{"id":50944,"date":"2025-11-26T09:56:23","date_gmt":"2025-11-26T09:56:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50944\/"},"modified":"2025-11-26T09:56:23","modified_gmt":"2025-11-26T09:56:23","slug":"tonu-viik-voime-kaotada-osa-polvkonnast-keda-oleks-eesti-tooturule-hadasti-vaja-kultuurisaated","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/50944\/","title":{"rendered":"T\u00f5nu Viik: v\u00f5ime kaotada osa p\u00f5lvkonnast, keda oleks Eesti t\u00f6\u00f6turule h\u00e4dasti vaja | Kultuurisaated"},"content":{"rendered":"

Hiljuti saatis rektorite n\u00f5ukogu, mis koondab kuue Eesti \u00fclikooli rektoreid, avaliku p\u00f6\u00f6rdumise valitsusele ja parlamendile, milles \u00f6eldakse, et riik pole oma lubadusi \u00fclikoolide ees t\u00e4itnud ja sellega on ohtu pandud meie noorte \u00f5igustatud ootus omandada k\u00f5rgharidus kodumaal. P\u00f6\u00f6rdumisega tahetakse t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata kahele asjale.<\/p>\n

“\u00dcks on see, et k\u00f5rghariduse rahastamisse tekkinud augu leppisime me valitsusega koos pidulikult kokku likvideerida aastaks 2026 ja valitsus on osaliselt seda lubadust ka t\u00e4itnud, aga 30 miljonit on ikkagi tee peal liiva pudenenud. Me kutsume \u00fcles valitsust seda m\u00e4rkama ja seda raha \u00fcles leidma. See on niisugune vana v\u00f5la likvideerimise asi,” r\u00e4\u00e4kis T\u00f5nu Viik.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul on veel teravam probleem aga see, mis Eesti k\u00f5rgharidust alates aastast 2027 ees ootab.<\/p>\n

“Siin on kaks teineteisega t\u00e4iesti sobimatut trendi, \u00fcks on demograafiline. Eesti rahvaarv on k\u00fcll langustrendis, aga l\u00e4hiaastateks j\u00f5uab g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamiseni senisest suurem p\u00f5lvkond inimesi. Rohkem noori l\u00f5petab. Et need noored k\u00f5ik \u00fclikooli v\u00f5tta, samas proportsioonis nagu t\u00e4na tuleb noori \u00fclikooli, oleks vaja luua tuhatkond kohta \u00fclikoolides juurde. Samaks ajaks on valitsus planeerinud \u00fclikoolide tegevustoetuse v\u00e4henemise. Need kaks asja ei l\u00e4he kuidagi kokku, ei l\u00e4he kuidagi kokku isegi Ukraina s\u00f5ja ajal. Ma kardan, et me kaotame mingi osa sellest p\u00f5lvkonnast, keda meil oleks siia Eestisse t\u00f6\u00f6turule v\u00e4ga vaja,” nentis Viik.<\/p>\n

Rektor leiab, et lubaduste mittet\u00e4itmine on nii \u00fcldise suhtumise k\u00fcsimus, mida k\u00f5rgharidusega teha, kui ka uskumise v\u00f5i teadmise k\u00fcsimus, kas k\u00f5rgharidusse panustatakse v\u00f5i mitte.<\/p>\n

T\u00f5nu Viik Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Kas me teeme panuse sellesse, et Eesti \u00fcritab globaalses konkurentsis kaasa minna aina teadusmahukama majanduse, \u00fchiskonna ehituse ja korralduse, meditsiini, koolihariduse ja k\u00f5ige muu poole. Me lubame seda s\u00f5nades, kirjutame oma arenguprogrammidesse ja strateegiatesse, et Eesti n\u00e4eb siin kohta, samal ajal rahaga kaasa ei tule. Me \u00fctleme, et me oleme hariduseusku riik, aga kui tegusid vaadata, j\u00e4\u00e4b sellest usust v\u00e4heks. Oleks vaja tegusid taha. See pole \u00f5nnestunud,” \u00fctles Viik ja t\u00f5i v\u00e4lja veel \u00fche l\u00e4bikukkumise valitsuse ja k\u00f5rgharidusega seoses.<\/p>\n

“Me oleme kaks aastat valitsusega arutanud, et milline see Eestile sobiv ja j\u00e4tkusuutlik k\u00f5rghariduse rahastamise viis oleks. Kas selle maksab k\u00f5ik maksumaksja kinni, kas kaasatakse eraraha v\u00f5i midagi, aga me ei ole j\u00f5udnud hea tulemuseni, mis rahuldaks nii poliitilisi osapooli kui ka \u00fclikooli. Kuni meil seda pole, peame vana s\u00fcsteemiga edasi minema,” s\u00f5nas rektor.<\/p>\n

