1. detsembril m\u00f6\u00f6dub 16 aastat Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta vastu v\u00f5tmisest. Harta on oluline dokument, mis koondab kokku k\u00f5ik \u00f5igused ja vabadused, mida Euroopa Liit tunnustab ja mille j\u00e4rgimist peab tagama. Rait Maruste kirjutas selgitab harta rolli Euroopa ja Eesti \u00f5igusruumis.<\/p>\n
Euroopa on l\u00e4bi sajandite v\u00e4ldanud s\u00f5dade, v\u00e4givalla, vaenu ja r\u00f5humise liikunud rahu, vabaduse, inimv\u00e4\u00e4rikuse ja ning \u00f5iguste ja vabaduste austamise ja kaitsmise suunas. See liikumine on olnud pikk ja raske teekond Magna Chartast prantsuse revolutsioonini ja r\u00e4nkade tagasil\u00f6\u00f6kidega kahe maailmas\u00f5ja n\u00e4ol. Euroopa tsivilisatsiooni saavutuste hoidmiseks, kaitsmiseks ja edendamiseks on astutud mitmeid samme, millest kaasajal enimtuntud on Euroopa Liidu loomine.<\/p>\n
Euroopa Liit \u00fchendas erinevaid rahvaid, kultuure, ideoloogiaid ja huvisid. Oli selge, et sellele v\u00e4ga kirjule kooslusele on vaja lisaks \u00fchtsele majanduslikule alusele ja eesm\u00e4rkidele luua ka rahvuste \u00fclene k\u00f5lbeline ja ideoloogiline selgus v\u00e4\u00e4rtustes, millele Euroopa Liit \u00a0rajaneb ja mida ta taotleb oma tegevuses. Selle liikumise kokkuv\u00f5tvaks aktiks sai Euroopa Liidu P\u00f5hi\u00f5iguste Harta, mis peale pikka eelt\u00f6\u00f6d kuulutati v\u00e4lja 2000. a Nice`s ning j\u00f5ustus 1. detsembril\u00a0 2009 Lissaboni lepingu vastuv\u00f5tmisel.<\/p>\n
Harta preambul sedastas, et “Euroopa rahvad on \u00fcha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, \u00fchistele v\u00e4\u00e4rtustele rajatud tulevikku”. Harta ei loonud uusi \u00f5igusi ja vabadusi, vaid kodifitseeris Euroopa Liidu liikmesriikides juba olemasolevaid v\u00e4\u00e4rtusi, \u00f5igusi ja vabadusi.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tvalt on Harta euroopa v\u00e4\u00e4rtusi ja eesm\u00e4rke fikseeriv deklaratiivne akt, olles suuniseks Euroopa Liidu institutsioonidele ning Euroopa Liidu kodanikele ja Liidus elavatele isikutele nende tegevuses. \u00dcksikisikute tasandil kaitseb ta k\u00f5iki Euroopa Liidu kodanikke, sh kodakondsuseta isikuid, eeldusel, et nad elavad Euroopa Liidus legaalselt.<\/p>\n
Harta on siduv v\u00e4\u00e4rtuseliselt ja poliitiliselt, kuid mitte juriidiliselt. Harta on saanud referentsdokumendiks Euroopa Liidu institutsioonide poliitika kujundamisele, \u00f5igusloomele ja kohtutele. Kui Euroopa Liidu liikmesriigid, sh ka Eesti, kohaldavad oma tegevuses ja poliitika kujundamisel Euroopa Liidu \u00f5igust, siis on Harta neile juhiseks. Samas, siseriikliku \u00f5iguse kohaldamisel ei oma Harta liikmesriikidele juriidiliselt siduvat t\u00e4hendust, k\u00fcll aga on neile orientiiriks.<\/p>\n
Eestile p\u00f5hi\u00f5igusi ja -vabadusi juriidiliselt siduva \u00f5iguse ja menetluse s\u00e4testab Euroopa inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kaitse konventsioon, mis v\u00f5eti vastu Euroopa N\u00f5ukogu egiidi all 1950.a. ja j\u00f5ustus Eestis 16.04.1996. Konventsioon oli \u00fcheks nurgakiviks Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste Harta loomisel.<\/p>\n
Euroopa inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste konventsioon s\u00e4testab k\u00f5ige olulisemad p\u00f5hi\u00f5igused ja -vabadused ning sisaldab ka kaitsemehhanismi juhuks, kui konventsiooni osalisriik neid \u00f5igusi ja vabadusi ei j\u00e4rgi v\u00f5i on rikkunud. Konventsiooni j\u00e4relevalve organiks on Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus, mille koosseisus on igast liikmesriigist \u00fcks kohtunik. Kohtul on p\u00e4devus teha liikmesriigile siduvaid kohtuotsuseid.<\/p>\n
Juhul kui \u00fcksikisik v\u00f5i isikute grupp leiab, et riik on\u00a0 nende Konventsioonis s\u00e4testatud \u00f5igusi ja vabadusi rikkunud, siis on neil \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda EI\u00d5 Kohtu poole rikkumise tuvastamiseks, rikutud \u00f5igus taastamiseks ja \u00f5iglase h\u00fcvituse taotlemiseks. See on juriidiline protseduur, millel on kaebuse menetlemiseks ja otsuse tegemiseks kindlad reeglid.<\/p>\n
