T\u00e4navu ei sooritanud \u00fcleriigiliselt matemaatikaeksamit 23 protsenti p\u00f5hikooli l\u00f5petajatest. Tulemus on veidi paranenud v\u00f5rreldes eelmise aastaga, mil l\u00e4bikukkujate osakaal oli 24,5 protsenti. See keskmine n\u00e4itaja peidab endas aga kaht erinevat reaalsust: koole, kus eksami sooritamine on iseenesestm\u00f5istetav, ja koole, kus matemaatikaeksamist on saanud paljudele \u00fcletamatu takistus.<\/p>\n
Tulemuste jaotumine<\/p>\n
Andmete anal\u00fc\u00fcs toob esile juba ootusp\u00e4rase kontrasti. Edetabeli tipus asuvad eliitkoolid, nagu Tallinna reaalkool, Miina H\u00e4rma g\u00fcmnaasium ja vanalinna hariduskolleegium, kus sadade sooritajate peale eba\u00f5nnestujaid polnud.<\/p>\n
Sellele vastandub olukord suurtes piirkonnakeskustes ja pealinna magalarajoonides. N\u00e4iteks eba\u00f5nnestus Valga vallas eksam 53,5 protsendil ning Kohtla-J\u00e4rvel 45 protsendil sooritajatest. Ka Tallinnas on koole, kus tulemused j\u00e4\u00e4vad alla keskmise: Tallinna kunstig\u00fcmnaasiumis ja Lasnam\u00e4e g\u00fcmnaasiumis j\u00e4i eksam sooritamata enam kui pooltel \u00f5pilastel (vastavalt 57 protsenti ja 51 protsenti).<\/p>\n
Eesti Matemaatika Seltsi koolimatemaatika \u00fchenduse esimees Hele Kiisel n\u00e4eb edukate koolide tugevusena stabiilsust. “Neil on pikaajaline kogemus ja p\u00fcsiv \u00f5petajate kaader. Isegi kui \u00f5petajad vahetuvad, j\u00e4\u00e4b koolis t\u00f6\u00f6stiil samaks,” selgitas Kiisel. N\u00f5rgemate tulemustega koolides on tema s\u00f5nul sageli probleemiks kaadrivoolavus, mis ei v\u00f5imalda luua p\u00fcsivat \u00f5pir\u00fctmi.<\/p>\n
Samas pole tegu sugugi uue probleemiga. “Leidsime arhiivist, et juba 1955. aastal kukkus p\u00f5hikooli matemaatikaeksamil l\u00e4bi 20 protsenti \u00f5pilastest,” m\u00e4rkis Kiisel. Toona pidas ministeerium seepeale koosolekuid \u00fclikoolidega, kuid 70 aastat hiljem on seis sisuliselt sama, mis viitab probleemi s\u00fcsteemsele olemusele.<\/p>\n
Matemaatika hierarhiline olemus<\/p>\n
Miks on l\u00e4bikukkumiste protsent paljudes koolides nii suur? Tartu \u00dclikooli matemaatika didaktika nooremlektor Maarja S\u00f5rmus selgitab seda aine hierarhilise \u00fclesehitusega. Erinevalt paljudest teistest ainetest tugineb matemaatikas iga uus teadmine eelmisele. “Kui \u00fchel hetkel tekib “auk” \u2013 n\u00e4iteks m\u00f5ni teema j\u00e4\u00e4b arusaamatuks \u2013, siis sellele ei saa ehitada j\u00e4rgmisi teadmisi,” m\u00e4rkis S\u00f5rmus. Piltlikult \u00f6eldes ei saa j\u00e4rgmist plokki asetada t\u00fchja koha peale.<\/p>\n
S\u00f5rmus toob v\u00e4lja, et kui algklassides j\u00e4\u00e4vad teemad omandamata, on neid hiljem keeruline tasa teha. Tugeva tasemega koolide eelis seisnebki sageli selles, et l\u00fcngad suudetakse tuvastada ja t\u00e4ita kohe. Suurema koormusega v\u00f5i \u00f5petajate puuduses vaevlevates koolides v\u00f5ivad need samas aastate jooksul kuhjuda.<\/p>\n
L\u00fcnkade t\u00e4itmine s\u00f5ltub aga suuresti kooli initsiatiivist ja ressurssidest. Hele Kiisel nentis, et pilt on Eestis v\u00e4ga eba\u00fchtlane: on koole, kus pakutakse n\u00f5rgematele s\u00fcstemaatiliselt lisatunde ja konsultatsioone, kuid leidub ka neid, kus abivajajad j\u00e4etakse omap\u00e4i. “On koole, kus tehakse lisat\u00f6\u00f6d, ja koole, kus ei tehta mitte midagi,” t\u00f5des ta. Kiisel nentis, et just koolipoolne lisatugi v\u00f5ib olla otsustav kaalukeel, kas \u00f5pilane \u00fcletab eksamik\u00fcnnise v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Keeleoskus\u00a0<\/p>\n
