Kui varasema s\u00fcsteemi kohaselt l\u00e4ks teise sambasse automaatselt 2% brutopalgast, siis eelmisel aastal tekkis v\u00f5imalus teha avaldus maksete suurendamiseks. Panust on v\u00f5imalik t\u00f5sta vastavalt 4% v\u00f5i 6% peale.<\/p>\n
Mullu tegi sellise otsuse enam kui 74 000 inimest: 46 249 kogujat t\u00f5stis m\u00e4\u00e4ra 6% peale ja 27 961 inimest 4% peale. Kui arvestada, et iga kuu teeb teise sambasse sissemakseid suurusj\u00e4rgus 315 000 inimest, otsustas makseid suurendada umbes iga neljas aktiivne koguja. <\/p>\n
Otsus n\u00fc\u00fcd, muutust n\u00e4ha jaanuaris<\/p>\n
Samuti on n\u00fc\u00fcdseks ka v\u00f5imalus seda soovi korral v\u00e4hendada tagasi 2% peale. Selliseid inimesi on t\u00e4nase seisuga 4076. Neid on siiski v\u00e4hem kui neid, kes on teinud t\u00e4navu avalduse, et soovivad maksem\u00e4\u00e4raks 4% v\u00f5i 6%: vastavalt 11 656 ja 13 819 inimest. Paraku pole k\u00fcll 4% avalduse tegijate seas teada, kas makseid suurendati (ehk oli eelnevalt 2%) v\u00f5i v\u00e4hendati (eelnevalt 6%). <\/p>\n
Igal juhul rakendub praegune muudatuse soov uuest aastast, jaanuaris v\u00f5ib seda ka n\u00e4ha palgalipiku peal. T\u00e4htajaks on 30. novembri kesk\u00f6\u00f6. P\u00e4rast seda kuup\u00e4eva tehtud avaldused rakenduvad 2027. aastal. Avaldust saab teha kas pangas v\u00f5i Pensionikeskuse lehel.<\/p>\n
Kas raha ka teenib?<\/p>\n
N\u00e4iteks keskmise palga saajal (2126 eurot) l\u00e4ks t\u00e4navu iga kuu teise sambasse vastavalt kas 42,5, 85 v\u00f5i 127,5 eurot, s\u00f5ltuvalt sellest, kas sissemakse m\u00e4\u00e4r oli 2%, 4% v\u00f5i 6%. Ehk: mida k\u00f5rgem m\u00e4\u00e4r, seda rohkem raha liikus praegusest palgast tuleviku tarbeks.<\/p>\n
Kuigi t\u00e4pselt pole v\u00f5imalik \u00f6elda, kui palju see muudatus pensionis\u00fcsteemi lisaraha t\u00f5i \u2013 kuna pole detailselt teada, kui suurt palka maksete t\u00f5stjad saavad \u2013, laekus n\u00e4iteks jaanuaris teise sambasse 4,4 miljonit eurot rohkem kui eelneval kuul ehk detsembris. Ehkki p\u00e4ris \u00fcks-\u00fchele seda v\u00f5rdlust v\u00f5tta ei saa, kuna makseid m\u00f5jutavad ka palgamuutused, laekub teise sambasse aastaga hinnanguliselt 50 miljonit eurot lisaraha.<\/p>\n
Seda, kui palju tootlust see lisaraha on teeninud, on keeruline \u00fcheselt \u00f6elda, sest see s\u00f5ltub fondi valikust, palga muutumisest aasta jooksul ja osakute ostmise hetkest.<\/p>\n
V\u00f5ttes aga n\u00e4iteks keskmise palga saaja, kes t\u00f5stis maksem\u00e4\u00e4ra 6%-ni, saab palka 5. kuup\u00e4eval ja kogub raha teise samba keskmise tootlikkusega fondis (EPI \u00fcldindeks), on 935 eurost lisarahast saanud t\u00e4naseks 996 eurot. Seniseks tootluseks teeb see 6,5% (aasta peale taandatult umbes 7,2%). V\u00f5rdluseks: Eesti Panga prognoosi kohaselt on t\u00e4navune inflatsioon 5,3%. Oluline on m\u00e4rkida, et raha liigub teise sambasse brutosummast, mis annab investeerimisel tulumaksueelise.<\/p>\n
Kui palju pensioniks raha koguneb?<\/p>\n
