See pole ainult statistiline k\u00fcsimus. Moonutatud andmed m\u00f5jutavad investeerimiskliimat ja ettev\u00f5tete strateegilisi otsuseid.<\/p>\n
Kindlustunde indikaator juhib eelarve koostamist<\/p>\n
Jah, moonutatud pilt sai alguse metoodika muutmisest. Ilma et sellest oleks avalikkust informeeritud, ilma et oleks selgitatud otsustajatele, mis v\u00f5ib-olla selle muutuse m\u00f5ju tulemustele. Ja paraku ei piirdunud m\u00f5ju ainult keskmise langusega. Tarbijakindluse baromeetril on otsene m\u00f5ju riigieelarvele ja majandusprognoosidele.<\/p>\n
Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist loeme:<\/p>\n
\n“Makromajanduse prognoos, punkt 1.2, Sisen\u00f5udlus: Tarbijate kindlustunne on olnud madal ja langustrend pole veel p\u00f6\u00f6rdunud. Elanike ostuj\u00f5u kasv lubab tarbimist kasvatada alates 2026. aastast. Majanduskasvu v\u00e4ljavaadete paranemine suurendab ka erasektori investeerimisjulgust.”<\/p>\n<\/blockquote>\n
Riigi ametlik majanduspoliitika tugineb seega otseselt EKI moonutatud andmetele, kujundades prognoose ja poliitikameetmeid valedel eeldustel. Lisaks annab see ts\u00fckkel t\u00e4iendavat k\u00fctust ka k\u00e4rpe- ja maksut\u00f5usupoliitikale, mis omakorda s\u00fcvendab pessimistlikke ootusi.<\/p>\n
Detailandmed kinnitavad metoodikavea m\u00f5ju<\/p>\n
Tarbijabaromeetri kindlustunde koondn\u00e4itaja koosneb nelja komponendi aritmeetilisest keskmisest: pere majanduslik olukord (viimased 12 kuud), pere majandusolukorra prognoos (12 kuud), riigi majandusliku olukorra prognoos (12 kuud) ja pere p\u00fcsikaupade ostuprognoos (12 kuud).<\/p>\n
Vaatame, mida tegi hinnang perekonna majanduslikule seisule metoodika muutuse eel ja j\u00e4rel. Selle indikaatori keskmine v\u00e4\u00e4rtus aprillist 2021 kuni aprillini 2022 oli \u20135. Keskmine v\u00e4\u00e4rtus maist 2022 kuni maini 2023 aga \u201333. V\u00e4ga oluline vahe. Enne metoodika muutust oli keskmine langustrend \u20130,7 punkti kalendrikuus, peale muutust aga kerge t\u00f5us, +0,3 punkti kalendrikuus. Kuid mai\u2013juuni languse trend oli \u201310 punkti kalendrikuus \u2013 viisteist korda suurem kui eelneval perioodil.<\/p>\n
Graafik 1. Perekonna majanduslik olukord – m\u00f5\u00f5detud ja korrigeeritud v\u00e4\u00e4rtused. Autor\/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul<\/p>\n
Kui l\u00f5ikame graafikult v\u00e4lja kaks anomaalse langusega kuud ja asendame need varasema trendiga, on pilt sootuks erinev. M\u00f5\u00f5teviga on 18 punkti. Kaheksateist! Sada protsenti!<\/p>\n
Kuidas on v\u00f5imalik, et mitte kellelgi EKI-s ei tekkinud k\u00fcsimust, miks pered kahel metoodika muutusele j\u00e4rgneval kuul hindasid oma majanduslikku seisu 15 korda halvemaks ja siis korraga j\u00e4lle sama heaks kui enne? Sama jama nagu statistikaametis, millel ka ei tulnud p\u00e4he uurida, millest ebaharilikult k\u00f5rge palgat\u00f5us on tingitud.<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalik selgitus on see, et kehvad n\u00e4itajad sobivad Peeter Raudsepa narratiiviga et “k\u00f5ik on halvasti”. Ta kindlasti vaidleb vastu ja v\u00e4idab, et see ongi tegelik ja palju \u00f5igem pilt. Mis on omakorda huvitav v\u00e4ide: kas varem m\u00f5\u00f5deti siis valesti?<\/p>\n
Exceli kasutamise oskused on kesised<\/p>\n
Vahem\u00e4rkusena t\u00e4helepanekud avalikkusele jagatava tarbijabaromeetri Exceli faili kohta. Selle vormindamisel on tehtud mitmeid algajale Exceli-kasutajale iseloomulikke vigu. Esitan l\u00fchidalt tabelite vormindamise ja kasutamise p\u00f5hireeglid, mille vastu EKI-s on eksitud:<\/p>\n
\n
- Vormista andmed (Range) andmetabeliks (Table) Ctrl+T abil. See teeb andmed d\u00fcnaamiliseks, annab neile selge struktuuri ning lihtsustab viitamist.<\/li>\n
- V\u00e4ldi t\u00fchje ridu ja veerge. Katkestused l\u00f5huvad andmetabeli loogika ja tekitavad anal\u00fc\u00fcsivigu.<\/li>\n
