Olen aastak\u00fcmneid olnud kultuurijuhina valdkonna epitsentris ja saanud arenguid j\u00e4lgida ning anal\u00fc\u00fcsida. On olnud v\u00f5imalus osalusvaatluseks. N\u00e4en, kuidas on tekkimas murettekitavad nihked.<\/p>\n
Kultuur ei asu enam poliitiliste prioriteetide seas ja j\u00e4rjest enam taandub ekspertide h\u00e4\u00e4l otsustusprotsessides. Osalt on need tendentsid tingitud rahastuse survest, aga teisalt v\u00e4ljendavad ka otsustamise mustreid.<\/p>\n
Kui kultuurielu ei kujunda enam loojad ja valdkonna eksperdid, vaid administratiivsed eelistused, on pikemas perspektiivis ohus valdkonna j\u00e4tkusuutlikkus.<\/p>\n
Praegu on momentum neid tendentse kaardistada, muutusi m\u00e4rgata, v\u00f5rrelda ja v\u00f5tta teiste riikide kogemusest \u00f5ppust. Avalikkuses arutatakse sel teemal palju, aga arutelud tuginevad peamiselt kogemuslugudele ja \u00fcksikutele juhtumitele, mitte terviklikule anal\u00fc\u00fcsile. Longituuduuringust oleks siin kasu. Uurida tasuks nii Eesti kultuurivaldkonna rahastuse pikaajalisi trende, ekspertide h\u00e4\u00e4le taandamist ehk ekspertkogude koosseisude v\u00f5i nende t\u00f6\u00f6korra muutmist ja selle m\u00f5ju, kultuuriotsuste kujunemise mehhanisme ning seda, kuidas toimuv valdkonna j\u00e4tkusuutlikkust m\u00f5jutab. Selline materjal annaks pikas perspektiivis aluse m\u00f5ista, kuhu me liigume ning milliseid samme on vaja astuda, et v\u00e4ltida negatiivseid stsenaariume.<\/p>\n
Markeerin siin vaid Suurbritannia ja Ungari n\u00e4idet.<\/p>\n
Suurbritannias algasid 2010 kokkuhoiumeetmed, mis puudutasid kultuuri valusalt. See poliitika t\u00f5i kaasa valdkonna kiire n\u00f5rgenemise (loe n\u00e4iteks: Bethany Rex & Peter Campbell, “The Impact of Austerity Measures on Local Government Funding for Culture in England”, 2021 v\u00f5i PEC Arts Council England, “The Austerity Decade: Local Government Spending on Culture”, 2020.)<\/p>\n
Ungaris on olnud poliitiline kontroll kultuuri \u00fcle ja ekspertide v\u00e4ljavahetamine ideoloogiliselt sobivamate vastu riigi poliitiline suund ja sellegi kohta leiab huviline anal\u00fc\u00fcse ja materjale (n\u00e4iteks: Artistic Freedom Initiative, “Systematic Suppression: Hungary’s Arts & Culture in Crisis”, 2022 v\u00f5i Cultural Policy Report Hungary, Compendium of Cultural Policies and Trends, 2025.)<\/p>\n
Eesti kultuurivaldkonna status quo pole meediat tarbivale inimesele \u00fcllatus. Loeme, et meilgi tunnetavad kultuuriinimesed \u00fcksi j\u00e4etust ja seda, et riigiaparaat neid ei kuula.<\/p>\n
Pinged on t\u00f5usetunud pea k\u00f5igis kultuurisektorites ja keegi ei ole enam eriti \u00f5nnelik, sest tuleviku osas pole selgust. Palgad on k\u00f5igis kultuurisektorites v\u00e4ikesed ja ekspertide j\u00e4relkasv seet\u00f5ttu v\u00e4ga t\u00f5sises ohus.<\/p>\n
Pidev n\u00e4rutamise kuvand, mis levib, tingib selle, et noor talent ei tahagi ei kultuurivaldkonda tulla ega sinna j\u00e4\u00e4da, sest perspektiivid Eestis paistavad nii nutused. See suund hakkas maad v\u00f5tma juba enne koroonapandeemiat kui riigi tugi kultuuri hakkas osakaaluna teistele sektoritele antavast toest aasta aastalt v\u00e4henema.<\/p>\n
Kultuuriministrid on olnud tasemel ja p\u00fchendunud, on seisnud valdkonna eest, ent j\u00f5udnud kultuurijuhtideni eelarvek\u00f5nelustelt tagasi ikkagi s\u00f5numiga, et vaid pisku eest \u00f5nnestus v\u00f5idelda, sest enamik teisi valitsejad kultuuri prioriteediks ei pea.<\/p>\n