Statistika n\u00e4itab, et n\u00f5rgemad tulemused on sagedasemad venekeelse taustaga suurtes linnakoolides Tallinnas ja Ida-Virumaal, mis viitab keelelisele probleemile aine omandamisel. Seda kinnitab ka Tartu \u00dclikooli haridusteaduste instituudi teadlaste aastatel 2020\u20132023 tehtud laiap\u00f5hjaline uuring “Digiefekt”.<\/p>\n
Uuringus, milles osales ka Maarja S\u00f5rmus ise ning mis h\u00f5lmas 14 kooli ja ligi tuhandet \u00f5pilast, leidsid teadlased selge seose: eesti keele tulemus ennustab tugevalt \u00f5pilase matemaatikatulemust, kuid mitte vastupidi. “Kui eesti keele oskus on n\u00f5rgem, siis annab see ka matemaatikas tunda,” selgitas S\u00f5rmus. Probleem on eelk\u00f5ige tekst\u00fclesanded, kus eluline kontekst ja spetsiifiline s\u00f5navara, nagu erinevus m\u00f5istete “arv” ja “number” vahel, muutuvad \u00f5pilastele takistuseks.<\/p>\n
Teisalt ei ole vene \u00f5ppekeelega koolide puhul pilt \u00fchene. N\u00e4iteks Tallinna T\u00f5nism\u00e4e reaalkoolis oli eba\u00f5nnestujaid vaid kuus protsenti, mis t\u00f5estab, et tugeva akadeemilise fookusega on v\u00f5imalik keelebarj\u00e4\u00e4ri m\u00f5ju v\u00e4hendada. Hele Kiisel hoiatab aga laiema suundumuse eest: “Meil hakkab kujunema nii-\u00f6elda getostumine keele p\u00f5hjal, kus teatud koolidesse koonduvad sarnase taustaga \u00f5pilased.”<\/p>\n
Surve m\u00e4ngulisusele ja nutiseadmed<\/p>\n
Lisaks sotsiaalsetele teguritele toovad eksperdid v\u00e4lja muutused \u00f5pikultuuris. Hele Kiiseli hinnangul on koolides tekkinud surve teha \u00f5pe v\u00f5imalikult m\u00e4nguliseks, mis v\u00f5ib minna vastuollu matemaatika omandamiseks vajaliku rutiinse t\u00f6\u00f6ga. “Koolis on kogu aeg “happy-happy”, ja siis eksam on j\u00e4rsku “valel p\u00e4eval”?” k\u00fcsib Kiisel, viidates ebak\u00f5lale kooliaegse mugavustsooni ja eksami n\u00f5udmiste vahel.<\/p>\n
Teise tegurina toob Kiisel v\u00e4lja tehnoloogia enneaegse kasutamise. Tema hinnangul tuleks taskuarvuti kasutusele v\u00f5tta alles siis, kui \u00f5pilane on omandanud tehted harilike murdudega. Kui \u00f5pilane toetub liiga vara nutiseadmetele, ei pruugi tal tekkida arusaama tehete loogikast. Ilma murdude ja protsentide sisulise m\u00f5istmiseta on aga keeruline lahendada g\u00fcmnaasiumimatemaatika aluseks olevaid \u00fclesandeid.<\/p>\n
Maarja S\u00f5rmuse hinnangul valmistavad probleemi ka abstraktsed ja ajakohatud \u00f5ppematerjalid. “Kui terve \u00f5pik koosneb vaid \u00fclesannetest stiilis “T\u00f5nu hakkas s\u00f5itma linnast A ja Mari linnast D”, siis see lihtsalt ei haaku enam noorte elukogemusega,” nentis ta. Didaktiku hinnangul vajavad \u00f5pilased \u00fclesandeid, mis seostuvad nende tegelike huvide ja igap\u00e4evaeluga. Just isiklik seos tekitab motivatsiooni ja valmisolekut keerukamate teemadega s\u00fcvitsi minna.<\/p>\n
Samas ei tasu ka unustada ps\u00fchholoogilisi tegureid, nagu matemaatika\u00e4revust, mis p\u00e4rsib aju v\u00f5imet leida lahendusi. Sageli saab see alguse kodust, kui vanemad p\u00fc\u00fcavad last lohutada n\u00e4iteks s\u00f5nadega, et ka \u00fckski teine nende perekonnaliige pole kunagi matemaatikat osanud. S\u00f5rmuse hinnangul annab see lapsele signaali, et reaalainete mittem\u00f5istmine on paratamatus, mitte \u00fcletatav raskus. \u00c4revusseisundis \u00f5pilane ei suuda keskenduda ega oma tegelikke teadmisi rakendada, mist\u00f5ttu on kodune toetav ja julgustav suhtumine kriitilise t\u00e4htsusega.<\/p>\n
