{"id":50908,"date":"2025-11-26T09:29:11","date_gmt":"2025-11-26T09:29:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50908\/"},"modified":"2025-11-26T09:29:11","modified_gmt":"2025-11-26T09:29:11","slug":"sinefiil-ameerika-indie-ilmutab-ennast-auhinnahooaja-eel-jouliselt-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50908\/","title":{"rendered":"Sinefiil | Ameerika indie ilmutab ennast auhinnahooaja eel j\u00f5uliselt | Film"},"content":{"rendered":"

Tristan Priim\u00e4e igan\u00e4dalses rubriigis “Sinefiil” on sel korral vaatluse indie-p\u00e4rle nii kinolevist kui ka voogedastuses, aga lisaks veel ka Kaljo Kiisk 100 eriprogramm ning Riho V\u00e4striku v\u00e4rske loodusfilm.<\/p>\n

“Kui mul vaid jaksu oleks” (“If I Had Legs I’d Kick You”)<\/p>\n

Kaasaja apokal\u00fcptiliste meeleolude, maailma j\u00e4rkj\u00e4rgulise internetistumise ning veel kes teab mitme-setme teguri koosm\u00f5jul on lastesaamisest saanud \u00fcks viljakaid luupainajate allikaid filmides. T\u00e4navu tuli Cannes’sis v\u00e4lja Lynne Ramsay s\u00fcnnitusj\u00e4rgse depressiooni allegooriana t\u00f5lgendatava filmiga “Sure, mu kallis” (“Die My Love”), mis mulle k\u00fcll eriti korda ei l\u00e4inud. Erinevalt sellest siin.<\/p>\n

“Kui mul vaid jaksu oleks” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Kui mul vaid jaksu oleks” n\u00e4itab erivajadustega n\u00f5udliku lapse kasvatamisega \u00fcksi j\u00e4etud ema meeleheitlikke katseid s\u00e4ilitada terve m\u00f5istus, kuigi elu \u00fcmberringi igast otsast lagunema kipub. Esitab ka selle eluolulise k\u00fcsimuse, mis omadustest koosneb \u00f5igupoolest \u00fcks “hea ema” ja vaidlustab sellise sildi v\u00e4ljateenimise \u00fchiskondliku surve.<\/p>\n

Film eksleb s\u00fcmboolikasse ja allegooriasse ning ei hoia tegelikkusest liiga k\u00f5vasti kinni. Meenutab mingil m\u00e4\u00e4ral ka “Tully’t”. Rose Byrne’ile siin filmis k\u00f5ik t\u00fchimikud t\u00e4itva rolli eest ka t\u00e4navune Berliini parima n\u00e4itlejanna auhind.<\/p>\n

“Rongiulmad” (“Train Dreams”)<\/p>\n

M\u00f5ne p\u00e4eva eesti Netflixi maandunud “Rongiulmad” on m\u00e4rk sellest, et Oscari hooaeg on l\u00e4henemas ja platvormid korra aastas v\u00e4lja tagurdamas p\u00e4ris filmide moodi filme, et nendega auhindu v\u00f5ita ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud aasta v\u00e4ltel kommertsi veelgi edukamalt edasi k\u00fchveldada. V\u00f5tame aga vastu selle, mis on hea, ja heaks ma julgeks “Rongiulmasid” k\u00fcll pidada.<\/p>\n

Film on heas m\u00f5ttes vanamoodne, suurt romaani meenutav lugu, kus jutustaja t\u00f5useb s\u00fcndmustest k\u00f5rgemale ja vaatab koos meiega \u00fche Ameerika mehe k\u00e4ek\u00e4iku 80aastase elu v\u00e4ltel. Alustatakse suurtest unistustest, mida proovitakse ellu viia v\u00e4ikeste vahenditega, kui noor Robert Grainier t\u00f6\u00f6tab metsalangetajana, et naisele-t\u00fctrele parem elu kindlustada. Hollywoodis pole aga v\u00f5tta \u00fchtki nii heatahtlikku stsenaristi, kes sellisel id\u00fcllil kaua kesta laseks. Draama tuleb ja p\u00fchib k\u00f5igest \u00fcle ning Grainier peab \u00fcksi oma m\u00f5tete padrikusse \u00e4ra eksinuna j\u00e4lle mingi teeotsa k\u00e4tte leidma.<\/p>\n

“Train Dreams” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

“Rongiulmasid” on v\u00f5rreldud Terrence Malickiga ja ega see ei ole p\u00e4ris p\u00f5hjendamatu. Kuna peaosas on Joed Edgerton, siis meenus mulle ka “Loving”, mille tegelaskuju ta siingi meenutab, seda enam, et \u00fches stseenis tullakse t\u00f6\u00f6meeste hulka otsima p\u00f5genikku perekonnanimega… Loving! Huvitav juhus, justkui omamoodi Joel Edgertoni napis\u00f5naliste karmi koorega meeste ajalooline universum.<\/p>\n

