Euroopa kontinent loobus juba ammu v\u00f5imalusest m\u00e4ngida rolli suurriikide poliitikas, nendib mainekas v\u00e4ljaanne.<\/p>\n
Donald Trump keeldub Ukraina s\u00f5jategevust rahastamast, seega peab Euroopa seda ise tegema \u2013 see on konflikti viimase faasi peamine rahaline ja s\u00f5jaline reaalsus.<\/p>\n
Euroopa juhid on Ukrainat toetamislubadustega \u00fcle k\u00fclvanud, koostanud hiiglaslikke kaitsekulutuste ettepanekuid ja isegi s\u00f5nastanud plaane Euroopa s\u00f5durite saatmiseks. Kuid silmatorkavalt on puudu olnud piisava raha ja relvade \u00fclekannetest, et katta Kiievi hinnanguline 60 miljardi dollari suurune eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k, maksta Venemaa-vastase ulatusliku kaitse eest v\u00f5i veelgi v\u00e4hem pakkuda mingit vastur\u00fcnnakut.<\/p>\n
Samal ajal arutatakse s\u00f5ja l\u00f5ppm\u00e4ngu tegelikke \u00fcksikasju \u2013 olgugi ebat\u00e4iuslikult \u2013 otse Putini ja Trumpi saadikute vahel, ilma et oleks viidatud Euroopale v\u00f5i Ukrainale.<\/p>\n
Kurb t\u00f5de on see, et Euroopa juhid k\u00e4ituvad nii, nagu m\u00e4ngiksid nad rolli suurriikide poliitikas, kuid tegelikkuses on manner juba ammu loobunud v\u00f5imalusest seda rolli t\u00e4ita.<\/p>\n
Kui uudis Trumpi mehe Steve Witkoffi ja Kremli esindaja Kirill Dmitrijevi koostatud 28-punktilisest rahuplaanist levis, v\u00f5ttis Euroopa v\u00e4lispoliitika juht Kaja Kallas avalikult s\u00f5na, \u00f6eldes, et \u201eELil on v\u00e4ga selge kahepunktiline plaan: esiteks n\u00f5rgestada Venemaad; teiseks toetada Ukrainat\u201c.<\/p>\n
Varsti p\u00e4rast seda v\u00f5tsid s\u00f5na Saksamaa Friedrich Merz, Prantsusmaa Emmanuel Macron ja Sir Keir Starmer, \u00f6eldes, et l\u00f5plik rahuleping \u201en\u00f5uab Euroopa partnerite heakskiitu v\u00f5i liitlaste konsensust\u201c.<\/p>\n
Teoreetiliselt k\u00fcll. Ukraina on suur Euroopa riik ning selle saatus ja julgeolek on Kiievi l\u00e4himate naabrite ja liitlaste loomulik mure. Praktikas on aga rahvusvahelise diplomaatia tipplaud reserveeritud riikidele, kes on valmis ja soovivad oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks rakendada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset s\u00f5jalist ja rahalist j\u00f5udu.<\/p>\n
Nagu ajaloolane Niall Ferguson hiljutises s\u00e4utsus otsekoheselt \u00fctles: \u201eKui tahad territooriumi tagasi v\u00f5tta ja Putinit proovile panna, pead s\u00f5ja v\u00f5itma\u2026 realistlikult pole Ukraina kunagi olnud olukorras, kus Venemaad alistada.\u201c Samal p\u00f5hjusel pole ei Euroopal ega USA-l olnud mingit huvi pidada otsest s\u00f5da Moskvaga.<\/p>\n
Euroopa poliitikud v\u00f5ivad k\u00fcll Ukrainale ja endale valetada oma p\u00fchendumuse kohta Kiievi eesm\u00e4rgile, kuid numbrid r\u00e4\u00e4givad t\u00f5esemat lugu.<\/p>\n
M\u00e4rtsis, kui Euroopa oli silmitsi uue reaalsusega, et Washington l\u00f5petab Ukraina rahastamise, teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen plaanist \u201eReArm Europe\u201c, mille kohaselt tema s\u00f5nul \u201ev\u00f5ib kaitsesektorisse j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul suunata kuni 800 miljardit eurot\u201c. ELi esimene samm oli oma laenureeglite muutmine, et v\u00e4listada kaitseinvesteeringud, mis v\u00f5imaldaks potentsiaalselt liikmetel kaitsekulutusteks rohkem laenata.<\/p>\n
