![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/Sirp-35_0009__art_r1-683x1024.jpg\")
<\/a><\/p>\nKirjanik ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r Katrin Laur 22.\u00a0septembril Tallinnas, kus leiab aset tema uue raamatu \u201eAtlantis\u201c tegevus. Raamatu peategelase vanaema annab igal hetkel m\u00f5ista, et elus peab olema midagi, millele toetuda, kui maailm m\u00e4ratseb, ning p\u00e4randab oma oskuse turvatunnet hoida ka lapselapsele.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Piia Ruber<\/p>\n
\u201eTunned, kui h\u00e4sti \u00f5ues kuivanud pesu l\u00f5hnab?\u201c<\/p>\n
Kirjutan seda arvustust oma emaema lapsep\u00f5lve suvekodus V\u00f5sul. K\u00f5ik, mida Katrin Laur vanaemana kirjutab, puudutab k\u00fcllap neid lugejaid, kelle kasvatamisel on vanaema m\u00e4nginud v\u00f5tmerolli, v\u00f5i kes on \u201evanaema lapsed\u201c. Niisiis ka mind. Ning eks inimmeel liigu(tu)gi eesk\u00e4tt samastumisi pidi.<\/p>\n
Vanaema on sageli lapsele \u00fcks olulisemaid figuure. N\u00f5ukogude aja naistele oli vanaema sageli heaks abiliseks. Ta tegi salatit, riivis \u00f5una, k\u00fcpsetas kotlette, tegi omletti, \u00fches\u00f5naga, k\u00f5ike, mida vanaemad ikka on teinud. Aga mitte ainult. Vanaema oli suure hoolet\u00f6\u00f6 tegija, kuid erinevalt uuema p\u00f5lvkonna inimestest ta hoolet\u00f6\u00f6d vaevaks ei pidanud. See oli elu paratamatus, mida ta pidas enesestm\u00f5istetavaks, v\u00f5ttes seda kui \u00f5nnistust.<\/p>\n
Lisaks ta lubas ja tegi asju, mida ema ei teinud\u00a0\u2013 arusaadavalt, sest emad olid vanasti nooremad ja tahtsid ka ise elada (v\u00f5i siis olid h\u00f5ivatud oma meeste eest hoolitsemisega ja nende toetamisega). Kuid seda k\u00f5ike piire seades ja kindlatel veendumustel navigeerides.<\/p>\n
T\u00e4nu oma vanaemale sain minagi teada kihistustest \u00fchiskonnas, inimeste ja nende saatuse erinevusest, mida vanemad pidasid lapsele paljuks vaimselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada v\u00f5i millest kodus s\u00e4\u00e4steti.<\/p>\n
Minul lubas vanaema vaadata \u201eNu, pogodi!\u201c multikaid v\u00f5i vene s\u00f5jafilme (mille kohta mu isa teadis r\u00e4\u00e4kida, et neid vaatavat ps\u00fchhoneuroloogia\u00adhaiglas ainiti tundide kaupa ekraani puurides s\u00f5javeteranid, r\u00f6\u00f6kides vahepeal \u201eStreljai!\u201c), mis mu vanematekodu puhtast kunstist, heast stiilitunnetusest ja valitud muusikast l\u00e4bi imbunud \u00f5hustikku kuidagi ei sobinud. Tagantj\u00e4rele tundub kummaline, et just vanaema selliseid asju lubas, aga niiviisi tutvustas ta mind elulaadiga, mis oli meie omast nii erinev: isegi neid \u201ehalbu\u201c s\u00f5jafilme ja \u201erumalaid\u201c (aga p\u00f5nevaid) multikaid mul m\u00f5\u00f5dukalt vaadata lastes kasutas vanaema neid minu moraalse kompassi arendamiseks, kinnitades enne, et \u201esee pole \u00f5ige laste pilt\u201c (\u201epildiks\u201c nimetas vanaema filme), v\u00f5i et