Milline oli sinu elu k\u00f5ige esimene muusikaline elamus?<\/p>\n
Esimene muusikaline teos, mida ma kuulsin, oli Raveli “Bolero”, kui ma olin nelja-aastane. Esimene esinemine oli \u00fcheksa-aastasena Estonia kontserdisaalis, kui m\u00e4ngisin klarneti ja klaveriga Claude Debussy “Kuuvalgust”.<\/p>\n
Kes on sulle k\u00f5ige rohkem midagi \u00f5petanud?<\/p>\n
Mind on \u00f5petanud v\u00e4ga paljud inimesed ja olen saanud v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslikke n\u00f5uandeid v\u00e4ga erinevatest kohtadest. Kindlasti k\u00f5ik mu eriala\u00f5petajad, keda n\u00fc\u00fcdseks on juba p\u00e4ris mitu t\u00fckki. Olen neile k\u00f5igile v\u00e4ga t\u00e4nulik.<\/p>\n
Minu vanemad, kes ei ole k\u00fcll muusikaga kuidagi seotud, kuid nende tugi ja hea eeskuju on alati olnud minule suureks abiks.<\/p>\n
Ennek\u00f5ike on muidugi elu ise \u00f5petanud. Oma vigadest \u00f5pid k\u00f5ige kiiremini.<\/p>\n
Mis on olnud sinu seni parim hetk laval?<\/p>\n
Parimat hetke saab erinevalt m\u00f5ista. Kas parim selles m\u00f5ttes, et v\u00e4ga h\u00e4sti \u00f5nnestus v\u00f5i parim ehk j\u00e4ttis k\u00f5ige elavama m\u00e4lestuse. Mulle meenub \u00fcks k\u00f5ige emotsionaalsemaid hetki laval, mida v\u00f5ib pidada ka parimaks. Tegin L\u00f5una-Inglismaal \u00fchte ooperiprojekti, kus me t\u00f5ime lavale Puccini “Madama Butterfly”. Etendusi oli kaheksa, kuue v\u00f5i viie p\u00e4eva jooksul. Vahepeal m\u00e4ngisime kaks etendust p\u00e4evas ja see ooper on pikk.<\/p>\n
Aga viimasel etendusel, kui k\u00f5las suur Butterfly aaria, siis terve puhkpilli rida lahistas m\u00e4ngimise ajal nutta, sest see oli lihtsalt niiv\u00f5rd emotsionaalselt esitatud. P\u00e4rast viimast etendust olid k\u00f5igil silmad t\u00e4iesti punased. See oli t\u00f5estus sellest, et sellisest kogemusest ei v\u00e4si \u00e4ra ka siis, kui oled seda kaheksa korda m\u00e4nginud.<\/p>\n
Aga k\u00f5ige piinlikum hetk?<\/p>\n
Neid olnud palju. Ma loodan, et rohkem ei tule, aga kindlasti tuleb veel. \u00dcks osa klarnetisti elust on see, et vahepeal tuleb laval instrumente vahetada. M\u00e4ngid bassklarnetit, siis pisikest klarnetit, kuid tihtipeale on s\u00fcmfooniates osade vahel v\u00f5i osade keskel vaja vahetada A- ja B-pilli vahel ehk erinevates h\u00e4\u00e4lestustes klarnetite vahel.<\/p>\n
Seda on juhtunud rohkem kui \u00fcks kord, et neid vahetusi on lihtsalt nii palju, et sa enam ei m\u00e4leta, mis pill sul k\u00e4es on. Olen sellest n\u00fc\u00fcd \u00f5ppinud ja pannud neile eri v\u00e4rvides kleepsud peale.<\/p>\n
On ka juhtunud nii, et mul tuleb soolo, olen valmis, panen pilli suule ja ma m\u00e4ngin ning k\u00f5ik on pool tooni madalam. Saan aru, et appi, ma ei vahetanud pilli. Sel hetkel kukkus s\u00fcda saapas\u00e4\u00e4rde. Siis tuleb hakata lehest transponeerima.<\/p>\n
Mis loo sa endaga \u00fcksikule saarele kaasa v\u00f5taksid?<\/p>\n