Varemalt on rektorid keeldunud n\u00e4iteks halduslepingutele alla kirjutamast j\u00f5ulisema survestamise vahendina. Halduslepingud on dokumendid, mille \u00fclikoolid s\u00f5lmivad haridus- ja teadusministeeriumiga kohustuste osas j\u00e4rgmiseks kolmeks v\u00f5i neljaks aastaks. Praegu on need lepingud taas allkirjade ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ootel.<\/p>\n

Teaduslik m\u00f5tlemine aitab toime tulla<\/p>\n

\u00dchtpidi on kultuur ja haridus \u00fcks eestlaste enesepildi olulisi alustalasid, ometi ei \u00f5nnestu \u00fclikoolidel Eesti avalikkust ja poliitikuid veenda, et see t\u00f5epoolest on t\u00e4htis. Viigi s\u00f5nul on siin kaks varianti.<\/p>\n

“\u00dcks on m\u00f5elda, et deklaratsioonid on silmakirjalikud, keegi ei plaaninudki kunagi tegelikult haridusse investeerida. V\u00f5i siis m\u00f5elda, et tegemist on sellise skisoidse isikuga, kus s\u00f5nad ja teod ei l\u00e4he \u00fchele joonele. Paraku tuleb loota seda teist varianti, sest siin on lootust paranemiseks. Siis me peame kokku istuma, mis meil eelmine kord ikkagi \u00f5nnestus,” r\u00e4\u00e4kis Viik, lisades et k\u00f5ige hullema vajaku likvideerimine lepiti valitsusega kokku ja t\u00e4nu sellele ei j\u00e4\u00e4 \u00f5ppej\u00f5udude palgad enam \u00f5petajate omadele alla.<\/p>\n

Rektorite n\u00f5ukogu on tellinud ka uuringu, mis \u00fctleb, et iga k\u00f5rgharidusse investeeritud euro toob tagasi kuus v\u00f5i seitse eurot.<\/p>\n

“Kui ma t\u00e4psemalt m\u00e4letan, siis siin oli nii, et tegemist on kaudsete tuludega \u00fchiskonnale, see seitse eurot on kaudne tulu. Ja otsesed tulud on t\u00f5esti need, mida inimene oma erialal \u00fchiskonda panustades, palka teenides v\u00f5i ettev\u00f5tteid asutades otsese kasuna \u00fchiskonda toob,” selgitas Viik.<\/p>\n

Kaudne t\u00e4hendab seda, et inimene muudab t\u00e4nu k\u00f5rghariduskogemusele oma elu.<\/p>\n

“Ta muudab oma elu selliselt, et tema tervisek\u00e4itumine on parem, tema \u00f5iguskuulekus on parem ja tema sissetulek keskmiselt l\u00e4bi k\u00f5ikide sektorite on parem. T\u00f5epoolest, isegi kui k\u00f5ik \u00f5piksid semiootikat, siis me saaksime selle seitsmeeurose kasu, lihtsalt t\u00e4nu haritumale \u00fchiskonnale,” \u00fctles ta ja lisas: “Elame ajastul, kus teadusliku m\u00f5tlemise kogemus, selle mittepelgamine ja sellest arusaamine aitab meil \u00fchiskonnas toime tulla.”<\/p>\n

Nii valitsuse koosseisus kui ka teistel suure avaliku m\u00f5juga positsioonidel on inimesi, kellel pole \u00fcldse k\u00f5rgharidust v\u00f5i on bakalaureusekraad. Viik selgitas, et k\u00f5ik Ida-Euroopa riigid on sellisest hoiakust puudutatud, olles siirderiigid.<\/p>\n

“Me oleme liikunud \u00fchest \u00fchiskonnakorraldusest teise ja t\u00f5epoolest, see ei kehti enam t\u00e4na, aga veel 30 ja 20 aastat tagasi sul tuli olla s\u00fcdikas, pealehakkav, \u00f5iges kohas ja \u00fcldiselt sellest piisas, et h\u00f5ivata oluline koht meie \u00fchiskonna hierarhias ja sinna p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da. T\u00e4na enam see ei ole \u00f5ige, aga otsuste juures on veel palju selle p\u00f5lvkonna ja mentaliteedi kandjaid. See ei iseloomusta mitte ainult Eestit, vaid teisi Ida-Euroopa riike ka,” s\u00f5nas Viik ja m\u00f6\u00f6nis, et osa sellest k\u00fcsimusest tuleb ka \u00fclikooli kapsaaeda.<\/p>\n

