Vaesusega kaasnev rahulolematus ja usaldamatus ei piirdu ainult parempopulistlike erakondade toetuse kasvuga, vaid kandub \u00fcle ka inimeste kaitsetahtesse, \u00f5igemini kaitsetahtmatusse. Lahendusena v\u00f5iksime alustuseks \u00fchiskonnana kokku leppida, et t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tamine tagab inimestele alampalga, mis on suhtelise vaesuse piirist k\u00f5rgemal.<\/p>\n
Hiljuti avalikustatud vaesusn\u00e4itajate valguses tuleb meelde tuletada uuringuid ning teiste riikide kogemusi, mis kinnitavad, et vaesusprobleemi ignoreerimise tagaj\u00e4rjeks on populistide toetuse kasv ning julgeolekupoliitilise konsensuse \u00f5\u00f5nestamine. Vaesuse v\u00e4hendamisele suunatud meetmeid tuleks vaadata mitte t\u00fc\u00fctu rahalise koormana, vaid investeeringuna \u00fchtehoidvasse \u00fchiskonda. Alustada v\u00f5iks iga t\u00f6\u00f6taja panuse adekvaatsest v\u00e4\u00e4rtustamisest.<\/p>\n
Novembris avaldatud Statistikaameti andmetest<\/a> selgub, et 2024. aastal elas pea viiendik Eesti inimesi suhtelises vaesuses ning 3,3% koguni absoluutses vaesuses. See on 44\u00a0000 Eesti inimest, kes ei ole v\u00f5imelised end \u00e4ra elatama. Ja seda on 8000 inimest rohkem (!) kui aasta varem. Ka Euroopa kontekstis asume nende n\u00e4itajatega pingereas, kus me ei sooviks esiviisikus olla: suhtelise vaesuse m\u00e4\u00e4r on Eestist k\u00f5rgem vaid neljas Euroopa riigis: Bulgaarias, L\u00e4tis, Leedus ja Horvaatias.<\/p>\n V\u00e4\u00e4rikas t\u00f6\u00f6tasu p\u00e4\u00e4stab vaesusest<\/p>\n Kuid mis on siis parim viis vaesuse v\u00e4hendamiseks? Selleks toon k\u00f5igepealt v\u00e4lja kaks arvu. Suhtelises vaesuses on inimene, kelle netosissetulek j\u00e4\u00e4b allapoole 858 eurot kuus. Miinimumpalga teenija saab t\u00e4na Eestis kuus k\u00e4tte 810 eurot ehk statistika j\u00e4rgi \u2013 elabki vaesuses. Ja siis me imestame vaesuse m\u00e4\u00e4ra k\u00f5rge osakaalu \u00fcle?<\/p>\n Hetkel on t\u00f6\u00f6andjatel ja ameti\u00fchingutel k\u00e4imas alampalga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ning on \u00f5ige aeg t\u00f6\u00f6andjatele meenutada 2023. aastal saavutatud hea tahte kokkulepet \u2013 t\u00f5sta miinimumpalk euroopalikule tasemele<\/a> ehk 50%-le keskmisest palgast. Alustuseks v\u00f5iksime v\u00e4hemalt leppida \u00fchiskonnana kokku, et t\u00e4iskoormusega t\u00f6\u00f6tamine tagaks inimestele suhtelise vaesuse piirist k\u00f5rgema sissetuleku.<\/p>\n V\u00f5rdluseks: kui miinimumpalk moodustaks juba praegu 50% keskmisest palgast, siis see oleks t\u00e4na juba netos 933 eurot kuus \u2013 selgelt \u00fcle suhtelise vaesuse piiri!<\/p>\n Kahjuks tegi Reformierakond ka kolmepoolse hea tahte kokkuleppe<\/a> puhul seda, mida oravad ikka k\u00f5ige paremini oskavad \u2013 otsuseid, mis suurendavad \u00fchiskonnas ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n Majandusminister Erkki Keldo vilistas leppele juba t\u00e4navu kevadel ameti\u00fchingutega kohtudes<\/a>, m\u00f5ned n\u00e4dalad enne seda oli peaminister Kristen Michal otsustanud sotsiaaldemokraadid valitsusest v\u00e4lja visata.<\/p>\n Toimetulek on t\u00f5epoolest julgeolek<\/p>\n Ikka ja j\u00e4lle kuulen nendinguid, et vaesus polegi riigi vaates probleem \u2013 iga\u00fcks on oma \u00f5nne sepp. Selline vaade on l\u00fchin\u00e4gelik, sest k\u00f5rgema sissetuleku teenimist takistavad pahatihti sellised objektiivsed tegurid nagu enda v\u00f5i hooldust vajava pereliikme terviseseisundi halvenemine, tasuvate t\u00f6\u00f6kohtade nappus oma kodumaakonnas v\u00f5i rahalised takistused parema hariduse omandamiseks.<\/p>\n Tervis, haridus ja regionaalareng ongi valdkonnad, kus rohkem solidaarsust t\u00e4hendab rohkem v\u00f5imalusi k\u00f5igile oma potentsiaali realiseerimiseks. Olgu selleks l\u00e4hedaste koormust v\u00e4hendava hooldereformi p\u00f5him\u00f5tetest kinnipidamine, tasuta k\u00f5rghariduse s\u00e4ilitamine v\u00f5i regionaalsed investeeringud. Riigikogu majanduskomisjonile n\u00f5u andev konkurentsiv\u00f5ime t\u00f6\u00f6r\u00fchm on selgelt \u00f6elnud, et pikaajalise majanduskasvu eeldus on, et panustame inimeste haridusse ja tervisesse. Mida paremini l\u00e4heb k\u00f5igil inimestel, seda kauem ja rohkem panustavad nad majanduses j\u00f5ukuse loomisesse. Kuid vaesusega tasub tegelda ka seet\u00f5ttu, et solidaarsem \u00fchiskond on ka \u00fchtehoidvam. Seda n\u00e4itab edukate P\u00f5hjala riikide kogemus.<\/p>\n