1. \u00d5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
Esitaja: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
T\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u valmistab ette \u00f5ppelaenureformi, mis muudab \u00f5ppelaenu tudengitele senisest k\u00e4ttesaadavamaks. Reformi keskmes on \u00f5ppelaenu tingimuste leevendamine ning s\u00fcsteemi ajakohastamine praegustele vajadustele vastavaks.<\/p>\n
Olulisim muudatus on k\u00e4endaja v\u00f5i kinnisvaratagatise n\u00f5ude kaotamine alates 2026. aasta septembrist. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksek\u00e4itumist, mis teeb \u00f5ppelaenu v\u00f5tmise v\u00f5imalikuks ka neil noortel, kellel seni polnud v\u00f5imalik sobivat k\u00e4endajat leida.<\/p>\n
Eeln\u00f5u kohaselt muutuvad soodsamaks laenutingimused: intressim\u00e4\u00e4r langeb ning riik tagab pankadele edaspidi kommertsintressi kuni 1,5% + 6 kuu euribor aastas. Praegu kehtib piir 3% + 6 kuu euribor. Riik tagab j\u00e4tkuvalt nii \u00f5ppelaenu maksimaalm\u00e4\u00e4ra, 2025\/2026. \u00f5ppeaastal kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.<\/p>\n
Oluline muudatus on ka tagasimakseperioodi pikendamine. Kui seni tuli \u00f5ppelaen tagastada kahekordse nominaalse \u00f5ppeaja jooksul, siis tulevikus pikeneb t\u00e4htaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Pikem periood t\u00e4hendab v\u00e4iksemaid igakuiseid makseid ja leevendab l\u00f5petajate majanduslikku koormust.<\/p>\n
Reformi ettevalmistamisel on arvesse v\u00f5etud, et praegu kasutab \u00f5ppelaenu keskmiselt ligikaudu 1800 \u00fcli\u00f5pilast aastas ehk ainult 4% potentsiaalsetest laenusaajatest. Neist omakorda ligi 8% v\u00f5tab laenu v\u00e4lismaal \u00f5ppimiseks.<\/p>\n
\u00d5ppelaene v\u00e4ljastavad Swedbank ja LHV intressim\u00e4\u00e4radega vastavalt 1,99% + 6 kuu euribor ja 1,95% + 6 kuu euribor.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
2. Arvamuse andmine jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (755 SE) kohta.
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
T\u00fc\u00fcp: Arvamuse andmine<\/p>\n
Riigikogu keskkonnakomisjon on algatanud eeln\u00f5u, millega muudetakse jahiseadust ja looduskaitseseadust. Eesm\u00e4rk on lihtsustada ning toetada nuhtlusisendite, n\u00e4iteks sigade Aafrika katku levikul metssigade, ja v\u00f5\u00f5rliikide k\u00fcttimist. See v\u00f5imaldab paindlikumalt reageerida loomade kaudu levivatele haigustele.<\/p>\n
Eeln\u00f5u j\u00e4rgi hakatakse nuhtlusisendi k\u00fcttimiseks v\u00e4ljastama tasuta jahiluba nendes piirkondades, mis pole jahipiirkonnana kasutusse antud. See v\u00e4hendab jahimeeste kulusid olukordades, kus jahiga aidatakse ennetada suuri kahjusid.<\/p>\n
Nuhtlusisendite t\u00f5husamaks k\u00fcttimiseks leevendatakse \u00f6\u00f6sihiku kasutamise tingimusi. Leevendused laienevad ka v\u00f5\u00f5rliigi k\u00fcttimisele ning looma kannatuste v\u00e4hendamiseks \u00f5nnetuses vigastatud uluki kiirele surmamisele.<\/p>\n
Looduskaitsealadel ohu kiireks t\u00f5rjumiseks lisatakse looduskaitseseadusesse erand, mis lubab sihtkaitse- ja piiranguv\u00f6\u00f6ndis pidada\u00a0 kaitseala valitseja n\u00f5usolekul jahti, et t\u00f5rjuda sigade Aafrika katku v\u00f5i muud loomadega levivat rasket haigust.<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium ning kliimaministeerium teevad valitsusele ettepaneku eeln\u00f5u toetada.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