see on v\u00e4ga halvasti, \u201eainult labaste efektide peal\u201c tehtud. \u201eHead pildid\u201c olid n\u00e4iteks \u201eV\u00e4ike Heidi\u201c, \u201eLumivalgeke\u201c, \u201eSuurlinna tuled\u201c, \u201eKulla\u00adpalavik\u201c, \u201eTuulest viidud\u201c v\u00f5i \u201eMuppet Show\u201c, mida vanaemaga koos vaatasime. \u201eSinise ingli\u201c ajal pidin ma aga poole pealt magama minema, just siis, kui vanaema minu olemasolu kaasvaatajana avastas ja leidis, et \u201eSinine ingel\u201c pole ikkagi \u00f5ige \u201elaste pilt\u201c. Selle filmi juures ma ei saanudki tookord teada, oli see siis halb v\u00f5i hea pilt. Kuid just t\u00e4nu vanaemale sain ma aru, et on halvad ja head asjad ning et ma pean kunagi \u00f5ppima iseseisvalt nende vahel vahet tegema\u00a0\u2013 et \u201ehead\u201c peangi ma m\u00f5istma eesk\u00e4tt \u201ehalva\u201c v\u00f5i \u201esobimatu\u201c olemuse tundmise kaudu. Ja neid k\u00f5ikv\u00f5imalikke sobimatuid olukordi ja k\u00e4itumisviise kujustas mulle vanaema ennastunustava kire ja lausa kirjandusliku andega v\u00f5i siis t\u00f5i n\u00e4iteid otse elust\u00a0\u2013 inimestest, kes olid kaotanud igasuguse enesev\u00e4\u00e4rikuse (eriti ebav\u00e4\u00e4rikad olid vanaema meelest joodikud, kelle hulka vanaema meeleh\u00e4rmiks sattus ka muidu andekaid ja tuntud inimesi, ning joodikutest veelgi hullemad olid latatarad).<\/p>\n
Clara, \u201eAtlantise\u201c peategelase vanaema Kati on s\u00fcndinud aastal 1955 ja ehkki Clara vanaema ema ehk vanavanaema oli n\u00e4inud \u201ekoledaid aegu\u201c (nagu minu vanaemagi), annab ta igal oma lapselapsega koos veedetud hetkel m\u00f5ista, et elus peab olema miski, millele toetuda, kui maailm m\u00e4ratseb, ning p\u00e4randab oma oskuse turvatunnet hoida \u00fchtlasi ka lapselapsele. Clara vanaema r\u00e4\u00e4gib oma lapselapsega avameelselt ja ilustamata elulistest asjadest, aga ka koledustest, ise\u00e4ranis s\u00f5jast, ning \u00fctleb elutargalt, omaenda armast vanaema meenutades: \u201eTead, ega laps ei pane v\u00e4ga t\u00e4hele, mis elu v\u00e4ljaspool oma kodu ja perekonda on. Minul oli vanaemaga kodus hea kindel olla.\u201c<\/p>\n
Nagu inimesed, nii on ka vanaemad v\u00e4ga erinevad: isiksuslikke erinevusi alahindamata v\u00f5iks \u00f6elda, et mingi osa on siiski selles ka ajastul, kus nad on kasvanud ja kujunenud. Clara 1955.\u00a0aastal s\u00fcndinud ja 1970ndatel noor olnud vanaema on lapselapsele pigem kamraad, kellega istuda Kaasani kiriku juures m\u00fc\u00fcri peal ja jalgu k\u00f5lgutada, k\u00f5neldes paiga minevikust ja emotsionaalsest t\u00e4htsusest temale kui kunagisele lapsele ja praegusele vanaemale. Samas hoiab ta ka emotsioonides m\u00f5\u00f5dukust, kogemuste jagamisel pieteeditunnet ja tasakaalu, arvestades lapse vanuse ja sellest l\u00e4htuva vastuv\u00f5tuv\u00f5imega, ning s\u00e4ilitades oma vanaemaliku autoriteedi \u00fches moraalse kompassiga. K\u00fcllap on see Clara vanaema Euroopas elamise kogemus, mis teeb ta m\u00f5neti sarnaseks n-\u00f6 eestiaegsete vanaemadega.<\/p>\n
