repertuaari kuuluvad ka neljandat seina murdvad kommentaarid ning muigama ajav kuiv huumor. Just valikutest m\u00e4ng koosnebki, kusjuures, kui soovida jutustaja plaanidele eriti radikaalselt vastu astuda, v\u00f5ib narratiivseks valikuks osutuda ka m\u00e4ngu sulgemine v\u00f5i \u00fche koha peal seismine. Kui t\u00e4ita aga ideaalselt k\u00f5iki k\u00e4ske, j\u00f5uab Stanley kontorir\u00e4gastikust v\u00e4lja ja tagasi loodusesse. Ta saab vabaks ja on \u00f5nnelik. Teisi arvukaid l\u00f5pplahendusi oleks patt ette \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n