Teise samba sissemakse muutmise alternatiiviks v\u00f5i t\u00e4ienduseks on pensioni kolmas sammas. Kui teise samba plussiks on automaatsus (raha l\u00e4heb palgast maha m\u00e4rkamatult), siis kolmanda samba eeliseks on paindlikkus. Sa saad jooksvalt valida, kui palju raha sambasse paned, ning vajadusel on raha k\u00e4ttesaamine lihtsam. Kolmandas sambas kehtib tulumaksusoodustus sissemaksetele, mis ei \u00fcleta 15% brutosissetulekust v\u00f5i 6000 eurot aastas.<\/p>\n
Pikaajaliselt v\u00f5ib pensionimaksete suurendamisel olla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju, kuid l\u00f5pptulemus s\u00f5ltub fondi tootlikkusest, haldustasudest ja inflatsioonist ehk raha ostuj\u00f5u muutumisest ajas.<\/p>\n
Tuues aga n\u00e4ite: 25-aastane palgat\u00f6\u00f6taja, kes praegu teenib umbes keskmist ehk 2100 eurost brutopalka, kelle aastane palgakasv on 4%, kellel on seni kogutud teise sambasse 3000 eurot, kelle fondi aastaseks tootluseks on keskmiselt 7% ning haldustasuks 0,35%. <\/p>\n
J\u00e4ttes maksem\u00e4\u00e4ra 2% peale, on 45 aasta p\u00e4rast pensioniikka j\u00f5udes tema teises sambas 823 784 eurot.<\/p>\n<\/li>\n
Suurendades maksem\u00e4\u00e4ra 6% peale, on l\u00f5pptulemuseks 1 333 430 eurot.<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n
Viimase stsenaariumi puhul moodustaksid inimese enda ja riigi sissemaksed 307 994 eurot ning liitintressi m\u00f5ju oleks natuke enam kui miljon eurot. Seda, kuidas pensioni sissemakse m\u00e4\u00e4ra valik m\u00f5jutab su pensionit, saab ise arvutada siin.<\/a><\/p>\n Kui aga arvestada pikaajaliselt k\u00f5rge, 4-protsendilise inflatsiooniga (ehk kaks korda k\u00f5rgemaga kui Euroopa Keskpanga eesm\u00e4rk), oleksid need summad t\u00e4nases v\u00e4\u00e4rtuses vastavalt 306 759 ja 504 683 eurot.<\/p>\n Tasub meeles pidada, et kehva tootluse v\u00f5i k\u00f5rge haldustasuga fondi valides v\u00f5ib raha ostuj\u00f5ud ajas ka kahaneda. K\u00f5ige enam m\u00f5jutab l\u00f5pptulemust see, kuidas l\u00e4heb maailma b\u00f6rsidel. Viimase 50 aasta jooksul on n\u00e4iteks USA b\u00f6rsiindeksi S&P 500 reaaltootlus (inflatsiooni maha arvestades) olnud 8,3% aastas ehk kokku 5522%. Indeksi ajaloolise tootlusega saab tutvuda siin<\/a>.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui varasema s\u00fcsteemi kohaselt l\u00e4ks teise sambasse automaatselt 2% brutopalgast, siis eelmisel aastal tekkis v\u00f5imalus teha avaldus maksete…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51175,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8325,10166,780,28,29,19,777,25,8328,23,24,22,20,30],"class_list":["post-51174","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ii-pensionisammas","tag-ii-sammas","tag-investeerimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-pension","tag-populaarseimad-lood","tag-teine-pensionisammas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115616439521729405","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51174","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51174"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51174\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51174"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51174"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51174"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}