{"id":50882,"date":"2025-11-26T08:59:08","date_gmt":"2025-11-26T08:59:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50882\/"},"modified":"2025-11-26T08:59:08","modified_gmt":"2025-11-26T08:59:08","slug":"uuring-inimaju-arengus-saab-eristada-viit-etappi-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50882\/","title":{"rendered":"Uuring: inimaju arengus saab eristada viit etappi | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"

Inimese aju l\u00e4bib oma arenguteel viis selgepiirilist etappi, osutab \u00dchendkuningriigi ja USA teadlaste uus uuring<\/a>. Igas etapis toimub info liikumine ajus pisut isemoodi \u00fchendusteid pidi, k\u00f5ige t\u00f5husam on see infovahetus 30ndate eluaastate alguses.<\/p>\n

Nii nagu muutub vanemaks saades inimene v\u00e4liselt, teeb oma arengukaare l\u00e4bi ka tema aju. Hiljuti ilmunud t\u00f6\u00f6 valguses n\u00e4ib ajul olevat piltlikult \u00f6eldes viis eluetappi. Igas etapis toimuvad inimese aju ehituses teatud muutused, mis m\u00f5jutavad inimese v\u00f5imet infot t\u00f6\u00f6delda. Leiu taustal on n\u00fc\u00fcd selgem, kuidas inimaju vananeb ja l\u00f5puks oma t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kaotab, vahendab Scientific American<\/a>.<\/p>\n

J\u00e4relduseni j\u00f5udmiseks vaatasid uue uuringu autorid l\u00e4bi umbes 3800 inimese ajust tehtud \u00fclesv\u00f5tted. Uuritavad olid v\u00e4ga erinevas vanuses, alates v\u00e4hem kui aastastest imikutest kuni 90-aastaste t\u00e4iskasvanuteni.\u00a0<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kaardistas kujutiste p\u00f5hjal, kuidas inimeste ajusisesed \u00fchendused vananedes muutusid. Nii tegid nad inimese elukaarel kindlaks neli p\u00f6\u00f6rdepunkti, mil aju \u00fclesehitus m\u00e4rgatavalt muutus: suuremad \u00fcmberkorraldused algasid umbes \u00fcheksa-, 32-, 66- ja 83-aastaselt.<\/p>\n

Autorite s\u00f5nul t\u00e4hendab nende leid, et aju sisemised \u00fchendusteed toimivad inimesel s\u00fcnnist kuni \u00fcheksanda eluaastani enam-v\u00e4hem \u00fchtemoodi. Murdeea l\u00e4henedes algab inimajus aga uuenduskuur, mis kestab umbes 32. eluaastani. Uuringu p\u00f5hjal paistab selles vanuses k\u00e4tte j\u00f5udvat ka aju ehituse arengu haripunkt.<\/p>\n

Uuringu juhtivautori ja Cambridge’i \u00dclikooli neuroteadlase Alexa Mousley s\u00f5nul t\u00e4hendab leid, et teekond lapse ajust 30ndate eluaastate alguse haripunktini on ajus t\u00e4iesti omaette arenguetapp. See ei t\u00e4henda tema s\u00f5nul, et 17- ja 30-aastase inimese ajud n\u00e4evad v\u00e4lja samasugused. Pigem saab sel perioodil r\u00e4\u00e4kida ajus j\u00e4rjepidevatest \u00fchtemoodi muutustest.<\/p>\n

Umbes 32-aastaselt algab ajus k\u00f5ige pikem \u00fcmberh\u00e4\u00e4lestuse periood, mis t\u00e4histab t\u00e4iskasvanuea algust. Mousley s\u00f5nul saavutab aju \u00fclesehitus selles etapis varasematega v\u00f5rreldes teatava p\u00fcsivuse. Tema s\u00f5nul klapib leid varasemate uuringutega, mis osutavad, et umbes samas vanuses aeglustub m\u00e4rgatavalt ka inimese intellekti ja isiksuse areng.<\/p>\n

Alates 60ndate eluaastate keskpaigast hakkab aju \u00fchendusteede seisukord halvenema. Umbes 83. eluaasta kandis t\u00e4heldatud viimase p\u00f6\u00f6rdepunkti j\u00e4rel muutub eri ajuosade vaheline suhtlus veelgi kehvemaks.<\/p>\n

Uuringu kaasautori ja Cambridge’i \u00dclikooli neuroinformaatika professori Duncan Astle’i s\u00f5nul v\u00f5ivad aju arengus t\u00e4heldatud etapid peegeldada inimeste endi ajas muutuvaid kogemusi. Elule tagasi vaadates tunnevad tema s\u00f5nul paljud, kuidas minevik jaguneb erinevateks eluetappideks. N\u00fc\u00fcd n\u00e4ib, et ka aju v\u00f5iks piltlikult \u00f6eldes elule tagasi vaadates sama leida.<\/p>\n

Mousley s\u00f5nul pole veel teada, milline on uuringus ilmnenud struktuurimuutuste m\u00f5ju inimeste \u00f5ppimisv\u00f5imele ja aju \u00fcldisele arengule. Selle arengu jagunemisele kindlateks etappideks on viidanud ka varasemad uuringud. Samas vajaks veel uurimist, kuidas v\u00f5ivad aju vananemist m\u00f5jutada elustiil ja teised tegurid. Kas 30ndate eluaastate alguses saabuva haripunkti taga on evolutsioon, elustiil v\u00f5i geenid, peab niisiis selguma edasistes uuringutes.\u00a0<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Nature Communications<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimese aju l\u00e4bib oma arenguteel viis selgepiirilist etappi, osutab \u00dchendkuningriigi ja USA teadlaste uus uuring. Igas etapis toimub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50883,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[25821,25819,25822,26,27,37,33,35,11990,25823,34,36,31,32,21,25820,28,29,95,19,25,23,24,22,20,7514,13119,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-50882","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aju-areng","9":"tag-ajurakud","10":"tag-ajutoo","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-eluiga","17":"tag-elukaar","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-headlines","23":"tag-inimaju","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vananemine","34":"tag-vanus","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615181544920082","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50882\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50883"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}