Kuigi minu 1928.\u00a0aastal s\u00fcndinud traditsioonilisem vanaema poleks minul kuhugi m\u00fc\u00fcri peale ronida lubanud (veel v\u00e4hem ise minuga kaasa roninud), oli ka temaga kahekesi-olemises palju kamraadlikkust: \u00fcheskoos Mustam\u00e4e-N\u00f5mme metsas suusatades v\u00f5i teistes minuga koos ette v\u00f5etud sportlikes tegevustes ei erinenud ta oma elur\u00f5\u00f5mus ja f\u00fc\u00fcsilises aktiivsuses palju oma lapselapse ealistest. Clara vanaema iseloomustab niisamuti aktiivsus algatada lapselapsele huvitavaid tegemisi, mis ehk traditsioonilise vanaemarolliga ei seostugi. Koos liiguvad nad ka fantaasiaruumis ehk piirideta ajas, v\u00f5lus\u00f5na \u201eFANTAASIA\u201c abil.<\/p>\n
Verekarva n\u00f6\u00f6p, ese, mis aitab Claral ajas r\u00e4nnata, on kujundina tugev\u00a0\u2013 katke\u00admatu maternaalse liini j\u00f5uline t\u00e4histaja.<\/p>\n
Ka igap\u00e4evastest praktilistest oskustest ja tegutsemisest s\u00fcndivat elustavat leeki p\u00fc\u00fcab Clara vanaema elus hoida, andes niiviisi t\u00fctret\u00fctrele edasi r\u00f5\u00f5muv\u00f5imaluse n-\u00f6 p\u00e4ris asjadest\u00a0\u2013 elust endast, mis oma kohustustega v\u00f5ib vahel \u00fcle pea k\u00e4ia ja millest otsime ajutist l\u00f5\u00f5gastust silmadega, \u00f5gides teiste inimeste virtuaalse elu fassaadi ja kaugenedes niiviisi iseendast. \u201e\u201eTunned, kui h\u00e4sti \u00f5ues kuivanud pesu l\u00f5hnab?\u201c k\u00fcsib vanaema ja nuhutab \u00fchte lina. Clara nuusutab, t\u00f5epoolest on sellel v\u00e4rske ja tuuline l\u00f5hn. Clara korjab pesupulki kotti ja aitab siis vanaemal pesu kokku kloppida.\u201c T\u00e4pselt samamoodi panime ka meie vanaemaga pesu n\u00f6\u00f6rile kuivama ja korjasime kokku, ning minugi vanaema k\u00fcsis minult sedasama. \u00d5nnelik on laps, kellelt vanaema on seda k\u00fcsinud! Selles lauses peitub kogu olemise j\u00f5u v\u00f5ti. Kui k\u00f5ik laguneb; kui peaks tulema s\u00f5da, kui sinu lapsep\u00f5lv saab otsa, kui su kodu on h\u00e4vinenud; kui elu on purustatud, kui virtuaalset raha ja wifit ei ole, siis p\u00fcsid sa kahe jalaga maa peal ainult t\u00e4nu sellele samale tundele, sellele samale m\u00e4lestusele emaema kodu hoovis\u00a0\u2013 tuules kuivanud pesu puhtale l\u00f5hnale, mis t\u00f5otab ja meenutab paremaid aegu ja kinnitab, et oled k\u00f5igele vaatamata elus.<\/p>\n
\u201eInimesel on hing, see teeb ta elusaks\u201c<\/p>\n
Raamat pakub \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu nii m\u00f5neski m\u00f5ttes: lugedes, kuidas \u00fche Eesti sendi eest sai kaks kommi nimega Tilk Piima, meenus mulle, et see oli just see summa, millest minugi vanaema r\u00e4\u00e4kis, et seda oma papalt just selsamal eesm\u00e4rgil nurus. Ka minu vanaema jutustas mulle meelsasti ja palju oma lapsep\u00f5lvest, aga ka rasketest asjadest, nagu hilisem kodu kaotus ja pere lahkurebimine s\u00f5jas.<\/p>\n