“Me ju v\u00f5itleme sellega, et meie haridus oleks relevantne ja \u00f5ige ja kasulik ja just nimelt sellises \u00fchiskonna toimetuleku v\u00f5tmes ei m\u00f5juks anakronismlikuna. See on suur probleem hariduses.”<\/p>\n

T\u00f5nu Viik Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Viik loodab, et \u00fclikool j\u00e4\u00e4b olema see koht, kus inimene saab inspireeritud ja vaimustatud.<\/p>\n

“See inspiratsioon v\u00f5i vaimustumine millestki toimub \u00fche v\u00e4ga erilise kokkupuute l\u00e4bi ja see eriline kokkupuude on akadeemilise vaimuga v\u00f5i teadusliku m\u00f5tlemise endaga. \u00dclikool, kui sa m\u00f5tled inimese elu peale, on \u00fcks v\u00e4ga eriline aeg ja koht elus. Kui me muidu otsime ennast v\u00f5i t\u00f5de v\u00f5i proovime asjadest aru saada, siis me alati teeme seda kontekstides, kus emotsioonid loevad. See, mis on kallis, l\u00e4heb mulle korda ja ma pean seda t\u00f5eseks. Me oleme v\u00e4gagi kinnituskalduvuslikud oma gruppide suunas, kes meie \u00fcmber on, teised olulised inimesed. Me peame enamasti t\u00f5eseks neid asju, mida teised inimesed meie \u00fcmber peavad t\u00f5eseks.”<\/p>\n

“N\u00fc\u00fcd, \u00fclikoolis, satume me kohta, kus see k\u00f5ik ei loe. See, mis sulle on kallis, ei loe, see, mis sulle kallid inimesed sinu \u00fcmber kalliks ja \u00f5igeks peavad, ei loe. Loeb ainult see, mis on faktidega koosk\u00f5las, \u00f5igesti tuletatud, h\u00e4sti argumenteeritud, allikakriitiliselt l\u00e4bi vaadatud. See on niisugune eriline kogemus, mille me \u00fclikoolist kaasa saame ja \u00fclikoolid oma erivormides on, ma arvan, seda p\u00e4ris edukalt suutnud edasi anda,” r\u00e4\u00e4kis rektor.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva \u00fclikoolis moodustab \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5petamine Viigi s\u00f5nul poole kui mitte v\u00e4iksema osa kogu tegevusest.<\/p>\n

“\u00dclikool toob ise sisse v\u00e4ga palju konkurentsip\u00f5hist teadusraha erinevate grantide n\u00e4ol, toimetab nende grantidega, aga j\u00e4relikult ehitab \u00fcles ka tugistruktuure k\u00f5ige selle toestamiseks, sest k\u00f5ik meie grandid, meie teaduskorraldus laiemalt, ei ole mitte usaldus-, vaid kontrollip\u00f5hine ja n\u00f5uab v\u00e4ga suurt b\u00fcrokraatiat selle raha haldamisel, tulemuste kontrollimisel ja k\u00f5iges selles.”<\/p>\n

“Me toodame v\u00e4ga suurt hulka pabereid, mis kinnitavad, et me kulutasime iga v\u00e4ikest raha\u00fchikut \u00f5ige asja v\u00f5i tegevuse jaoks, t\u00e4idame t\u00f6\u00f6ajapabereid, mida oskavad t\u00e4ita ainult erialaspetsialistid. Kui vaadata \u00fclikooli tegevust tervikuna, siis \u00f5petamine ei ole enam keskne, sest \u00fclikool on v\u00f5tnud enda peale ka teisi rolle,” nentis Viik ja m\u00e4rkis, et \u00f5ppej\u00f5ul ei pruugi ka enam \u00fcli\u00f5pilaste jaoks aega olla, sest tema aeg l\u00e4heb teadusb\u00fcrokraatiasse.<\/p>\n

Teaduse kolm ajastut<\/p>\n

\u00dcks Viigi rektoriperioodi m\u00e4rks\u00f5nu on olnud tulevik, mille keskmes on tees kolmest ajastust teaduses. See on jaotus selle j\u00e4rgi, millised inimesed moodustavad \u00fclikooli eliidi erinevatel ajastutel.<\/p>\n

