Euroopa Parlament toetas kolmap\u00e4eval resolutsiooni, mis kutsub liikmesriike \u00fcles kehtestama sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiriks 16 aastat.<\/p>\n
Oktoobris avaldatud ettepaneku j\u00e4rgi sooviti kehtestada liidus \u00fchtne vanusepiir 16 aastat \u2013 sellest vanusest nooremad ei tohiks sotsiaalmeediaplatvormidele ligi p\u00e4\u00e4seda, v\u00e4lja arvatud juhul, kui lapsevanem v\u00f5i eestkostja annab selleks loa.<\/p>\n
Ettepanek kutsus \u00fcles kehtestama ka absoluutset vanusepiiri 13 aastat, millest nooremad ei tohiks sotsiaalmeediat kasutada mitte mingil juhul. Sama vanusepiir kehtiks videojagamisteenustele ja tehisintellektist kaaslastele.<\/p>\n
Parlamendi resolutsioon ei ole \u00f5iguslikult siduv.<\/p>\n
Sotsiaalmeediaplatvormid, sealhulgas Tiktok, Facebook ja Snapchat, n\u00f5uavad kasutajaks registreerimisel v\u00e4hemalt 13-aastast vanust. Lastekaitsjate hinnangul on kontroll aga ebapiisav ning mitme Euroopa riigi andmed n\u00e4itavad, et sotsiaalmeediakonto on suurel hulgal alla 13-aastastel lastel.<\/p>\n
Riikides kehtivad sotsiaalmeedia kasutamisel erinevad vanusepiirid.<\/p>\n
Belgias lubab 2018. aastal vastu v\u00f5etud seadus luua sotsiaalmeediakonto ilma vanemate loata alates 13. eluaastast.<\/p>\n
Prantsusmaal v\u00f5eti 2023. aastal vastu seadus, mis kohustab sotsiaalmeediaplatvorme k\u00fcsima alla 15-aastastelt konto loomiseks vanemate n\u00f5usolekut. Kohaliku meedia andmetel ei ole seadust tehnilistel p\u00f5hjustel veel rakendatud.<\/p>\n
President Emmanuel Macroni kokku kutsutud ekspertkogu soovitas 2024. aasta aprillis kehtestada rangemad reeglid, sealhulgas keelata mobiiltelefonid alla 11-aastastele ja interneti\u00fchendusega telefonid alla 13-aastastele. Pole teada, millal seadus vastu v\u00f5etakse ja kui palju see ekspertide soovitusi arvestab.<\/p>\n
Saksamaal tohib 13\u201316-aastane alaealine sotsiaalmeediat kasutada vaid vanemate n\u00f5usolekul. Lastekaitsjad peavad kontrolli ebapiisavaks ja n\u00f5uavad kehtivate reeglite rangemat j\u00f5ustamist.<\/p>\n
Itaalias vajavad alla 14-aastased lapsed sotsiaalmeediakonto loomiseks vanemate n\u00f5usolekut. Sellest vanusest alates luba enam ei n\u00f5uta.<\/p>\n
Hollandis puudub sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiirangut reguleeriv seadus, kuid valitsus keelustas 2024. aasta jaanuarist nutiseadmed klassiruumides. Erandid kehtivad digi\u00f5ppe, tervislikel p\u00f5hjustel v\u00f5i erivajaduste korral.<\/p>\n
Briti valitsus v\u00f5ttis 2023. aastal vastu veebiturvalisuse seaduse, mis kehtestab rangemad n\u00f5uded sotsiaalmeediaplatvormidele nagu Facebook, Youtube ja Tiktok, sealhulgas vanuselised piirangud. Seadust rakendatakse alates 2025. aastast. Siiski ei ole astutud samme, et kehtestada alaealistele sotsiaalmeedia kasutamiseks kindel vanusepiir.<\/p>\n
Norra valitsus tegi 2024. aasta oktoobris ettepaneku t\u00f5sta vanusepiiri, millest alates v\u00f5ivad lapsed ise sotsiaalmeedia kasutustingimustega n\u00f5ustuda, 13 aastalt 15-le. Samas j\u00e4\u00e4ks vanemale \u00f5igus anda n\u00f5usolek ka nooremate laste eest.<\/p>\n
Norra vasaktsentristlik valitsus t\u00f6\u00f6tab ka eeln\u00f5u kallal, mis seaks sotsiaalmeedia kasutamise absoluutseks vanusepiiriks 15 eluaastat, kuid pole teada, millal see parlamenti j\u00f5uab.<\/p>\n
Valitsuse andmetel kasutavad sotsiaalmeediat pooled Norra \u00fcheksa-aastastest lastest.<\/p>\n
Austraalia v\u00f5ttis 2024. aasta novembris vastu seaduse, mis kohustab tehnoloogiahiide \u2013 alates Instagrami ja Facebooki omanikust Metast kuni Tiktokini \u2013 takistama alaealiste ligip\u00e4\u00e4su platvormidele. N\u00f5ude eiramisel \u00e4hvardab ettev\u00f5tteid kuni 49,5 miljoni Austraalia dollari (ligi 27 miljoni euro) suurune trahv. Riik on piirangu j\u00f5ustamise meetodeid katsetatud alates jaanuarist ning keeld hakkab kehtima 10. detsembril.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Parlament toetas kolmap\u00e4eval resolutsiooni, mis kutsub liikmesriike \u00fcles kehtestama sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiriks 16 aastat. Oktoobris avaldatud ettepaneku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51248,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,590,26041,397,814],"class_list":["post-51247","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-piirang","tag-sotsiaalmeedia","tag-tehisaru"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115616821093918455","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51247","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51247"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51247\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51248"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51247"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51247"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51247"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}