Clara vanaema meenutab, kuidas tema vanaema turul k\u00e4is ja tegutses seal profilt, osates kiiresti arvutada, ning olles p\u00f5nevil, kas m\u00f5ni m\u00fc\u00fcja teda petta ei p\u00fc\u00fca. Minagi sain N\u00f5mme turul oma vanaemaga, kes niisamuti turul \u201eprofilt tegutses\u201c, osta meek\u00e4rge (selle korraga enne l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki kiiresti salaja \u00e4ra s\u00fc\u00fca ja siis, aurava l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi lauale ilmudes, vanaemale kurta, et s\u00fcda natuke paha on). \u00d5ige varakult \u00f5ppisin, et miski ei seo inimest, ise\u00e4ranis vanaema, tugevamini eluga kui turulk\u00e4ik. Et vanaemadega seostub toit ja toidum\u00e4lu, siis on raamatuski r\u00f5hk kommetel, kuidas midagi tehti v\u00f5i s\u00f6\u00f6di: pikalt ja p\u00f5hjalikult k\u00f5neleb \u201eAtlantise\u201c vanaema lapselapsele, kuidas teha s\u00fclti, siinse kultuuriruumi \u00fcht t\u00e4htsamat rooga.<\/p>\n
Kati kirjeldab lapselapsele ka, kuidas nad j\u00f5ulude ajal verivorsti tegid: piimamannerguga toodi verd, keedeti tangupuder ja aeti see siis soolika sisse. Kuidas muidu saaksidki t\u00e4nap\u00e4eva lapsed, kes woldivad, nendest toitudest teada!<\/p>\n
Ehkki vanaema Kati on vaadetelt arvatavasti vabameelsem kui esiemad, on temagi osaks oma lapselast igak\u00fclgselt harida. Clara saab teada, mis on iroonia, mis alamsaksa keel, milline on olnud Eesti saatus l\u00e4bi aastasadade, missugune oli tsaariaeg, mis eristas maarahvast linnarahvast ning kuidas Tallinna pommitati. Isegi vana vemmalv\u00e4rss \u201eVas vilkst tu vasikajalga, kommst tsur\u00fckken koerajalga\u201c peaks noort lugejat l\u00f5bustama, olgugi et selle m\u00f5te talle ehk kaugeks j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Vanaema tutvustab Clarale ristiusku, r\u00e4\u00e4gib, kes on mungad ja kes nunnad, ning jutustab, kuidas ta kord lapsena lihav\u00f5tte\u00f6\u00f6l vene kirikus k\u00e4is. Siinkirjutajagi emaema k\u00e4is lapsena vene kirikus, oma \u201epapaga\u201c kaasas\u00a0\u2013 ent nagu ta (k\u00fcllap igaks juhuks, olid ju ateistlikud ajad) \u00fctles, et peaasjalikult seet\u00f5ttu, et sealt sai magusat kirikusaia.<\/p>\n
Kui ka laps k\u00f5ike ei m\u00f5ista, saab ta l\u00e4bi nende s\u00f5naretkede ja v\u00e4\u00e4rtuslike m\u00e4lukildude aimu sellest, et maailm v\u00f5ib olla suurem ja avaram kui see, mida ollakse harjunud eluks ja maailmaks pidama; et on olemas mitmeid maailma tajumise, n\u00e4htamatu ja n\u00e4htava tunnetamise viise.<\/p>\n
Kuid mitte \u00fcksnes kirjanduse v\u00f5i ajaloo vaatepunktist ei ole Katrin Lauri teos hariv, vaid ka tundekasvatusliku avardumise m\u00f5ttes.<\/p>\n