“Kui me kujutleme \u00fclikooli, siis m\u00f5tleme tavaliselt selle k\u00f5ige esimese ajastu peale, mis algas keskajast ja v\u00f5ib-olla toimis 19. sajandi alguseni. \u00dclikooli s\u00fcda oli raamatukogu, raamatukogus asusid \u00fcrikud, hiljem juba tr\u00fckised, teosed, mida loeti. \u00dclikooli \u00f5petlased olid need, kes neid vanu raamatutarkusi oskasid lugeda, said nendest aru ja pidasid dispuute, seminare ja loenguid, mis seda raamatutarkust \u00fcli\u00f5pilastele edastasid,” kirjeldas ta.<\/p>\n

“20. sajandi l\u00f5pu ja 21. sajandi alguse \u00fclikool on hoopis midagi muud. Seal t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ga h\u00e4sti oma erialal rahvusvaheliselt ja globaalselt v\u00f5rgustunud teadlased, kes on tihedas kontaktis oma kolleegidega, kes uurivad t\u00e4pselt samasugust asja samal erialal \u00fcle kogu maailma. Vahetavad ideid, k\u00fclastavad teineteist, annavad \u00fchist ajakirja v\u00e4lja, kirjutavad nii-\u00f6elda \u00fcks-\u00fcks artikleid. \u00dclikooli s\u00fcda ei ole enam raamatukogu, vaid selle teadlase arvuti. Sinna jooksevad kokku tarkused \u00fcle kogu maailma nii, et ta suudab esindada selle teaduse k\u00f5ige viimast, t\u00e4nap\u00e4evast seisu. See on \u00fclikool, millised meil t\u00e4na on,” kirjeldas Viik.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna vajaduste ja ootuste j\u00e4rgi joonistub kolmandat t\u00fc\u00fcpi \u00fclikool.<\/p>\n

“See on selline, mis kasutab k\u00f5ige kaasaegsemat teadmist sealt globaalsest v\u00f5rgustikust lokaalse \u00fchiskonna huvides ja h\u00fcveks. Kes oskab selle tarkusega siin, meie maal, midagi peale hakata ja oskab seda muidugi ka \u00fcli\u00f5pilastele edasi anda. Seni oleme me r\u00f5hku pannud sellele, et arendada v\u00e4lja eliite, kes oleks selles globaalses v\u00f5rgustumises v\u00e4ga head ja et ka teised v\u00f5rgustunud teadlased neid h\u00e4sti m\u00e4rkaks, nende artiklid oleksid ajakirjades avaldatud, tsiteeritud ja nii edasi. Aga n\u00fc\u00fcd on vaja teha see j\u00e4rgmine samm,” r\u00e4\u00e4kis rektor.<\/p>\n

T\u00f5nu Viik Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Viigi s\u00f5nul vajame valdkonna\u00fcleseid teadmisi ja intellektuaale, kes oskaksid neid tarkusi seostada ning \u00fcli\u00f5pilasi vaimustada.<\/p>\n

“See on selline isiksus, kes teab v\u00e4ga paljudest asjadest, oskab neid seostada, on niisugune intellektuaal. Ma arvan, et ka nende raamatutarkade hulgas oli neid, kes midagi peale oma raamatu ei teadnudki. Ma m\u00e4letan kunagi \u00fcht esimest kohtumist \u00fche tuntud Hegeli uurijaga, kelle k\u00e4est keegi k\u00fcsis, et kas siis Hegelil on ka \u00f5igus. Ja ta oli ehmatanud selle k\u00fcsimuse \u00fcle ja \u00fctles, et mina olen varase Hegeli tekstide spetsialist, kust mina tean, kas Hegelil oli \u00f5igus. Ma veel m\u00f5tlesin, et kui sina ei tea, kes siis veel. Ka seal on olnud niisugust kr\u00fcptilist filoloogiat, tekstide t\u00f5lgendamist, millest t\u00f5esti v\u00e4ga palju sellel tarkuse edendamisel \u00fclikoolis ja selle akadeemilise vaimu kogemisel kasu ei ole. Sama oht on muidugi sellel teist t\u00fc\u00fcpi \u00fclikooli teadlasel, kes on v\u00f5rgustunud ja teab k\u00f5ige t\u00e4nap\u00e4evasemat t\u00fc\u00fcpi teadmist, aga nii kitsas valdkonnas, et j\u00e4lle ei l\u00e4he kellelegi korda,” t\u00f5des Viik.<\/p>\n