On olnud v\u00f5imalus osalusvaadelda olukordi, kus kultuurijuhtidele anti p\u00e4riselt soovitus v\u00e4hem h\u00e4\u00e4lt t\u00f5sta, sest “kultuuriinimesed k\u00e4ivat juba raha \u00fcle otsustajatele nii n\u00e4rvidele, et iga uus kisa t\u00e4hendab kultuurivaldkonna eelarves miljon miinust”. Kultuurijuhid on mitmed kordi arutanud, kellega ja kuidas peaks valitsuse tasandil eelarvek\u00f5neluste protsessis r\u00e4\u00e4kima, et see “miljon miinust” ei realiseeruks.<\/p>\n
Julgeolekukriis siin midagi paremaks ei teinud. Arusaadav, et sellises olukorras kehtivadki teised reeglid, aga saime j\u00e4lgida, et tekkis ka midagi, mida v\u00f5iks \u00fclekantud t\u00e4henduses kirjeldada kui s\u00f5jaaja juhtimist ehk olukorda, kus keegi enam eriti milleski l\u00e4bi ei r\u00e4\u00e4gi ja valdkonna ettepanekuid ei ole mahti kuulata, sest “rasked otsused vajavad tegemist kohe”. Valdkond v\u00e4ljendus siis, et raskete otsuste tegemise vajadust m\u00f5istetakse, aga soov oli sellest hoolimata otsuste langetamise eel kaasa r\u00e4\u00e4kida, arutleda, kuidas saaks valdkonna hoidvamalt, m\u00f5istlikumalt ja pikemas perspektiivis v\u00e4hem kahjustavamalt. Saime otsustajatelt kuulda, et valdkond ei saa aru, ei taju tegelikku kriisi ulatust ning on ka teemasid, mida valdkonnaga jagada ei saa, sest see pole avalik info ja asjad on nii nagu nad on.<\/p>\n
Julgeoleku- ja majanduskriis j\u00f5udis k\u00e4tte ja k\u00f5igil l\u00e4ks raskeks. Algasid v\u00f5im versus vaim kokkup\u00f5rked meediav\u00e4ljadel. Inimene t\u00e4navalt elas ennast kommentaariumites kunstnike ja kultuuriinimeste suunal v\u00e4lja, sest miks anda raha neile, kui k\u00f5igil on raske.<\/p>\n
Sealt edasi saime aga j\u00e4lgida, kuidas kommentaariumites levinud kultuuriinimestele suunatud suhtumise v\u00e4ljendus\u00a0 – l\u00f5petage vingumine, raha lunimine ning minge t\u00f6\u00f6le – valgus laiema ringi hoiakuks. Kuuleme t\u00e4na ka riigisektori otsustajate ringist j\u00e4rjest enam, et toetus pole kellegi p\u00f5hi\u00f5igus, toetus ei ole kellegi oma ja mitte keegi ei saa toetusega arvestada, sest otsused on otsustajate teha. Positiivne suhtumine kultuuri v\u00f5imendamisse, sellele v\u00f5imaluste andmisse ja kultuuri toetamisse, on hakanud kaduma.<\/p>\n
Kultuurivaldkonna otsustuskogudes (komisjonides, n\u00f5ukogudes) tehakse vastutusrikast ja keerulist t\u00f6\u00f6d, aga oleme saanud j\u00e4lgida ka, mida t\u00e4hendab ekspertide v\u00e4hene osalus v\u00f5i nende h\u00e4\u00e4le v\u00e4hene kaal otsustuste tegemisel. K\u00f5ik teavad ERR-i n\u00f5ukogu koosseisu puudutavaid debatte, aga otsustuskogude koosseisude teemal on arutletud teistegi kultuuriinstitutsioonide vaatest.<\/p>\n
N\u00e4iteks said hiljuti kultuurijuhid ministeeriumist kuulda, et \u00fche riigi muusikavaldkonna s\u00fcmbolasutuse juhi konkursil ei ole m\u00f5tet kultuurijuhtidel kandideerida, sest sinna ei valita kindlasti kultuurivaldkonnast tulevat juhti. Signaal, mille valdkond sai, oli et valdkonna ekspertiis segaks asutuse n\u00f5ukogu selle institutsiooni tuleviku kujundamisel.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal j\u00f5udis meediasse uudis Kultuurikapitali otsuseid puudutavast kohtuotsusest. Artiklist loeme, et Artefilm O\u00dc ei saanud kulkalt toetust, andis otsuse kohtusse ja kohus kohustas kultuurkapitali otsuse uuesti l\u00e4bi vaatama. Tsiteerin: “Kohus m\u00e4rkis, et hindamiss\u00fcsteemi t\u00e4pne kujundamine on kultuurkapitali p\u00e4devuses ning kohus ei saa ette kirjutada konkreetset hindamiskorda. Samas r\u00f5hutas kohus, et taotlejate \u00f5iguste paremaks kaitseks ja otsustuse l\u00e4bipaistvuse suurendamiseks tuleks kaaluda detailsema tagasiside andmist (n\u00e4iteks kriteeriumip\u00f5histe hinnangute v\u00f5i pingerea esitamise kaudu), et oleks arusaadav, kus taotlused pingereas paiknesid.”<\/p>\n