\u201eInimesel on hing, see teeb ta elusaks. Kohal on vaim. K\u00f5ikide inimeste hinged, kes seal on elanud ja kes vahel ikka veel seal k\u00e4ivad,\u201c arutleb Clara vanaema. \u201e\u00dcks vana, aga mitte nii v\u00e4ga vana aja kirjanik Bergengruen kirjutas Tallinna kohta, et siin on talvisel ajal pimeduses t\u00e4navatel rohkem surnuid kui elavaid liikvel,\u201c m\u00f5tiskleb vanaema ning lisab, et \u201euutes majades on raha vaim.\u201c<\/p>\n
Taas midagi meie materialistlikus maailmas harvaesinevat! On erakordselt v\u00f5imas, kui vanaema p\u00e4randab t\u00fctre\u00adt\u00fctrele spirituaalse maailmataju, nii et maja pole pelk tehinguobjekt v\u00f5i kodu lihtsalt s\u00f5nak\u00f5lks ja neli seina. Seesuguses elutundes v\u00f5tab hinge lihakssaamise t\u00f5estus oma kirjelduse ilus hinge kinni: \u201e\u201eHinge sa k\u00fcll k\u00e4ega katsuda ei saa,\u201c itsitab Clara, kui nad vanaemaga hinge \u00fcle arutlevad. \u201eKuidas siis ei saa?\u201c h\u00fc\u00fcab vanaema ja kallistab Clarat sama k\u00f5vasti kui t\u00e4di Sohvi Katit, nii et ribikondid ragisevad. Clara rabeleb vastu ja poksib vanaema, nad libisevad ja kukuvad koos maha. T\u00f5usevad p\u00fcsti, klopivad teineteist lumest puhtaks ja naeravad.\u201c Olgu kohe \u00f6eldud, et spirituaalne maa\u00adilmataju ei t\u00e4henda, et seejuures ei oleks inimene v\u00f5imeline tajuma sotsiaalseid probleeme, \u00fclekohut ja eba\u00f5iglust v\u00f5i olema sotsiaalselt tundlik.<\/p>\n
Clara vanaema, kes on enda s\u00f5nul suure jutuga, r\u00e4\u00e4gib avameelselt oma aja pesunaistest, viinav\u00f5tmisest ja ka oma vanaemast, kes arvas, et \u201e\u00fchel p\u00e4eval saab laps ikkagi k\u00f5ik asjad teada\u201c.<\/p>\n
Kuid ehtsa vanaema osaks ongi rikastada \u201ehalva\u201c, keelatu, teistsuguse v\u00f5i kummalise elupoolega tutvustamisel ka lapse s\u00f5navara. Mulle olid ise\u00e4ranis huvitavad mu oma vanaema lood noortest t\u00fcdrukutest, vanaema kooli\u00f5dedest, kes korraks Saksa s\u00f5duritega kinos k\u00e4isid ja pidid siis Eestist miskip\u00e4rast kiiresti lahkuma. Hiljem saatsid need t\u00fcdrukud v\u00e4lismaalt postkaarte, aga siis juba endast koos v\u00e4ikese lapsega\u00a0\u2026 Noist lugudest \u00f5ppisin mina n\u00e4iteks \u00e4ra s\u00f5napaari \u201elapsega t\u00fcdruk\u201c.<\/p>\n
Clara saab t\u00e4nu vanaemale aimu, kuidas vanasti naised pesuk\u00f6\u00f6kides toimetasid, ning saab ka teada, mida t\u00e4hendab \u201elihane ema\u201c. Kuna praeguse aja lapsed ei tea v\u00e4ga paljusid vanemaid eestikeelseid s\u00f5nu, v\u00f5ikski Katrin Lauri raamat olla koolide lugemisnimekirjas.<\/p>\n
Kati tutvustab Clarale ka s\u00f5na \u201ekodupoolis\u201c. Nii \u00f6eldi vanasti koduse roa kohta\u00a0\u2013 sellise, mida just selle pere naised sagedasti valmistasid. Selleks on vanaemal koogelmoogel ja seda nad ka koos teevad, kuna ema ei luba Claral muud magusat s\u00fc\u00fca. Oh, vana hea koogelmoogel, mille kloppimisel on k\u00f5ik vanaemad ilmselt \u00fchtviisi \u00fcletamatud (ja munavalgetest tehti beseed) ja mis kahtlemata nende meelest tervislikuks ja mitmeti rikkalikuks maiuspalaks kvalifitseerub! Lapse