“Rongiulmade” unen\u00e4olisuses pole midagi uut \u2013 prohvetlikud unen\u00e4od, maalilised looduskaadrid \u2013, aga kokkuv\u00f5ttes teenivad need eesm\u00e4rki ning, midagi pole teha, suurema ajal\u00f5igu kontsentreerimises paaritunnisesse filmi on alati mingi oma v\u00f5lu. Film v\u00f5iks olla sentimentaalne, aga suudab imalusest siiski enamasti p\u00e4\u00e4seda ja on vaatamist v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n

“Kriimsilm, karuott ja rebane. M\u00e4rkmeid metsast”<\/p>\n

Nagu \u00fctles dokumentalist Riho V\u00e4strik intervjuus: peame eestlastena oma unikaalse seisuse \u00f5nnelikud olema, et meil on loodust, mida filmida. Tema v\u00e4rskeimast loodusdokist j\u00e4\u00e4b mulje, et loomad on l\u00e4hemal kui enne. Mingis m\u00f5ttes v\u00f5in seda isegi kinnitada, n\u00e4inuna just hiljuti Tallinnast autoga lahkudes \u00dclemiste j\u00e4rve \u00e4\u00e4res kolme p\u00f5tra korraga.<\/p>\n

“Kriimsilm, karuott ja rebane. M\u00e4rkmeid metsast” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Siin on kakukaamera pildiga saadud k\u00e4tte ikkagi t\u00e4iesti h\u00e4mmastavad materjali metsarahva tegutsemisest. V\u00e4striku s\u00f5nul oli raske filmi materjali valida, sest “h\u00f5bekuule” oli nii palju. T\u00f5epoolest: soomlaste “Ilvesmehe” k\u00f5rval on see film v\u00e4ga hea t\u00f5estus, et ka Eestis loomadel elu k\u00e4ib. Vaadake kinos ja r\u00e4\u00e4kige p\u00e4rast oma kassile-koerale ka.<\/p>\n

Kaljo Kiisk 100<\/p>\n

Eesti t\u00e4naseni viljakaima m\u00e4ngufilmire\u017eiss\u00f6\u00f6ri ja lisaks veel n\u00e4itleja ja filmiametniku Kaljo Kiisa 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul on \u00fcle Eesti kavandatud omajagu programmi.<\/p>\n

Kiisa n\u00e4dalal 1.-8. detsembrini linastuvad ta filmid nii Tartus (Elektriteater, Tasku), Tallinnas (Artis, S\u00f5prus, Solaris, BFM) kui Thules Kuressaares, Hiiumaal, M\u00e4rjamaal (kino “Helk”!) ja Tapal. P\u00e4ris palju n\u00e4idatakse ka “Kevadet”, mis on k\u00fcll pigem \u00fcks p\u00f5hilisi p\u00f5hjuseid, miks Kiiska re\u017eiss\u00f6\u00f6rina ei tunta, vaid n\u00e4itlejana, aga on ka Eesti filmi klassikat nagu “Hullumeelsus”, “Nipernaadi”, “Keskp\u00e4evane praam” v\u00f5i “Vallatud kurvid”, ning punasemaid, aga siiski intrigeerivaid teoseid nagu “Metskannikesed”, “Surma hinda k\u00fcsi surnutelt” v\u00f5i “Saja aasta p\u00e4rast mais”.<\/p>\n

M\u00e4ngufilm Keskp\u00e4evane praam Autor\/allikas: Oti Vasemaa ERR<\/p>\n

\u00dcrituse naelaks on aga Kiisa hiljuti taastatud eelviimane film “Regina”, mis on \u00fcllatavalt tugeva naispeategelase ja femilistliku s\u00f5numiga indilik kammerm\u00e4ngukas Eesti v\u00e4ikelinnas, peaosas \u00dclle Kaljuste. Soovitame!<\/p>\n

“Viimasel hinget\u00f5mbel” ja “Uus laine”<\/p>\n

Kindlasti oleks Jean-Luc Godardi esimest m\u00e4ngufilmi “Viimsel hinget\u00f5mbel” ning selle tegemisest r\u00e4\u00e4kivat Richard Linklateri hommage’i igati kasulik ka eraldi vaadata, aga koos moodustavad need v\u00e4\u00e4rtusliku kultuuriloolise paketi ja annavad Prantsuse uue laine metodoloogiast ja ideoloogiast p\u00e4ris head aimu.<\/p>\n

“Uus laine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

K\u00f5igepealt Linklater ja siis Godard. \u00dcksteise j\u00e4rel. 28. novembril Artises ja Elektriteatris, 29. novembril Thules ja 1. detsembril S\u00f5pruses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tristan Priim\u00e4e igan\u00e4dalses rubriigis “Sinefiil” on sel korral vaatluse indie-p\u00e4rle nii kinolevist kui ka voogedastuses, aga lisaks veel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50909,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[16549,37,33,35,173,34,36,208,20796,25831,25833,140,16548,2688,25832,6217,22519,25830],"class_list":{"0":"post-50908","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-kriimsilm","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-kaljo-kiisk","17":"tag-karuott-ja-rebane","18":"tag-kul-mul-vaid-jaksu-oleks","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-riho-vastrik","21":"tag-sinefiil","22":"tag-train-dreams","23":"tag-tristan-priimagi","24":"tag-uus-laine","25":"tag-viimasel-hingetombel"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615299358400287","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50908"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50908\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50909"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50908"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50908"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}