3. Arvamuse andmine meres\u00f5iduohutuse seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u (756 SE) kohta
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
T\u00fc\u00fcp: Arvamuse andmine<\/p>\n
Eeln\u00f5u on algatanud Riigikogu majanduskomisjon. Sellega v\u00e4hendatakse 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini k\u00f5ikidel Eesti sadamatesse v\u00f5i sadama reidile sisenevatel laevadel tasumisele kuuluvat veeteetasu 15 protsenti. Eesm\u00e4rk on motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid l\u00e4bi Eesti sadamate.<\/p>\n
Veeteetasu on v\u00e4hendatud ka eelmistel aastatel. 2021. a ja 2022. a v\u00e4hendati veeteetasu 50%, 2023. a 37,5%, 2024. a 15% ja 2025. a 14%.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi ettepanek valitsusele on eeln\u00f5u toetada.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
4. Kutselise kalap\u00fc\u00fcgi v\u00f5imalused ja kalap\u00fc\u00fcgi\u00f5iguse tasum\u00e4\u00e4rad 2026. aastal
Esitaja: regionaal- ja p\u00f5llumajandusminister Hendrik Johannes Terras
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rusega kehtestatakse j\u00e4rgmise aasta kutselise kalap\u00fc\u00fcgi tingimused ja piirangud. Pannakse paika, kui palju ja milliseid p\u00fc\u00fcgivahendeid tohib kasutada rannap\u00fc\u00fcgil ja sisevetel, et tagada kalavarude j\u00e4tkumine. Samuti s\u00e4testatakse kui suur on p\u00fc\u00fcgivahendite kasutamise tasu ranna- ja sisevetes ning milline on tasu \u00fche tonni teatud liiki kala p\u00fc\u00fcgiks traalp\u00fc\u00fcgil.<\/p>\n
P\u00fc\u00fcniste piirarve t\u00e4navusega v\u00f5rreldes ei muudeta. Halvas seisus kalavarude taastamiseks kasutatakse muid abin\u00f5usid, n\u00e4iteks keeluajad, silmasuurused jmt ning j\u00e4tkatakse koost\u00f6\u00f6s kaluritega ka selliste lahenduste otsimist, mis \u00fcldist p\u00fc\u00fcgikoormust v\u00e4hendaksid.<\/p>\n
P\u00fc\u00fcgi\u00f5igustasude arvutusmetoodika tuleneb keskkonnatasude seadusest ja selle kohaselt v\u00f5ib tasu olla kuni 4 protsenti eelnenud aastal saadud saagi v\u00e4\u00e4rtusest. Seega v\u00f5tavad kehtestatud tasud arvesse juba saadud tulu, nii et kalur, kes on oma p\u00fc\u00fcnisega rohkem saaki saanud v\u00f5i t\u00e4nu k\u00f5rgemale kokkuostuhinnale rohkem tulu teeninud, maksab ka k\u00f5rgemat p\u00fc\u00fcgi\u00f5igustasu kui kalur, kes on v\u00e4hem tulu teeninud.<\/p>\n
L\u00e4\u00e4nemere r\u00e4ime ja kilu traalp\u00fc\u00fcgi ja rannap\u00fc\u00fcgikvoodid ning Peipsi, L\u00e4mmi- ja Pihkva j\u00e4rvel p\u00fc\u00fctavate kalaliikide lubatud aastasaagid kehtestatakse hiljem k\u00e4esoleva m\u00e4\u00e4ruse muudatusega.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
5. Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2022. a m\u00e4\u00e4ruse nr 118 “Vaktsiinikindlustusmakse m\u00e4\u00e4r” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eeln\u00f5u kohaselt on vaktsiinikindlustusmakse m\u00e4\u00e4r 2026. aastal 0 eurot, sest eelmistel aastatel kogutud maksed ja riigieelarve eraldis katavad ka j\u00e4rgmise aasta prognoositavad kulud, milleks on arvestatud 195 000 eurot.<\/p>\n