Tehisintellekt tuleviku teaduses<\/p>\n

Viik on toonud v\u00e4lja, et tuleviku teadlane kirjutab oma tekstid koos tehisaruga \u00fchisautorluse vormis. Ta ise ei ole seda veel praktiseerinud, sest tehnoloogia ei ole veel nii hea.<\/p>\n

“Ma tahaks v\u00e4lja tuua, et me ei saa alles n\u00fc\u00fcd h\u00fcbriidseteks toimijateks, vaid me oleme alati olnud h\u00fcbriidsed toimijad. Kui m\u00f5telda selle peale, millist tarkust me \u00fclikoolis ajame, juba aastasadu tagasi, see raamatutarkus on ju ikkagi ka h\u00fcbriidne, minu kui ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilise isiku ja raamatute koosm\u00f5jul tekkinud tarkus. Minu eksegeesid selle raamatu kohta moodustavad j\u00e4lle sellise kehav\u00e4lise m\u00e4lu kandja, mida loevad teised eksegeesi koostajad,” \u00fctles rektor ja t\u00f5i v\u00e4lja, et k\u00f5ige esimene tehnoloogia on keel.<\/p>\n

“See, et me m\u00f5tleme l\u00e4bi keele, kasutame keelt asjade v\u00e4ljendamiseks, nende m\u00e4lus salvestamiseks, oma tarkuse arendamiseks, on ju ka ikkagi tehnoloogiline vahend. Selles m\u00f5ttes me oleme tehnoloogiliselt h\u00fcbriidsed olendid olnud alati. V\u00f5i m\u00f5telda mida tegi meiega tr\u00fckikunst, kirjakeel ja nii edasi. See k\u00f5ik on meiega ammu, tehisintellekt ei muuda m\u00e4ngu p\u00f5him\u00f5tteliselt,” on Viik veendunud.<\/p>\n

Tehisintellekti laialdase kasutamisega v\u00f5ib kaasneda ise m\u00f5tlemise v\u00e4henemine. Viik t\u00f5i sellele paralleeli Platoni vana argumendiga kirjakeele suhtes.<\/p>\n

“Kirjakeel pidi inimesed \u00e4ra rikkuma, sest me kaotame selle t\u00f5ttu m\u00e4lu. Midagi ei ole ju vaja enam p\u00e4he \u00f5ppida, k\u00f5ik on kirjas ja v\u00f5id alati kirjaliku teksti juurde tagasi tulla. Kas see n\u00fc\u00fcd muutis meid idiootideks, nagu Platon arvab? Me ise ju nii ei arva, kuigi ta teisendas seda, kuidas meie aju t\u00f6\u00f6tab. T\u00f5esti, me ei \u00f5pi enam nii palju asju p\u00e4he ja t\u00f5esti, me toetume kirjalikele tekstidele, aga meie teadmisloome on ikkagi enneolematult edenenud,” lausus Viik, lisades, et tehisaru suutlikkus ise m\u00f5tteid s\u00f5nastada \u2013 kuigi veel kehvasti \u2013, on siiski \u00fclimalt tore.<\/p>\n

“Ma arvan, et tehisaru potentsiaal peitub mujal. V\u00f5ib-olla ta hakkab ka kirjutama meie eest ja seet\u00f5ttu me vabaneme kirjalikust enesev\u00e4ljendusoskusest nii nagu me kunagi vabanesime k\u00f5ige p\u00e4he \u00f5ppimise oskusest ja see ei pruugi olla maailma l\u00f5pp. Tehisaru eelised on mujal. Ma arvan, et tehisaru on v\u00f5imeline niisuguseks empaatiliseks suhtumiseks inimestesse, milleks inimesed ise v\u00f5imelised ei ole. Siin peitub t\u00f5epoolest v\u00f5imalus, n\u00e4iteks personaalseks tagasisideks \u00f5petajale kogu klassi laste jaoks. Niisuguseks, milliseks ta ise f\u00fc\u00fcsilise isikuna kunagi ei k\u00fc\u00fcndi,” t\u00f5i Viik n\u00e4ite.<\/p>\n

Hiljuti v\u00f5ttis Viik s\u00f5na \u00fchel Teaduste Akadeemia seminaril, kus k\u00fcsis Rootsi haridusps\u00fchholoogia professorilt, kas \u00f5petajat v\u00f5iks asendada tehisaru. Professor vastas, et see oleks h\u00e4ving. Viik on vastusega n\u00f5us \u2013 \u00f5petajat tehisaruga asendada ei saa, k\u00fcll aga saab see \u00f5petajat t\u00e4iendada.<\/p>\n