P\u00e4evi hiljem teatas von der Leyen 150 miljardi euro suurustest kaitsekulutuste laenudest, mis on avatud ELi liikmesriikidele, kuid \u00fche tingimusega \u2013 65 protsenti s\u00f5javarustusest peab tulema tarnijatelt EList, Norrast v\u00f5i Ukrainast. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa v\u00f5iks kulutada ELi-v\u00e4listes riikides, n\u00e4iteks Suurbritannias, kui nad s\u00f5lmivad Br\u00fcsseliga julgeolekulepingu.<\/p>\n
Seej\u00e4rel esitas Kallas teise plaani, mille kohaselt EL-i liikmed eraldaksid 40 miljardit eurot tegelikku raha Kiievi relvastuse rahastamiseks, mitte EL-i enda kaitseks. Kuid Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal l\u00fckkasid selle ettepaneku tagasi. Isegi v\u00e4hendatud 5 miljardi euro suurune lubadus, mis keskendus tagasil\u00fckatud paketi ainult suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoona komponendile, j\u00e4eti samuti k\u00f5rvale.<\/p>\n
Itaalia peaminister Giorgia Meloni pidas isegi terminit #ReArmEurope liiga militaristlikuks. \u201eMulle ei meeldi termin \u201etaasrelvastus\u201c,\u201c vaidles vastu Hispaania peaminister Pedro S\u00e1nchez. \u201eMa arvan, et EL on pehme v\u00f5imu poliitiline projekt \u2026 See on minu p\u00f5him\u00f5tteline vastuv\u00e4ide terminile \u201etaasrelvastus\u201c.\u201c<\/p>\n
Majandusrindel on sarnane lahknevus Euroopa s\u00f5nade ja tegude vahel. M\u00f5nede hinnangute kohaselt on EL alates 2022. aasta veebruarist maksnud Venemaale energiatoodete eest 311 miljardit eurot, toetades samal ajal Ukrainat 187 miljardi euroga. \u201eSanktsioonid tabavad Venemaad valusalt,\u201c v\u00e4itis Kallas sel n\u00e4dalal, lisades, et EL valmistab ette oma kahek\u00fcmnendat sanktsioonide paketti.<\/p>\n
Ometi j\u00e4tkab manner Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) importimist, samal ajal kui Ungari ja Slovakkia peavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi sanktsioonidest loobumise \u00fcle, et j\u00e4tkata torujuhtme kaudu tarnitava Venemaa gaasi ja nafta importi. Ja esimesed t\u00f5eliselt valusad sanktsioonid Venemaa naftagigantide Lukoili ja Rosnefti vastu kehtestab sel kuul Washington, mitte Br\u00fcssel.<\/p>\n
Nelja s\u00f5ja-aasta jooksul on selgelt ilmnenud muster, et Euroopa kirdenurk eesotsas skandinaavlaste ja Balti riikidega on olnud Venemaa suhtes k\u00f5ige j\u00e4rjepidevamalt karm ja veendunud mandri vajaduses uuesti relvastuda. N\u00e4iteks Soome president Alexander Stubb on v\u00e4itnud, et Ukrainat tuleb Moskva heidutamiseks \u201ehambuni militariseerida\u201c, samas kui Kallas \u00fctles jaanuaris, et Euroopa peab \u201es\u00f5jaks valmistuma\u201c \u2013 p\u00e4rast seda, kui ta eelmisel aastal fantaseeris Venemaa F\u00f6deratsiooni jagamisest v\u00e4ikesteks riikideks.<\/p>\n
Kuid Euroopa riigid, kes tegelikult peavad arveid maksma, on olnud m\u00f5\u00f5dukamad. N\u00e4iteks Macron, olles k\u00fcll kogu s\u00fcdamest toeks Kiievile, on diplomaatiliselt r\u00e4\u00e4kinud k\u00fclmutatud Venemaa varade konfiskeerimise vastu.<\/p>\n
Irooniline on see, et Euroopa majandus ja kaitsesektor v\u00f5ivad olla USA omast v\u00e4iksemad, kuid mitte nii palju. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel peaks Washington sel aastal kaitsele kulutama 980 miljardit dollarit, EL ja Suurbritannia 525 miljardit dollarit ning Venemaa umbes 154 miljardit dollarit. Prantsusmaa ehitab ise oma tuumal\u00f5hkepead ja lennukikandjaid, Rootsi Gripeni h\u00e4vitajaid peetakse maailma keerukaimate hulka, samas kui Saksamaa Rheinmetalli turukapital on edestanud autotootja Volkswageni oma.<\/p>\n