2025. a maksem\u00e4\u00e4r oli samuti 0.<\/p>\n
Ravimiseaduse kohaselt peab vaktsiinikindlustusmakset tasuma vaktsiini maaletooja, praegu on neid neli.<\/p>\n
Maksekohustus on kehtestatud Eestis kasutamiseks turustatud vaktsiinidele.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
6. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a m\u00e4\u00e4ruse nr 138 “Tervise infos\u00fcsteemi p\u00f5him\u00e4\u00e4rus” muutmine
Esitaja: sotsiaalminister Karmen Joller
T\u00fc\u00fcp: M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u<\/p>\n
M\u00e4\u00e4ruse peamine muudatus v\u00f5imaldab edaspidi inimestel k\u00fcsida pakkumisi ja seej\u00e4rel s\u00f5lmida vabatahtlikku ravikindlustuslepingut terviseportaalis.<\/p>\n
See leping annab ravikindlustuse inimesele, kellel muul alusel kindlustust ei ole.<\/p>\n
Muudatus asendab senise e-kirjap\u00f5hise ja aeglase protsessi.<\/p>\n
Lepingu saab soovi korral s\u00f5lmida ka teise inimese nimel volituse alusel.<\/p>\n
K\u00f5ik lepingu andmed ja staatus on inimesele portaalis kohe n\u00e4htavad.<\/p>\n
See muudab lepingute s\u00f5lmimise oluliselt mugavamaks ning v\u00e4hendab tervisekassa t\u00f6\u00f6koormust.<\/p>\n
Arenduskulu on hinnanguliselt 250 000 eurot.<\/p>\n
Lisaks saab edaspidi terviseportaalis taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti (EHIC) v\u00f5i selle asendussertifikaati, mis seni oli v\u00f5imalik peamiselt eesti.ee kaudu.<\/p>\n
See koondab tervisekassa teenused isiku jaoks \u00fchte kohta ja lihtsustab kaardi tellimist.<\/p>\n
Selle funktsiooni lisamiseks on vaja arendusi umbes 75 000 euro ulatuses.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 1. jaanuaril 2026, volituste lahendus hiljemalt 1. aprillil 2026<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
7. Volitus osa\u00fchingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks
Esitaja: taristuminister Kuldar Leis
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Taristuministrile antakse volitus 4 miljoni euro suuruse sissemakse tegemiseks O\u00dc Rail Baltic Estonia osakapitali, et \u00e4ri\u00fching saaks katta tegevuskulusid.<\/p>\n
Rahalisi vahendeid on osaliselt vaja ka projektijuhtimise teenuste sisse ostmiseks RB Rail AS-lt, t\u00e4iendavalt CEF rahastuslepete raames rahastatavatele tegevustele.<\/p>\n
O\u00dc Rail Baltic Estonia loodi 10. oktoobril 2014 eesm\u00e4rgiga juhtida Rail Baltica rajamisse tehtavaid investeeringuid ning korraldada raudteetaristu ehitust Eestis. Ettev\u00f5tte p\u00f5hitegevus on Euroopa standardlaiusega (1435 mm) Rail Baltica raudtee ja sellega seotud rajatiste projekteerimine, ehitamine ja haldamine Eesti riigi huvides.<\/p>\n
Lisaks osaleb ettev\u00f5te rahvusvahelises koost\u00f6\u00f6s, mis on vajalik \u00fchtse ja toimiva Rail Baltica trassi valmimiseks k\u00f5igis projektis osalevates riikides. O\u00dc Rail Baltic Estonia omab ka osalust L\u00e4ti \u00fchisettev\u00f5ttes RB Rail AS ning t\u00e4idab seal Eesti aktsion\u00e4ri \u00f5igusi ja kohustusi.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
8. Kultuuriministeeriumi kantsleri ametisse nimetamine
Esitaja: kultuuriminister Heidy Purga