“Nende h\u00fcbriidne toimimine v\u00f5iks anda parema toimimise kui \u00f5petajal \u00fcksi on. Just nimelt selles m\u00f5ttes, et \u00f5petajal \u00fcksi ei ole m\u00f5tet p\u00e4he \u00f5ppida 20 v\u00f5i 30 lapse iga \u00fche isiklikud t\u00fc\u00fcpilised vead, m\u00f5tlemisraskused, puudutud tunnid, aga tehisaru saab seda tema tegevust hinnates v\u00e4ga h\u00e4sti teha. N\u00e4ed, sa sellest tunnist puudusid kolm n\u00e4dalat tagasi, siin sul auk ongi, sellep\u00e4rast sa vastasid siin valesti. Tule loe uuesti \u00fcle see koht \u00f5pikust, siis sa j\u00e4rgmine kord vastad siin \u00f5igesti,” r\u00e4\u00e4kis rektor.<\/p>\n

Viik, olles klassikaline humanitaar, on ka tugevalt tehnikausku. “Ma arvan, et me saame selle \u00fchiskonna vaimsuse \u00fcrituse juurde k\u00fcll tagasi tulla l\u00e4bi nende tehnoloogiliste vahendite. Nad tingimata ei v\u00e4lista seda.”<\/p>\n

Raamatukogu eesm\u00e4rk on muutunud<\/p>\n

Tallinna \u00dclikooli akadeemiline raamatukogu on Viigi ametaja jooksul pigem v\u00e4hik\u00e4iku teinud \u2013 t\u00f6\u00f6tajaid on koondatud ja avamisaegu kokku t\u00f5mmatud.<\/p>\n

“Ma ei tea, kas meie raamatukogul kehvasti l\u00e4heb. M\u00f5jutatud on see koht, kus asuvad tr\u00fckised, tr\u00fckiste v\u00e4ljastuspunkt ja lauad, kust saab neid v\u00e4ljastatud tr\u00fckiseid lugeda, kui sa seda kohapeal tahad teha. Nagu ma siin r\u00e4\u00e4kisin, enamus \u00fclikooli \u00f5petlasi enam niimoodi raamatutega ei t\u00f6\u00f6ta. \u00dclikooli \u00f5petlase jaoks on vaja seda, et meie raamatukogu oleks \u00fchendatud v\u00f5imalikult laiade hulkade andmebaasidega, et need andmebaasid oleksid h\u00e4sti sidustatud, et meil oleks v\u00f5imalikult mugav neid oma s\u00fclearvutist k\u00e4tte saada, t\u00f6\u00f6delda,” nentis Viik.<\/p>\n

Tihtipeale t\u00e4hendab see, et veebist laetakse alla raamatuid, mida sealt tasuta ja autori\u00f5igusi eirates k\u00e4tte saab. Rektor tunnistas, et meie ametlike ja avalike andmebaaside eesm\u00e4rk ongi j\u00f5uda j\u00e4rele v\u00f5imaluste osas, et inimene ei peaks tegelema piraatlusega.<\/p>\n

Hiljuti k\u00e4is Viik koos vabariigi presidendi ja Taltechi rektori Tiit Landiga USA-s, kus k\u00fclastasid Yale’i \u00fclikooli raamatukogu. Seal on suur vaip tekstiga, et \u00fclikooli s\u00fcda on raamatukogu. Viigi s\u00f5nul on ka Yale’is n\u00e4ha samasugust tendentsi: raamatukogu lugemissaal on t\u00e4is \u00fcli\u00f5pilasi, kes tulevad sinna arvutitega t\u00f6\u00f6d tegema.<\/p>\n

“Ikkagi see tr\u00fckiste v\u00e4ljastamine on v\u00e4hik\u00e4igul. Miks meil Tallinna \u00dclikooli akadeemilises raamatukogus see silma torkab, on see, et me oleme avalik raamatukogu ka. Siin on \u00fclikooli huvid ja avalikkuse huvid natuke nihkes. Raamatukogu valib \u00fclikooli huvide kasuks,” t\u00f5des Viik.<\/p>\n

T\u00f5nu Viik Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Viigi ametiaeg rektorina saab uue aasta esimeses pooles l\u00e4bi ja ta on teatanud, et ei kandideeri enam. Miks, see on talle endalegi keeruline k\u00fcsimus, sest amet on justkui \u00e4ra \u00f5pitud ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks seda tulemuslikult teha.<\/p>\n