teadvusse ilmuvad t\u00e4nu vanaemale ka madal pink ehk \u201ej\u00e4ri\u201c, \u201e\u00fchiskorter\u201c, \u201evorstitoppimine\u201c, \u201epolk\u201c, \u201epesuk\u00f6\u00f6k\u201c, \u201eruu\u017e\u201c, vana J\u00e4rvamaa \u00fctlemine \u201eSurnu k\u00e4est k\u00fcsitakse, elavale antakse\u201c (mille t\u00e4henduses vanaema Kati ise kindel pole) jne, ning k\u00f5ik need s\u00f5nad on varustatud p\u00f5hjaliku ajaloolise selgitusega. \u201eUisuplats\u201c aga vihastab vanaema, kuna on otset\u00f5lge inglise keelest (skating rink), ning ta asendab selle ilusama ehk \u201eliuv\u00e4ljaga\u201c. Clara vanaemal on suurep\u00e4rane eesti keele tunnetus ning oskus ajalooline m\u00e4lumaterjal noorematele p\u00f5lvkondadele huvitavaks teha\u00a0\u2013 ta v\u00f5iks teha kooli\u00f5pilastele linnas \u201eAtlantise\u201c raamatu ekskursioone! Ka lastefilmi tegijale v\u00f5iks raamat olla inspireeriv materjal. Julgeksin raamatut nimetada isegi \u00fcheks viimase aja eestikeelseks hitt-teoseks! Samasse kategooriasse liigitub ja m\u00f5neti niisugust vaimsust kannab ka Imbi Paju eelmisel aastal ilmunud \u201eKadrioru aednik\u201c.<\/p>\n
\u201eKas inimene kunagi paremaks ei saa?\u201c<\/p>\n
\u201eAtlantise\u201c vanaema \u201es\u00f5da ise n\u00e4inud ei olnud\u201c. \u201eKui vanaema s\u00fcndis, oli s\u00f5ja l\u00f5pust k\u00fcmme aastat m\u00f6\u00f6das. Aga vanaema ema ja isa, Ivi ja Hubert, keda Clara n\u00e4inud ei ole, nad olid surnud aasta enne seda, kui Clara s\u00fcndis, nemad olid s\u00f5da n\u00e4inud terve oma lapsep\u00f5lve ja nooruse.\u201c<\/p>\n
Minu vanaema oli s\u00f5ja \u00fcle elanud ja \u00fctles alati, et s\u00f5da on midagi, mida ei saa m\u00f5ista, kui seda pole kogenud. Vaidlesin vanaemale vastu, eriti murdeeas: mulle meeldis vanaemaga vaielda, sest vanaema vaidles vastu alati loogiliselt ja ka vastaspoole loogilisele m\u00f5tlemisele v\u00f5i selle puudumisele r\u00f5hudes. Niisiis \u00fctlesin vanaemale samasugust loogikat kasutades, et kas selleks, et m\u00f5ista ja saada aru, et tapmine on hirmus, peab ise kellelegi noaga kallale minema. Vanaema vaidles siis muidugi vastu, et need olukorrad ei ole v\u00f5rreldavad, mille peale mina, oma meelest loogikat kasutades, teatasin, et tapmine ja s\u00f5da on \u00fcks ja seesama. Aga vanemaks saades sain aru, et vanaemal oli \u00f5igus. Me ei saa kogemusi vahetult edasi anda, k\u00fcll aga v\u00f5ib alati p\u00fc\u00fcda seda teha. Just seda Katrin Laur oma raamatus \u00f5nnestunult teebki.<\/p>\n