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Kultuuriminister teeb valitsusele ettepaneku nimetada 1. detsembrist 2025 ministeeriumi kantsleri ametikohale Merili Piipuu. Kantsleri ametiaeg on viis aastat kuni 30. novembrini 2030. Kantsleri p\u00f5hipalk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast.<\/p>\n
Merilin Piipuu on kultuuriministeeriumis 2019. aastast juhtinud kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste poliitika kujundamist vastutades raamatukogude, muuseumide, rahvakultuuri ja muinsuskaitse valdkondade eest. Tema eestvedamisel on k\u00e4ivitatud mitmeid v\u00f5tmet\u00e4htsusega reforme nagu n\u00e4iteks laulu- ja tantsupeo juhendajate palgatoetus ja muuseumide ning raamatukogude kiirendite loomine. Innovaatilistest projektidest on ta aidanud k\u00e4ivitada e-raamatute pakkumist ja muuseumikaardi kasutuselev\u00f5ttu.<\/p>\n
Piipuu on muu hulgas olnud erinevate kultuuriga tegelevate sihtasutuste n\u00f5ukogu esimees ning aastatel 2015-18 okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu\/SA Kistler-Ritso Eesti direktor. 2014. aastal osales ta Antropoloogia Keskuse asutamises.<\/p>\n
Ta on noortele suunatud t\u00e4nus\u00fcndmuse \u201eHea eeskuju\u201c idee autor ning aastatel 2008-2014 \u00fcrituse peakorraldaja.<\/p>\n
Piipuul on Essexi \u00fclikoolist cum laude bakalauruse kraad politoloogias ja sotsioloogias, Tartu \u00dclikoolist cum laude magistrikraad etnoloogias ja rakenduslikus antropoloogias.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
9. Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste asutamine
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
V\u00e4lisministeerium teeb valitsusele ettepaneku avada saatkonnad Armeenias Jerevanis, Aserbaid\u017eaanis Bakuus, Brasiilias Bras\u00edlias, Keenias Nairobis ja Moldovas Chi\u015fin\u0103us.<\/p>\n
Saatkondade avamisega kaasnevate p\u00fcsikulude kogusumma on ligikaudu 1,32 miljonit eurot aastas. Esimesel aastal lisanduvad \u00fchekordsed ehitusinvesteeringud ja s\u00f5idukite soetamise kulud. Vajalike eelarveliste vahenditega on arvestatud RESis 2026\u20132029 ja 2026. a riigieelarve seaduses.<\/p>\n
Armeeniat katab praegu Eesti suursaadik Gruusias Tbilisis. Aserbaid\u017eaaniga suhtleb Eesti praegu peamiselt l\u00e4bi T\u00fcrgis resideeriva suursaadiku ning Bakuus t\u00f6\u00f6tab Eesti diplomaat L\u00e4ti saatkonna ruumides.<\/p>\n
Eesti suursaadik Brasiilias resideerub Lissabonis. Eesti saatkond tegutses Brasiilias aastatel 2014\u20132016, kuid suleti ressursside piiratusest tulenevate \u00fcmberkorralduste t\u00f5ttu.<\/p>\n
Keeniasse akrediteeritud Eesti suursaadik resideerib Tallinnas. Saatkonna avamise j\u00e4rel oleks tal lisaks akrediteering nii Nairobis asuva \u00dcRO Keskkonnaprogrammi UNEP-i kui ka Tansaanias asuva Ida-Aafrika \u00dchenduse juurde.<\/p>\n
Eesti suursaadik Moldovas resideerub Bukarestis ning Chi\u015fin\u0103us t\u00f6\u00f6tab Eesti diplomaat.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
10. Eesti kodakondsuse andmine (2 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
11. Eesti kodakondsuse andmine (4 isikut)
Esitaja: siseminister Igor Taro
T\u00fc\u00fcp: Korralduse eeln\u00f5u<\/p>\n