“Ma v\u00f5tsin kevadel endale kolm niisugust p\u00e4eva, kus ma istusin maha ja m\u00f5tlesin, et ma teen n\u00fc\u00fcd tabeli plusside ja miinustega, nagu ikka keeruliste otsuste puhul tuleb teha, et kas ma siis tahan v\u00f5i ei taha teha. Ei saanud aru, kirjutasin pikki nimekirju plusside ja miinuste taha, kuni \u00fchel hetkel tabas mind, et ma vastan valele k\u00fcsimusele. Siis mul tuli meelde see \u00f5ige k\u00fcsimus, millele ma vastust otsin: kumba pidi minnes oleks minu elu mulle suurem akadeemiline seiklus? Kumba pidi ma peaksin ennast j\u00e4lle rohkem elusamana tundma, uutele tuultele vastu seisma?” r\u00e4\u00e4kis Viik, kes enne rektoriametit oli Tallinna \u00dclikooli k\u00f5ige suurema \u00fcksuse, humanitaarteaduste instituudi direktor.<\/p>\n

“Ega need t\u00f6\u00f6d nii erinevad ei ole. Nii et praeguse seisuga tundub, et ma veel \u00fchte vahetust rektorina teha ei taha. Seda \u00fcrituste tingimuste loomist ja teiste teenimist selles, et see \u00fclikooli \u00fcritus saaks \u00f5nnestuda, on n\u00fc\u00fcd tehtud ka ja v\u00f5ib-olla on n\u00fc\u00fcd aeg pisut j\u00e4lle harida oma hinge, sest ega rektori t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt aega mitte millessegi s\u00fcvenemisse \u00fcldse ei ole,” \u00fctles Viik.<\/p>\n

Rektori t\u00f6\u00f6 algus oli raske \u2013 Viik valiti ametisse vahetult enne koroonakriisi algust.<\/p>\n

“Me panime \u00fclikooli kinni, nii et l\u00e4ksime kohe \u00fcle kaugt\u00f6\u00f6le ja ma ei n\u00e4inud mitte \u00fchtegi oma kolleegi terve esimese aasta. \u00dchtlasi olime selles ennenimetatud finantskriisis, kus \u00fclikoolide finantsolukord oli v\u00e4ga-v\u00e4ga t\u00e4bar. V\u00f5ttis aasta, enne kui me valitsuse ja parlamendierakonnaga kokkuleppele j\u00f5udsime. Algus oli h\u00e4sti m\u00e4gine,” meenutas rektor, kes soovib n\u00fc\u00fcd minna tagasi akadeemilise t\u00f5etaotluse juurde.<\/p>\n

“P\u00e4ris kaua aega ei ole Platoni korpust saanud \u00fcle vaadata. Sealt algavad k\u00f5ik k\u00fcsimused. Me peame need olulised k\u00fcsimused endale meelde tuletama ja need siis l\u00e4bi k\u00e4ima.”<\/p>\n

Viigile meeldib hommikul kodus m\u00f5elda l\u00e4bi k\u00f5ik need asjad, mida ta \u00fchel v\u00f5i teisel koosolekul \u00f6elda tahab.<\/p>\n

“Ma ei l\u00e4he kohe hommikul \u00fclikooli, ma istun t\u00fckk aega kodus, kirjutan \u00e4ra mingid kirjad, formuleerin mingisugused m\u00f5tted \u00e4ra ja siis poolest hommikust l\u00e4hen \u00fclikooli, kus algab see koosolekute ja kohtumiste virvarr, aga selleks ajaks on v\u00e4hemalt paari tunni jagu m\u00f5tteid, mis on l\u00e4bi tunnetatud,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Viik on pikaaegne Tallinna \u00fclikooli filosoofiaprofessor. Ta on veendunud, et Platonil ja Aristotelesel on kohta ka t\u00e4nap\u00e4eva \u00fclikoolis.<\/p>\n

“Ma arvan, et lihtsalt vormid alati muutuvad, aga me ei p\u00e4\u00e4se sellest, et otsida m\u00f5tlemise kogemust loovaid s\u00fcndmusi. Muidugi, kui on uusi tekste, mille abil seda teha, tuleb neid v\u00f5tta ja samas tuleb neid nende vanade tekstide abil v\u00f5imendada ja vanade tekstide kohapealt j\u00e4lle ka uuesti minna. Mida minu meelest ei saa teaduse kogemuse juures teha v\u00f5i mida tuleks v\u00e4ltida on niisugune m\u00f5tlemine, et ma \u00f5pin \u00e4ra \u00fche teadusliku meetodi v\u00f5i s\u00f5navara ja siis hakkavad probleemid minu jaoks lahenema.”<\/p>\n