Eksami ajastus<\/p>\n
\u00d5petajate tagasiside kohaselt m\u00f5jutas t\u00e4navusi tulemusi ka eksami toomine varasemale ajale. Hele Kiiseli s\u00f5nul t\u00e4hendas see, et materjali ei j\u00f5utud kohati l\u00e4bi v\u00f5tta \u2013 n\u00e4iteks stereomeetria ehk ruumigeomeetria teemadeni paljudes koolides enne eksamit ei j\u00f5utudki.<\/p>\n
Samuti tasub meeles pidada, et eksamitulemus on vaid hetkepilt \u00f5pilase teadmistest konkreetsel p\u00e4eval. S\u00f5rmuse s\u00f5nul m\u00f5jutavad sooritust paljud v\u00e4lised tegurid \u2013 magamata \u00f6\u00f6, isiklikud mured v\u00f5i kehv enesetunne. Kuna eksam toimub k\u00f5igile \u00fchel ja samal ajal, m\u00f5\u00f5dab see paratamatult \u00f5pilase valmisolekut ja n\u00e4rvikava just sel hetkel, j\u00e4ttes m\u00f5nikord tema tegeliku potentsiaali varju.<\/p>\n
Ekspertide hinnangul on olukord, kus ligi veerand \u00f5pilastest matemaatikaeksamil eba\u00f5nnestub, m\u00e4rk s\u00fcsteemsest probleemist. Lahendusena n\u00e4hakse stabiilsuse taastamist ja l\u00fcnkade ennetamist juba varasemates kooliastmetes: “Me vajame stabiilsust. Kui \u00f5pilane astub kooli, peab ta teadma, kuidas ta selle kooliastme l\u00f5petab, mitte nii, et poole pealt muudetakse reegleid. Laseme koolil rahulikult t\u00f6\u00f6tada ja j\u00e4tame ainekavad m\u00f5neks aastaks rahule,” v\u00f5ttis Kiisel teema kokku.<\/p>\n
L\u00f5plikud andmed matemaatikaeksami sooritanute kohta esitab haridus- ja noorteamet \u00fchtsete p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamite l\u00e4biviimise aasta 10. detsembriks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu ei sooritanud \u00fcleriigiliselt matemaatikaeksamit 23 protsenti p\u00f5hikooli l\u00f5petajatest. Tulemus on veidi paranenud v\u00f5rreldes eelmise aastaga, mil l\u00e4bikukkujate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50990,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,25894,130,37,33,35,25898,4434,25897,34,36,25892,25895,8255,25896,25893,4435,24142,2424],"class_list":{"0":"post-50989","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-arv","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-matemaatika-seltsi-koolimatemaatika-uhendus","15":"tag-eksam","16":"tag-eksami-tulemused","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-hele-kiisel","20":"tag-maarja-sormus","21":"tag-matemaatika","22":"tag-matemaatika-lopueksam","23":"tag-number","24":"tag-pohikool","25":"tag-pohikooli-lopueksam","26":"tag-tartu-ulikool"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615609925512891","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50989","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50989"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50989\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50990"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50989"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50989"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50989"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}