Siseminister teeb ettepaneku anda Eesti kodakondsus emale ja tema 3 alaealisele lapsele tingimusel, et ema vabastatakse Venemaa kodakondsusest.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
12. Eesti seisukoht rikkumismenetluses nr 2025\/0038 (\u00f5iguskaitseasutuste teabevahetuse direktiivi mitte\u00f5igeaegne \u00fclev\u00f5tmine)
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eesti sai 8. oktoobril 2025 Euroopa Komisjonilt p\u00f5hjendatud arvamuse rikkumismenetluses nr 2025\/0038, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole teatanud meetmetest, millega v\u00f5etakse riigisisesesse \u00f5igusesse \u00fcle direktiiv (EL) 2023\/977 liikmesriikide \u00f5iguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta. Direktiivi \u00fclev\u00f5tmise t\u00e4htaeg oli 12. detsember 2024. aastal.<\/p>\n
Eesti n\u00f5ustub komisjoni etteheitega ja selgitab, et siseministeerium esitab direktiivi \u00fcle v\u00f5tva kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eeln\u00f5u l\u00e4hin\u00e4dalatel valitsuse istungile.<\/p>\n
Kui komisjon ei j\u00e4\u00e4 rahule Eesti vastusega p\u00f5hjendatud arvamusele, v\u00f5ib ta p\u00f6\u00f6rduda Eesti vastu Euroopa Kohtusse ja n\u00f5uda karistusmakse m\u00e4\u00e4ramist.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
13. Eesti seisukohad Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse kohta seoses olmevee kvaliteeti k\u00e4sitleva direktiivi (EL) 2020\/2184 mitten\u00f5uetekohase \u00fclev\u00f5tmisega
Esitaja: v\u00e4lisminister Margus Tsahkna
T\u00fc\u00fcp: Protokolli m\u00e4rgitava otsuse eeln\u00f5u<\/p>\n
Eesti sai 8. oktoobril 2025 Euroopa Komisjonilt (edaspidi komisjon) ametliku kirja rikkumismenetluses nr 2025\/2122, milles komisjon heidab Eestile ette direktiivi (EL) 2020\/2184, olmevee kvaliteedi kohta (nn joogiveedirektiiv), mitten\u00f5uetekohast \u00fclev\u00f5tmist. Komisjon esitas Eestile 18 etteheidet. Eesti n\u00f5ustub 7 ja ei n\u00f5ustu 11 komisjoni etteheitega.<\/p>\n
Puuduste k\u00f5rvaldamiseks lubab Eesti muuta esimesel v\u00f5imalusel veeseadust. Samuti lubab Eesti muuta keskkonnaseadustiku \u00fcldosa seadust v\u00f5i avaliku teabe seadust.\u00a0 Vajalik seaduseeln\u00f5u esitatakse valitsusele hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis.<\/p>\n
Lisaks tuleb t\u00e4iendada sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta m\u00e4\u00e4rust nr 61 \u201eJoogivee kvaliteedi- ja kontrollin\u00f5uded ja anal\u00fc\u00fcsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise n\u00f5uded\u201c ning keskkonnaministri 14. aprilli 2023. aasta m\u00e4\u00e4rust nr 23 \u201eJoogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise n\u00f5uded\u201c.<\/p>\n
Komisjoni ametlikule kirjale vastamise t\u00e4htp\u00e4ev on 8. detsembril 2025.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
14. Eesti seisukohad n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse, millega luuakse tuumaohutusalase koost\u00f6\u00f6 ja dekomissioneerimise instrument ning tunnistatakse kehtetuks m\u00e4\u00e4rused (Euratom) 2021\/100 ja (Euratom) 2021\/948, eeln\u00f5u kohta
Esitaja: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt
T\u00fc\u00fcp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu \u00f5igusakti eeln\u00f5u kohta<\/p>\n