Ja seda eriti just siis, kui ta r\u00e4\u00e4gib lapselapsega avameelselt \u201ekoledatest asjadest\u201c\u00a0\u2013 s\u00f5jast, mis on praegusel ajal paljude laste igap\u00e4evaelu mitmel pool maailmas, ning teistele tuttav \u00fcksnes arvutim\u00e4ngudest v\u00f5i filmidest, k\u00f5neleb s\u00f5jaj\u00e4rgsest n\u00e4ljast Eestis ja sellest, kuidas emad lastele leiba varastasid (\u201eAga kui lapsed on n\u00e4ljas, saab igast emast varas ja kasv\u00f5i r\u00f6\u00f6vel, et lapsed s\u00fc\u00fca saaks\u201c \u2013 aktuaalne kahjuks meie riigis ka praegu!), r\u00e4\u00e4gib k\u00fc\u00fcditamisest ja seletab Clarale selle m\u00f5iste t\u00e4hendust. Ta r\u00e4\u00e4gib lapselapsele imikutest, kes ulatati l\u00e4bi rongiakna v\u00e4lja, sest emad pidid s\u00fcdame k\u00f5vaks tegema ja lapsest loobuma, kuna muud elluj\u00e4\u00e4mislootust polnud. Mukbang\u2019ide, live-s\u00f6\u00f6misorgiate ajastul, mida Tiktokis j\u00e4lgivad miljonid silmapaarid, sealhulgas lapsed, on kannatuste seesuguse peadp\u00f6\u00f6ritava materjali l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine t\u00e4iskasvanulegi paras p\u00e4hkel\u00a0\u2013 meelsamini l\u00fckkaks inimene teiste kannatused ikka oma naudingute teel k\u00f5rvale. Siin ongi kirjandusel v\u00f5tmeroll: vahetada korraks pilti ja arendada vegeteerimis- v\u00f5i m\u00f5nukesk(s)uste asemel ka m\u00f5tlemise- ja m\u00e4lukesk(s)ust.<\/p>\n
\u201eKui nad j\u00e4\u00e4tist limpsides kodu poole l\u00e4hevad, tahab Clara teada:<\/p>\n
\u201eKas inimene kunagi paremaks ei saa?\u201c<\/p>\n
\u201eAga muidugi saab! Mina usun kindlalt, et sina ja su vennad saavad iga p\u00e4evaga paremaks, isegi kui te vahel halvad lapsed olete. Ma p\u00fc\u00fcan ise ka iga p\u00e4ev kasv\u00f5i natukene paremaks saada ja kahetsen, kui olen midagi halvasti teinud.\u201c<\/p>\n
\u201eSa teed ka halbu asju?\u201c<\/p>\n
\u201eMuidugi teen. Vahel ma \u00fctlen kellelegi halvasti. Enamasti m\u00f5tlen, isegi kui v\u00e4lja ei \u00fctle. V\u00f5i j\u00e4tan hea teo tegemata laiskusest v\u00f5i mugavusest. Isegi teie peale olen vihaseks saanud ja karjunud. Ja teie ema peale.\u201c<\/p>\n
\u201eIsa peale ka?\u201c<\/p>\n
\u201eEi, isa peale mitte. Igatahes mitte vihaga. Kuigi h\u00e4\u00e4l on mul k\u00f5va ja kui vaidluseks l\u00e4heb, v\u00f5in ma karjuda k\u00fcll.\u201c<\/p>\n
\u201eEga mina ka alati hea inimene ei ole,\u201c tunnistab Clara m\u00f5tlikult.\u201c<\/p>\n
See \u00f5petlik, vanaema halastamatu ausus n\u00e4itab ps\u00fchholoogiliselt, et ka \u201ehalb\u201c olla on t\u00e4iesti inimlik, eriti, kui tunded \u00fcle keevad v\u00f5i k\u00fcsimuse all on m\u00f5ni veendumus v\u00f5i positsioon, mida v\u00e4ga kaitsed (n\u00e4iteks enese ja oma piiride v\u00f5i kodu kaitseks \u201ehalb\u201c olemine); et inimene koosneb kahest poolusest, temas on \u00f6\u00f6 ja on p\u00e4ev. Vaid inimese enda teha on, kuidas ta oma tumeda poolega v\u00f5itleb, peaasi, et ta tunnistab oma vigu. T\u00e4iskasvanu eluterve suhtumine \u00f5petab varakult selgeks t\u00e4iskasvanuliku vastutuse, aga ka oma piiride m\u00f5iste, ja Clara v\u00f5ib siingi oma vanaemale t\u00e4nulik olla.<\/p>\n