Hindamine peab olema l\u00e4bipaistev ja selle vastu ei saa keegi vaielda, aga endise Kulka juhina oskan \u00f6elda, kes ja kuidas kulka otsustuskogudes otsuseid teevad. Kultuurkapitali seaduse \u00a7 14, l\u00f5ige 1 \u00fctleb, et: “Iga sihtkapitali tegevust korraldab selle sihtkapitali n\u00f5ukogu, kuhu kuulub seitse vastaval kultuurialal tegutsevat isikut, kelle on esitanud selle kultuuriala \u00fchendused.” Need on oma valdkonna tunnustatud eksperdid, keda on neisse kogudesse esitanud valdkondade esindusorganisatsoonid ja kelle osas teeb l\u00f5pliku valiku kultuuriminister. Nad teevad esitatud projektide osas kaalutlusotsuseid oma ekspertsusest l\u00e4htuvalt.<\/p>\n
Toetuse soove on alati kordades rohkem kui raha, mida eraldada ja toetusotsused s\u00fcnnivad \u00fclipikkade arutelukoosolekute tulemusel ekspertide ees otsustuslauas, kus tulem s\u00f5ltub sellest, palju raha konkreetses jaotuses jagada on, kui palju ja millised projektid on laual. K\u00f5ik otsused, ka toetuse mitte andmise otsused, on tehtud ekspertide kaalutlusotsuse alusel, pingelise eelarve olukorras, arvestades vastavasse jaotusesse laekunud projektide taset. Ekspertide ekspertsus on see, mille p\u00f5hjalt otsuseid tehakse.<\/p>\n
Kulka hindamiss\u00fcsteemi muutmine selliseks, et see toimuks hindamiskriteeriumide alusel punkte jagades, on ikka ja j\u00e4lle teemaks t\u00f5usetunud. Selline muudatus t\u00e4hendaks kultuurkapitali rahastuss\u00fcsteemi suuremat muutmist.<\/p>\n
Hiljutine erateatrite rahastamise j\u00e4rjekordne ebaselge voor (rahva seas t\u00e4na tuntud kui Theatrumi juhtum) n\u00e4itab, kui keeruline on kultuuri ja loomingut punktidega hindamiseks raamidesse suruda.<\/p>\n
Ekspertide kaalutlusotsuste s\u00fcsteem on \u00f5igustatud. Otsustusselgus peab muidugi olema ja v\u00f5ib kehtestada ka kriteeriume ja k\u00f5ik v\u00f5ib h\u00e4sti minna, aga praegune vaatlus n\u00e4itab, et ekspertsuse t\u00f5rjumise ilmingute t\u00f5ttu v\u00f5ib minna ka teisiti. V\u00f5ime fantaseerida, mis saaks, kui Theatrumi juhtum laieneks k\u00f5igile kaheksale kultuurivaldkonnale (sealhulgas sport) ka kulka hindamisel.<\/p>\n
Kultuurivaldkonna t\u00e4nased pinged ei ole juhuslikud ega \u00fche otsuse tagaj\u00e4rg. Hindan nii, et need on m\u00e4rgid nihkest, mille m\u00f5ju kogeme alles aastate p\u00e4rast, kui me neid muutusi t\u00f5siselt ei v\u00f5ta, t\u00e4hele ei pane, ei kirjelda, uuri ega neist midagi ei j\u00e4relda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olen aastak\u00fcmneid olnud kultuurijuhina valdkonna epitsentris ja saanud arenguid j\u00e4lgida ning anal\u00fc\u00fcsida. On olnud v\u00f5imalus osalusvaatluseks. N\u00e4en, kuidas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51087,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11982,6814,28,29,19,25,19828,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-51086","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kulka","19":"tag-kultuuri-rahastamine","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-theatrum","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115616050342908144","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51086","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51086"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51086\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51086"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51086"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51086"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}