Euroopa Komisjon avaldas 3. septembril 2025. a m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, millega luuakse tuumaohutuse koost\u00f6\u00f6 ja dekomissioneerimise instrument ning tunnistatakse kehtetuks m\u00e4\u00e4rused (Euratom) 2021\/100 ja (Euratom) 2021\/948. M\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on edendada Euroopa Liidus tuumaohutust, lihtsustada Euroopa Aatomienergia\u00fchenduse (Euratom) rahastamisstruktuuri ja v\u00e4hendada halduskoormust. Kahe varasema eraldiseisva m\u00e4\u00e4ruse asemel tekib \u00fcks terviklik tuumaohutuse koost\u00f6\u00f6 ja dekomissioneerimise instrument (INSC-D). Instrumendi kavandatav kogueelarve jooksevhindades perioodiks 2028\u20132034 on 966 miljonit eurot.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rus jaguneb kaheks osaks: 1. rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6, mille eesm\u00e4rk on edendada tuumaohutust ja kaitsemeetmeid partnerriikides. Olulisteks koost\u00f6\u00f6parteriteks on Ukraina, L\u00e4\u00e4ne-Balkan, Armeenia, Iraan ja Kesk-Aasia ning organisatsioonidest Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). 2. komponendiks on dekomissioneerimine, mille eesm\u00e4rk on toetada Euroopa Komisjoni tuumarajatiste (eelk\u00f5ige Euroopa Teadusuuringute \u00dchiskeskuse (JRC) rajatised Geelis, Ispras, Karlsruhes ning Pettenis) k\u00e4itusest k\u00f5rvaldamist ning ohutut radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete ja kasutatud tuumk\u00fctuse k\u00e4itlemist. Selle juurde kuulub ka tehniliste teadmiste ja oskusteabe aktiivne jagamine ELi sidusr\u00fchmadele.<\/p>\n
Eesti toetab m\u00e4\u00e4ruse eesm\u00e4rki tagada Euroopa Liidu \u00fcleselt k\u00f5rge tase tuuma- ja kiirgusohutuses, radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete ning kasutatud tuumk\u00fctuse ohutus k\u00e4itlemises ja tuumarajatiste seiskamise ning lammutamise tegevustes.<\/p>\n
Peame oluliseks, et m\u00e4\u00e4rusest tulenev Euroopa Liidu rahastus on suunatud tegevustele, mis aitavad otseselt tagada tuumaohutust ning keskkonna ja inimeste kaitset kiirgus- ja tuumariski eest. Toetame m\u00e4\u00e4ruses s\u00e4testatud teadmus- ja kogemuste jagamise s\u00fcsteemi loomist ja \u00fchtsete standardite kasutamist tuumaobjektide k\u00e4itlemisel.<\/p>\n
Leiame, et Euroopa Teadusuuringute \u00dchiskeskuse poolt loodav teadmiste jagamise platvorm ja infohaldus peab olema kasutajas\u00f5bralik, koondades k\u00f5ik asjakohased dokumendid ja materjalid \u00fchtsesse digitaalsesse infos\u00fcsteemi.<\/p>\n
Eesti jaoks on oluline, et m\u00e4\u00e4rus tagab selge ja j\u00e4lgitava eelarvejaotuse liidu dekomissioneerimisprojektide ning partnerriikidele suunatava rahastuse vahel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"1. \u00d5ppetoetuste ja \u00f5ppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5uEsitaja: haridus- ja teadusminister Kristina KallasT\u00fc\u00fcp: Seaduse eeln\u00f5u…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4390,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-51346","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115617473771634382","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4390"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}