“Ma pean alati \u00e4ra \u00f5ppima v\u00e4hemalt mitu teaduslikku s\u00f5navara, need peavad omavahel olema mingisuguses nihkes v\u00f5i konfliktis ja sel juhul, kui sa v\u00f5tad ette probleemi, n\u00e4ed, kuidas see probleem n\u00fc\u00fcd selles s\u00f5navaras, selles paradigmas ja kolmandas lahendub erinevalt. Lahendusk\u00e4igud on erinevad, heuristilised v\u00f5tted on erinevad ja minu jaoks on need olnud p\u00f5hiautorid iga k\u00fcsimuse puhul, kasv\u00f5i sellega, kui m\u00f5elda, et mida \u00fcks \u00fclikool peaks tegema, siis ma sageli m\u00f5tlen nii, et kuidas Platon sellele k\u00fcsimusele vastaks, kuidas Aristoteles, kuidas Thomas, kuidas Hegel. Nii me saame midagi, mida mulle meeldib nimetada pol\u00fcfooniliseks m\u00f5tlemiseks. Mitte ei tee sellise \u00fche \u00fclemineku mitteteaduslikust m\u00f5tlemisest teaduslikule, vaid saavutame sellise mitmelise k\u00f5la ja vot siis otsime oma h\u00e4\u00e4lt ja oma teed,” r\u00e4\u00e4kis Viik.<\/p>\n

T\u00f5nu Viik ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Viik t\u00f5i v\u00e4lja Platoni t\u00f5e ideaali, mille j\u00e4rgi v\u00f5iks eristada teaduslikku m\u00f5tet k\u00f5ikidest veenmistehnikatest ja m\u00f5jutusv\u00f5tetest, mis t\u00e4nap\u00e4eval laialt levivad.<\/p>\n

“Platonil t\u00f5e ideaal on midagi sellist, mis on kaunis ja \u00fchtlasi ka ju eetiliselt \u00f5ige. Seega teaduslik m\u00f5tlemine ei peaks andma meile millegi kauni kogemust, vaid tegema meid veel ka eetiliselt \u00f5iglasteks inimesteks. Ma ei tea, kuidas selle ideaaliga t\u00e4nap\u00e4eva teadustes j\u00e4\u00e4b, aga ma arvan, et esteetiliselt niisugune kogemus on k\u00fcll veel juures, aga kas need meie suured m\u00f5tlejad, t\u00e4htsad mehed ja naised ka k\u00f5ik nii suured inimesed on, vot see k\u00fcsimus j\u00e4\u00e4b minu poolt lahtiseks,” s\u00f5nas rektor.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “Minu kultuuri vahekorraga on niimoodi, et mitu aastat pole olnud. Kogen selliseid \u00fcksikuid kontserte, m\u00f5ni raamat satub ette, aga valik on nii juhuslik, et ma ei julge midagi \u00f6elda. Aga ma tahaksin oma elust tuua kaks niisugust \u017eanrin\u00e4idet, mida ma t\u00f5esti k\u00f5igile soovitaks ja neid on nii lihtne j\u00e4rgida. Esimene on v\u00e4hemalt \u00fcks luuletus p\u00e4evas. V\u00f5tke raamaturiiulilt, m\u00f5ni luulekogu teil ikka on, tehke ta mingist kohast lahti ja lugege see \u00fcks asi ette. See teine ajar\u00fctm, teine teemadering, mis sealt tuleb ja kuidas keel seal ennast avab, et korraks see kogemus sisse lasta kogu selle muu virvarri vahel on p\u00e4ris hea. Teine on peaaegu et reklaam, ma vabandan. \u00dclikoolis on niisugused asjad nagu mikrokraadid. Tulge hingake seda \u00fclikooli\u00f5hku, vaadake, kuidas me seal edeneme,” soovitas T\u00f5nu Viik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljuti saatis rektorite n\u00f5ukogu, mis koondab kuue Eesti \u00fclikooli rektoreid, avaliku p\u00f6\u00f6rdumise valitsusele ja parlamendile, milles \u00f6eldakse, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50945,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,9873,25,407,6269,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-50944","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-plekktrumm","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tallinna-ulikool","24":"tag-tonu-viik","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615405744913781","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50944","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50944"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50944\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50945"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50944"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50944"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50944"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}