Kui see oleks lugu, mida ma saaksin ise klarneti peal esitada, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5taksin kaasa Mozarti klarnetikontserdi, sest kui ma seal \u00fcksikul saarel p\u00e4evade v\u00f5i kuude kaupa istun, siis \u00e4kki saan selle l\u00f5puks korralikult selgeks. Ta on muusikaliselt ka v\u00e4ga huvitav teos, nii et mul on seal v\u00f5imalik l\u00f5putult avastada. Kuulamiseks v\u00f5taksin kaasa Liszti “Armuunelmad”.<\/p>\n
Kui sul oleks v\u00f5imalik elada n\u00e4dal aega m\u00f5ne legendaarse muusiku elu, siis kes see v\u00f5iks olla?<\/p>\n
Ma ei ole kindel, kas ma tahaksin \u00fchegi legendaarse muusiku elu elada, sest see tundub v\u00e4ga pingeline. Neil on kogu aeg v\u00e4ga palju teha ja ma ei kujuta ette seda stressitaset, mis on \u00fchel maailmakuulsal interpreedil, dirigendil v\u00f5i heliloojal.<\/p>\n
Aga kui ma saaksin n\u00e4dala jooksul omada ka k\u00f5iki nende kogemusi ja oskusi, sest muidu ma ei saaks hakkama, siis ma oleksin hea meelega n\u00e4dal aega Paavo J\u00e4rvi. Need kogemused, mis ta on saanud, ja need orkestrid, keda ta juhatab, vaimustavad solistid, kellega ta koos aega veedab, need teosed, repertuaar, erinevad linnad, k\u00f5ik see tundub minu jaoks imeline ja p\u00f5nev. Samal ajal muidugi ka pingeline.<\/p>\n
Kui sinu enda elu oleks film, siis milline oleks selle heliriba?<\/p>\n
Mulle tuleb p\u00e4he \u00fcks jazz-standard nimega “Tea for Two”, kuidas \u0160o\u0161takovit\u0161 on sellest teinud seade s\u00fcmfooniaorkestrile, mis \u00fchel hetkel t\u00e4iesti suvaliselt minu Spotifysse ilmus ja see on \u00fcks nendest lugudest, mille ma alati panen k\u00e4ima, kui hommikul t\u00f6\u00f6le v\u00f5i kooli jalutan.<\/p>\n
Nimeta palun \u00fcks teos, \u00fcksk\u00f5ik mis valdkonnast, mis on sinu elu muutnud.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime just kunstilisest elamusest, siis see Debussy “Kuuvalgus”, mida ma pisikesena klarnetil esitasin, on mulle hinge pugenud niimoodi, et see on mind terve elu saatnud. Kunagi ma \u00f5ppisin selle ka klaveril \u00e4ra ning v\u00f5ib-olla on seda kuulda ka saates.<\/p>\n
P\u00e4riselt on minu elu muutnud raamat “Practice of Not Thinking”, mille kirjutas \u00fcks endine budistlik munk ja mis r\u00e4\u00e4gib hetkes elamisest. Kuna minu elu muusikuna on tihtipeale v\u00e4ga hektiline ja stressirohke, siis see raamat on mind v\u00e4ga palju aidanud, et olla hetkes ja tunda r\u00f5\u00f5mu sellest, mis meil on, selle asemel, et muretseda asjade p\u00e4rast, mis on juhtunud v\u00f5i alles juhtuvad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milline oli sinu elu k\u00f5ige esimene muusikaline elamus? Esimene muusikaline teos, mida ma kuulsin, oli Raveli “Bolero”, kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5103,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,4307,2825,140],"class_list":{"0":"post-5102","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-isabella-runge","15":"tag-klassikatahed","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5102\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}