Urmas Viigi kujundus imiteerib P\u00f5hjamaade lasteraamatuid ja annab v\u00f5tme, kuidas teost lugema peaks. Aja suhtelisust ja inimese vaimu suutlikkust ajal\u00f5he \u00fcletada n\u00e4itavad vanaema ja lapselapse kujutised \u00f5hus, enamasti uperpalliasendis. Illustratsioonid raamatus on temaatiliselt ja koloriidi s\u00fcgavuselt \u00f5nnestunud, k\u00f6itvad, humoorikad. Ka Tallinna kaart raamatu esi- ja tagakaanel kulub marjaks \u00e4ra. Font on korralikult loetav. Kogu teos kiirgab armastust kodupaiga ja kohavaimu vastu ning visuaal toetab seda j\u00f5uliselt.<\/p>\n
Kui kriitiline olla \u2013 ja arvustus ei tohiks ju olla autori arengut silmas pidades \u00fcksnes m\u00f5\u00f5dutundetu kiidulaul!\u00a0\u2013, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5inuks autor pisut rohkem (n\u00e4iteks m\u00f5ne m\u00e4ssaja vaimuhaigeks stigmatiseerimise asemel) s\u00fcvitsi minna sotsiaalsetesse p\u00f5hjustesse, mis idandasid \u00e4\u00e4rmuslikke vaateid. Muidugi, vaesus ja n\u00e4lg on m\u00f5nes kohas autoril luubi all, aga eks ole ju rahva vimmal teisigi tegureid. Vahest vajaks vaimuhaiguski lapse jaoks arusaadavamat ja p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust. Meie veendumused, mida me kaitseme v\u00f5i mille poolt h\u00e4\u00e4letame, kipuvad tekkima eesk\u00e4tt eluviisi ja habitus\u2019e pinnalt, mida me eesk\u00e4tt ise esindame, ja reeglina tajume sarnase mudeli \u00f5ige olevat ka teiste puhul, kuna toimime \u00fchiskonnas suuresti peegeldustel. Niisiis on isiklik heaolukogemus k\u00f5ikide meie eluvalikute k\u00e4ivitaja, v\u00e4hesed s\u00f5gedad meie hulgast allutavad oma elu hullumeelsetele universaalsetele ideaalidele, mille teenimine v\u00f5ib l\u00f5puks ka l\u00e4bi kukkuda v\u00f5i eba\u00f5nnestuda.<\/p>\n
Aga j\u00f5uab siis vanaema k\u00f5igi veidrike suhtes alati m\u00f5istev olla ja iga\u00fche hingeelu v\u00f5i tausta lahata. Niikuinii tuleb tal p\u00e4evas pidevalt vastata lapselapse lugematutele k\u00fcsimustele, millest \u00fcks on kohe kindlasti \u201eKes see veel oli?\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Katrin Laur, Atlantis. Toimetanud Loone Ots. Illustreerinud ja kujundanud Urmas Viik. Gallus, 2025. 146\u00a0lk. Katrin Laur on tuntud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5086,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,4298,4297,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-5085","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-katrin-laur","19":"tag-lastekirjandus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5085","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5085"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5085\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5086"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5085"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5085"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5085"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/Sirp-35_0008__art_r1-255x255.jpeg\")
<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/09\/Sirp-35_0009__art_r1-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\n