Saksamaa Tauruse tiibraketid ja Suurbritannia-Prantsuse SCALP-Storm Shadow raketid on v\u00f5rreldavad USA t\u00f6\u00f6hobuse Tomahawki rakettidega, ehkki Tomahawkil on palju pikem ulatus. Tegelikult on Euroopa, mitte USA, see, kes on s\u00f5ja ajal Ukrainale rohkem raha andnud. Kieli Instituudi, Saksamaal asuva m\u00f5ttekoja, mis j\u00e4lgib Ukraina rahvusvahelist toetust, andmetel on USA kulutanud 24. jaanuari 2022 ja 30. juuni 2025 vahel kokku 130,6 miljardit dollarit ja Euroopa 165,7 miljardit dollarit.<\/p>\n
Miks siis pole Euroopa suuremeelsus Ukraina rahuprotsessis diplomaatilisema m\u00f5juv\u00f5imuna kajastunud ja miks pole mandri tohutu relvastust\u00f6\u00f6stus suutnud Ukrainat varustada vajaliku \u00f5hut\u00f5rje, soomustehnika, suurt\u00fckiv\u00e4e ja rakettidega? \u00dcks vastus on v\u00f5imekus, mida raskendavad riikidevahelised erinevused. Euroopa s\u00f5jav\u00e4ed on USA-st tohutult v\u00e4iksemad ja neil on vastavalt ka v\u00e4iksemad varud.<\/p>\n
Seega on ka Euroopa tehaste v\u00f5imsus piiratud. Ja saatuslikult, sest kuigi NATO varustus, nagu tavaline 155 mm suurt\u00fckim\u00fcrsk, peaks olema sujuvalt vahetatav, \u201con Ukraina kogemus selgelt n\u00e4idanud, et NATO \u2026 haubitsad ja laskemoon ei ole tegelikult koostalitlusv\u00f5imelised,\u201d seisab West Pointi S\u00f5jav\u00e4eakadeemia Kaasaegse S\u00f5ja Instituudi hiljutises aruandes.<\/p>\n
Eurooplased kipuvad oma kaitsehangete raha kulutama kodumaal, mis viib h\u00e4mmastava hulga Briti, Prantsuse, Saksa, T\u0161ehhi, Rootsi ja Poola jalav\u00e4e lahingumasinateni, millel k\u00f5igil on erinevad varuosad ja mis t\u00f6\u00f6tavad Ukraina rindel. \u00dcldiselt on see muutnud Euroopa s\u00f5jalise panuse tillukeseks, keeruliseks ja kalliks.<\/p>\n
Praktilises m\u00f5ttes on veelgi olulisem see, et k\u00f5ige t\u00f5husamad kallimad relvad, alates Patriot \u00f5hut\u00f5rjerakettide patareidest ja ATACM-i l\u00fchimaa tiibrakettidest kuni F-16 h\u00e4vitajateni, on valmistatud USA-s. Kuigi Trump on rahastamist k\u00e4rpinud, lubab ta eurooplastel endiselt osta Ameerika varustust annetamiseks Kiievile, kuid see korraldus lisab veel \u00fche keerukusastme.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisem probleem Euroopa jaoks on otsekoheselt \u00f6eldes raha. Kulutamine on alati poliitiline valik ja iga suurem ELi majandus, aga ka \u00dchendkuningriik, seisab silmitsi sarnase paisuvate kulutuste, eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi ja v\u00f5lakriisiga.<\/p>\n
Saksamaa on Kiievi suhtes olnud k\u00f5ige heldem, kusjuures kaitseminister Boris Pistorius lubas 2026. aastal anda 11,5 miljardit eurot s\u00f5jalist abi. L\u00f5viosa sellest j\u00e4\u00e4b Saksamaale ja kulutatakse Saksamaal toodetud varustusele; see on sisuliselt s\u00f5jalise keynesianismi vorm. Kuid see ei aita Kiievi arveid kuigi palju tasuda, mida ELi ametnikud kavatsevad katta suurema v\u00f5la kaasamisega, kuna liikmesriikidel pole tegelikult raha.<\/p>\n
Kuna Venemaa edeneb Donbassis ja Zapori\u017e\u017ejas, Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi seisab silmitsi t\u00f5sise elavj\u00f5u puudusega ja korruptsiooniskandaalidesse sattunud valitsusel on raha otsakorral, on Volod\u00f5m\u00f5r Zelensk\u00f5i valikud piiratud.<\/p>\n
Euroopa kutsub teda \u00fcles edasi v\u00f5itlema, kuid ei saa talle selleks raha pakkuda. See j\u00e4tab Ukrainale v\u00e4he valikut, kui osaleda Trumpi tugevalt vene aktsendiga rahuettepanekus.<\/p>\n