Zipfi seadus<\/a>, mille j\u00e4rgi k\u00f5ige levinum s\u00f5na esineb kaks korda sagedamini kui j\u00e4rgmiseks teine k\u00f5ige levinum, kolm korda sagedamini kui kolmas ja nii edasi. Sestap kuuleme 1000 k\u00f5ige sagedamini esinevat s\u00f5na umbes 85 protsendis k\u00f5igis igap\u00e4evastes vestlustes. \u00dclej\u00e4\u00e4nud s\u00f5nad kajastavad \u00fcha konkreetsemaid ja haruldasemaid n\u00e4htusi.<\/p>\nKui kaks inimest lepiks kokku, et nad ei kasuta 10 000 populaarsemat s\u00f5na ja vestlevad \u00fclej\u00e4\u00e4nute abil, v\u00f5iks juhtuda, et nad teineteist ei m\u00f5ist. See enam-v\u00e4hem \u00fchine 10 000 s\u00f5na vara pole muuseumi eksponaat, vaid uueneb. Seejuures t\u00e4nu v\u00e4ikesele, umbes miljonile keelekasutajale, ka \u00fcpris lihtsalt. N\u00e4iteks 30 aastat tagasi polnud meie keeles s\u00f5nu nagu nutitelefon, \u00e4pp ega guugeldama. Praeguseks on need ilmselt 2000 enimkasutatava s\u00f5na seas. ja ilma nendeta oleks t\u00e4nap\u00e4eval keeruline omavahel suhelda, kuigi aeg-ajalt v\u00f5iks h\u00f5rgutada s\u00f5naga s\u00fcnnip\u00e4evan\u00e4dalal\u00f5pupeop\u00e4rastl\u00f5unav\u00e4simus.<\/p>\n
Kui eesti keel t\u00e4nases olekus k\u00fclmutada, ei suudaks selle keele k\u00f5nelejad k\u00f5igest \u00fche p\u00f5lvkonna jooksul enam neid \u00fcmbritsevat reaalsust kirjeldada. Maailm muutub ning selles \u00fchiselt orienteerumine vajab j\u00e4tkuvalt t\u00e4psustamisi ja t\u00e4histamisi. Meie v\u00e4ikeses keelekultuuris ei p\u00f6\u00f6rata uutele s\u00f5nadele kuigi palju pidulikku t\u00e4helepanu. Eesti keele aasta s\u00f5na on vist valitud vaid m\u00f5ned korrad, ent suure kasutajaskonnaga keeltes on s\u00f5navara uuendused t\u00e4hts\u00fcndmus.<\/p>\n
Ingliskeelses ruumis valivad \u00fcksteisega konkureerides aasta s\u00f5na mitmed suuremad s\u00f5naraamatute hoidjad. Rivaale on v\u00e4hemalt kuus. Oxford English Dictionary kasutab rahvah\u00e4\u00e4letuse tulemust, mis pole veel selgunud. Cambridge Dictionary valis 2025. aasta s\u00f5naks parasotsiaalne. S\u00f5nas peituv m\u00f5te kajastab f\u00e4nni v\u00f5i tavalise kodaniku \u00fchepoolset intiimsustunnet tema ihaldusobjekti, sh TI suhtes, nagu see oleks tema l\u00e4hedane s\u00f5ber. USA-keskne Merriam-Webster pole valikut veel kinnitanud.<\/p>\n
Veebip\u00f5hine Dictionary.com valib tavaliselt midagi veidrat, nagu sellel aastal kuus-seitse v\u00f5i 67. Vastuoluline fraas viitab mitte millelegi. Seda millegi puhul v\u00e4ljendades tuntakse heameelt, et t\u00e4hendus puudub. Briti-keskne Collins Dictionary valis aasta s\u00f5naks tavakeeles peituva loovuse abil programmeerimisele viitava vibe coding. Austraalia inglise keele autoriteet Macquarie Dictionary valis \u00e4sja aasta fraasiks AI slop. Sellega v\u00e4ljendatakse TI k\u00e4est n\u00f5udmise peale vastu saadud madala kvaliteediga loomingulist toodangut, millega ujutatakse \u00fcle sotsiaalmeediat, uudisvooge ja loomulikult koolit\u00f6id.<\/p>\n
Kuus s\u00f5naraamatut, kuus inglise keele n\u00e4gemust: isegi uuss\u00f5nade kandidaatide edetabelid kisuvad erinevatesse suundadesse. K\u00f5ige taustal v\u00f5ib siiski hoomata uudse \u00fchise tegurina TI rolli keele uuenemises. Vibe coding ja AI slop seostuvad sellega vahetult, parasotsiaalne v\u00f5rdlemisi l\u00e4hedalt ja isegi kuus-seitse sobiks t\u00e4histama arusaamiste piire \u00fcletavat peataolekut.<\/p>\n
Viimasest v\u00f5iks meelde j\u00e4tta, et \u00fckski s\u00f5na ei \u00fchti konkreetse tegelikkusega, vaid on tegelikkuse elemente t\u00e4histav h\u00e4\u00e4litsus, milles peituv teave s\u00f5ltub teistest s\u00f5nadest. Inimesed leiutasid keele kujundades ebam\u00e4\u00e4rastele, s\u00fcmboolsetele urinatele j\u00e4rk-j\u00e4rgult t\u00e4hendusi.<\/p>\n
Samas v\u00f5tmes v\u00f5iks m\u00f5elda, et TI teeb seda sama, aga kiiremini, meie eest varjus ja teist moodi. Vahest on hoopiski meie endi keel nn sloppy, ehk lohakas ja kalk ning TI arendab maailma tajumist teistsuguses s\u00fcmboolses s\u00fcsteemis, millega v\u00f5rreldes meie s\u00f5nad on ebat\u00f5husad. TI lihtsalt suhtleb meiega meie keele ja muude v\u00e4ljendusvormide infantiilsel tasemel. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcame seda enda jaoks eritada fraasiga AI slop.<\/p>\n
Inimeste keele arengus esines kavatsus enne v\u00e4ljendust. N\u00e4iteks soov millelegi osutada, saates seda h\u00e4\u00e4litsustega see, seal, too v\u00f5i midagi sarnast. TI puhul on vastupidi. Andsime sellele esmalt inimeste seas levinud v\u00e4ljendusi ja masin \u00f5ppis m\u00f5istma nendes sisalduvaid kavatsusi. TI vaates on inimeste keel kohutavalt ebaefektiivne infokodeerimise vorm.<\/p>\n
Meie keelte s\u00f5navara on nagu lekkivate t\u00e4henduste anum, milles esineb mitmet\u00e4henduslikkust, metafoore, kultuurilisi n\u00fcansse ja emotsionaalset konteksti. Meie suhtlus rajaneb lohisevale ning aeglasele kommunikatsioonile, mida instinktiivselt p\u00fc\u00fcame l\u00fchis\u00f5numite ebagrammatilises vormis tihendada. See v\u00f5ib l\u00e4heneda TI omale, milles t\u00e4hendusi v\u00f5ib kodeerida ilma s\u00f5nadeta. \u00dches\u00f5naga kuus-seitse!<\/p>\n
Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ingliskeelses ruumis valivad \u00fcksteisega konkureerides aasta s\u00f5na mitmed suuremad s\u00f5naraamatute hoidjad. Selleaastaste valikute p\u00f5hjal v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas TI…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50867,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[25812,131,130,37,33,35,34,36,25813,814],"class_list":{"0":"post-50866","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aasta-sona","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-keeleuuendused","17":"tag-tehisaru"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615090870436298","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50866","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50866"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50866\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50866"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50866"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50866"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}