L\u00fchidalt peab tegu olema konventsiooniga kaitstud \u00f5iguse v\u00f5i vabadusega, tuleb l\u00e4bida siseriiklikud \u00f5iguse kaitse v\u00f5imalused kohtus, kaebaja peab olema isiklikult rikkumise ohver ning kaebus tuleb esitada 6 kuu jooksul peale siseriikliku l\u00f5pliku otsuse saamist. Kui EI\u00d5 Kohus leiab, et kaebus on tingimustele vastuv\u00f5etav, siis ta vaatab selle l\u00e4bi ja v\u00f5ib rikkumise leidmisel kohustada riiki maksma ohvrile \u00f5iglase h\u00fcvitise. Kohtu otsus on riigile siduv.<\/p>\n
Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta ei oma sellist \u00fcksikisiku v\u00f5i isikute grupi \u00f5iguste ja vabaduste juriidilise ja siduva kaitse mehhanismi. Nagu eespool osundatud, on Harta\u00a0 v\u00e4\u00e4rtusi ja eesm\u00e4rke s\u00e4testav poliitika dokument. Sellest peavad juhinduma nii Euroopa Liidu institutsioonid nagu Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu N\u00f5ukogu, Euroopa Ombudsman ja Euroopa \u00dclemkogu, aga ka Euroopa Liidu Kohtud oma otsuste p\u00f5hjendamisel. Samasugust orienteerivat t\u00e4hendust omab Harta ka liikmesriikidele.<\/p>\n
Euroopa Liidu \u00a0kohtute p\u00f5hi\u00f5igusi puudutavatel otsustel ei ole liikmesriikidele juriidiliselt siduvat v\u00f5i otsekohalduvat toimet. Samuti puudub neil Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtule omane individuaalkaebuste vastuv\u00f5etavuse ja menetlemise p\u00f5hjalik ja siduv reeglistik ja protseduur.<\/p>\n
Kui \u00fcksikisik v\u00f5i isikute grupp p\u00f6\u00f6rdub Euroopa Liidu kohtusse, siis pole \u00fcksnes Hartale tuginemine piisav alus. Tuleb toetuda veel EL aluslepingule ja teisesele \u00f5igusele Harta artikkel 52 s\u00e4testab, et Hartas sisalduvaid \u00f5igusi saab kitsendada \u00fcksnes seaduse alusel j\u00e4rgides p\u00f5hi\u00f5igusi ja vabadusi.<\/p>\n
Harta 54 paragrahvi ei sisalda uusi \u00f5igusi ja vabadusi, vaid koondab neid \u00f5igusi ja vabadusi, mis tulenevad EL riikide p\u00f5hiseaduslikest tavadest, Euroopa lepingutest ja institutsioonide \u00f5igusest ja praktikast ning neid kohaldatakse subsidiaarsuse p\u00f5him\u00f5tte kohaselt. Subsidiaarsus ehk l\u00e4himus on Harta enda ja\u00a0 EL \u00f5iguse\u00a0 \u00fcks keskseid printsiipe, mille kohaselt nii poliitilised kui \u00f5igusotsustused tulevad teha v\u00f5imalikult kodanike l\u00e4hedal ja keskkonnas, kus nad elavad.\u00a0 Seega, Harta kohustab rakendama temas sisalduvaid s\u00e4tteid liikmesriikide \u00f5iguse alusel ja viited Hartale on liikmesriikide \u00f5igusasutustele, sh kohtutele t\u00e4iendav-selgitav, kuid mitte siduv-otsustav t\u00e4hendus. Subsidiaarsuse p\u00f5him\u00f5te selgitab, miks Eesti \u00f5igusorganid on olnud suhteliselt tagasihoidlikud Hartale viitamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. detsembril m\u00f6\u00f6dub 16 aastat Euroopa Liidu p\u00f5hi\u00f5iguste harta vastu v\u00f5tmisest. Harta on oluline dokument, mis koondab kokku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50874,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,13572],"class_list":{"0":"post-50873","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liidu-pohioiguste-harta"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615134042460936","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50873","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50873"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50873\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50874"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50873"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50873"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50873"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}