Briti farmaatsiateadlase Ijeoma Uchegbu elu on erakordne lugu vaprusest, visadusest ja lootusest ning meenutab m\u00f5nda Hollywoodi filmi. K\u00f5ik algas kodutusest ja viis kuningliku tunnustuseni, kui 2025. aasta s\u00fcgisel andis kuningas Charles talle Briti Impeeriumi ordeni k\u00f5rgeima klassi aunimetuse ehk daamkomand\u00f6ri tiitli tunnustamaks tema panust keemiateadusse ja t\u00f6\u00f6d mitmekesisuse edendamisel. Ent see pole lugu kergest edust, kuna tee tippu kulges l\u00e4bi kasuperede, kaotuste, kodutute varjupaiga ja sisemise j\u00f5u.<\/p>\n
Lapsep\u00f5lves Inglismaal elas Ijeoma kasuperes, kui tema vanemad \u00f5ppisid \u00fclikoolis. Ta kasvas \u00fcles teadmata, miks ema tema elust puudus, ja kohtus temaga esmakordselt alles 13-aastaselt ning see j\u00e4i \u00fchtlasi nende viimaseks kohtumiseks. Varsti kolis Ijeoma koos isa ja kasuperega tagasi Nigeeriasse, kus teda ootas ees koduigatsus, p\u00e4ikeseallergia ja v\u00f5\u00f5ras koolis\u00fcsteem. Just seal t\u00e4rkas temas armastus matemaatika ja loodusteaduste vastu. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist, abielu ja kolme lapse s\u00fcndi otsustas Ijeoma naasta Suurbritanniasse, et j\u00e4tkata karj\u00e4\u00e4ri teadlasena. Ta j\u00e4i \u00fcksi kolme t\u00fctrega, elas seitse kuud kodutute varjupaigas, kuid ei andnud alla. Ta l\u00e4ks doktori\u00f5ppesse ja sukeldus uudsesse valdkonda \u2013 nanotehnoloogiasse \u2013, mis v\u00f5imaldab ravimite \u00fclit\u00e4pset toimetamist kehasse. Tema teadust\u00f6\u00f6 keskendub ravimite suunamisele otse haiguskolletesse, et v\u00e4ltida r\u00e4nki k\u00f5rvaltoimeid, nagu need, mida p\u00f5hjustavad n\u00e4iteks keemiaravi v\u00f5i opioididel p\u00f5hinevad ravimid.<\/p>\n
Tema teadust\u00f6\u00f6 p\u00f5imus armastusega, kui ta kohtus saksa teadlase Andreas Sch\u00e4tzleiniga. Nende \u00fchised uuringud ja elu viisid uute ravivormide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni, mille abil ravitakse n\u00e4iteks silmap\u00f5hja haigusi silmatilkadega v\u00f5i pakutakse ohutumat valuvaigistust. Need uuendused v\u00f5ivad muuta meditsiini ning tuua leevendust miljonitele abivajajatele.<\/p>\n
Lisaks teadusele on Ijeoma p\u00fchendunud akadeemilise maailma \u00f5iglasemaks muutmisele. Ta seisab selle eest, et v\u00e4hemuste hulgast p\u00e4rit tudengid saaksid n\u00e4htavamaks, et \u00f5ppeprogrammid kajastaksid ka mitmekesist teaduslugu ning et k\u00f5ik tunneksid end \u00fclikoolis kaasatuna. Ta on uhke, et tema t\u00f6\u00f6 on viinud n\u00e4iteks eugeenikute nimede eemaldamiseni \u00fclikoolide hoonetelt.<\/p>\n
Et oma ideid t\u00f5husamalt edasi anda, \u00f5ppis Ijeoma ka stand-up-kom\u00f6\u00f6diat ning kasutab huumorit loengutes ja ettekannetes. Ta usub, et naer avab s\u00fcdame ja m\u00f5istuse. Tema elu ja karj\u00e4\u00e4r n\u00e4itavad, kuidas tarkus, julgus ja empaatia v\u00f5ivad muuta mitte ainult \u00fche inimese saatust, vaid anda suuna kogu \u00fchiskonnale.<\/p>\n
Uchegbu on avaldanud \u00fcle 200 teadusartikli, milles k\u00e4sitletakse eelk\u00f5ige ravimite sihitud kohaletoimetamist nanotehnoloogia abil. Tema teadust\u00f6id on tsiteeritud rohkem kui 10 000 korda, mis n\u00e4itab tema t\u00f6\u00f6 kaalu rahvusvahelises teadusringkonnas. Lisaks kuulub talle ka mitu patenti.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Briti farmaatsiateadlase Ijeoma Uchegbu elu on erakordne lugu vaprusest, visadusest ja lootusest ning meenutab m\u00f5nda Hollywoodi filmi. K\u00f5ik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51037,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[3606,37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-51036","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-bbc","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115615818307361237","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51036","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51036"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51036\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51037"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51036"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51036"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51036"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}