- Kasuta \u00fclesehitust \u00fclevalt alla. Exceli t\u00f6\u00f6riistad (nt PivotTable, Power Query, graafikud) eeldavad vertikaalset andmestruktuuri, mist\u00f5ttu see vorm on loetav ja t\u00f6\u00f6kindel.<\/li>\n
- Vorminda kuup\u00e4evad \u00f5igesti. Kuup\u00e4ev peab olema esitatud Exceli kuup\u00e4evav\u00e4\u00e4rtusena, mitte tekstina, ning seda ei tohi jagada elementideks (nt eraldi veerud kuule ja aastale), sest see takistab sortimist, filtreerimist ja anal\u00fc\u00fcsi.<\/li>\n<\/ul>\n
Positiivsed indikaatorid hoitakse varrukas?<\/p>\n
EKI baromeetris on teisigi huvitavaid n\u00e4itajaid nagu pere rahanduslik olukord, auto ostmine, maja ostmine v\u00f5i ehitamine, maja v\u00f5i korteri remont. Need on oma olemuselt oluliselt objektiivsemad n\u00e4itajad kui n\u00e4iteks arvamus selle kohta, kuidas riigil v\u00f5i perel hakkab j\u00e4rgmise kaheteistk\u00fcmne kuu jooksul minema. Need “varrukas” olevad indikaatorid, mida koondindeksi arvutamisel ei kasutata, r\u00e4\u00e4givad perede ja majanduse seisust hoopis teistsugust ja palju positiivsemat lugu.<\/p>\n
Graafik 2. Objektiivsemad pere majandusliku seisu indikaatorid. Autor\/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul<\/p>\n
Taas tekib k\u00fcsimus: miks kindlustunde koondindeksis on kolm k\u00f5ige subjektiivsemat n\u00e4itajat, kui objektiivsemaid n\u00e4itajaid on k\u00fcsitluses tegelikult rohkem? Miks koondindeksit arvutatakse k\u00f5ige negatiivsemate indikaatorite p\u00f5hjal?<\/p>\n
N\u00e4iteks hinnang sellele, millised on pere v\u00f5imalused p\u00fcsikaupade ostuks j\u00e4rgmise 12 kuu jooksul, p\u00fcsis suhteliselt muutumatuna nii enne kui ka p\u00e4rast metoodika muutust. Mis k\u00f5ige kummalisem, hinnang pere rahanduslikule olukorrale ei muutunudki oluliselt. Muide, ka tarbijate hinnangud sellele, millised on nende v\u00f5imalused auto v\u00f5i maja ostmiseks ning maja v\u00f5i korteri remondiks, p\u00fcsisid muutumatutena.<\/p>\n
See ei l\u00e4he kuidagi kokku koondindeksi aluseks olevate indikaatoritega: pere ja riigi majanduse seis halveneb katastroofiliselt, aga pere rahanduslik seis, p\u00fcsikaupade ostuv\u00f5imalused ja maja ost v\u00f5i remont j\u00e4\u00e4vad samaks.<\/p>\n
“No ja siis, ikka oleme languses!”<\/p>\n
Jah, oleme k\u00fcll languses. Aga k\u00fcsimus ei ole mitte selles, kas me oleme languses, vaid kui suures languses me oleme. Ja milline oleks olnud majanduskasv v\u00f5i kahanemine, kui tarbijate kindlustunne oleks olnud k\u00f5rgem.<\/p>\n
Kui indeksit poleks, kust teaksid tarbijad, kas nende pere majanduslik seis on hea v\u00f5i halb? Hinnang hea v\u00f5i halb kujuneb ainult ja eranditult l\u00e4bi etaloniga v\u00f5rdlemise. Etaloniks v\u00f5ib olla pere varasem majanduslik seis v\u00f5i s\u00f5prade ja tuttavate k\u00e4est saadud info nende majandusliku seisu kohta.<\/p>\n
Kui riik on otsustanud m\u00f5\u00f5ta tuhandete perede majanduslikku seisu ning meedia sellest pidevalt r\u00e4\u00e4gib, siis on selge, et see hakkab m\u00f5jutama tarbijate hinnangut oma pere majandusliku seisu kohta.<\/p>\n
EKI metoodikaviga k\u00e4ivitas iseennast v\u00f5imendava negatiivsuse ts\u00fckli:<\/p>\n
\n
- madal baromeetri n\u00e4it tekitab pessimistlikke meeleolusid ja ootusi;<\/li>\n
- pessimistlikud ootused m\u00f5jutavad tarbijate ostuk\u00e4itumist ja v\u00e4hendavad tarbimist;<\/li>\n
- v\u00e4iksem tarbimine avaldub kehvemates majandustulemustes;<\/li>\n
- kehvemad majandustulemused s\u00fcvendavad pessimistlikke ootusi;<\/li>\n
- ts\u00fckkel kordub.<\/li>\n<\/ul>\n
Jah, me vingume ennast vaesemaks<\/p>\n
Hiljutises \u00c4rip\u00e4eva saates<\/a> v\u00e4itis EKI direktor Peeter Raudsepp taas: “Inimesed mitte ei vingu ennast vaeseks, vaid on vaesed ja seep\u00e4rast vinguvad.”<\/p>\n
Aga miks on inimesed vaesed? Sest majandus ei kasva. Aga miks majandus ei kasva? Kas ja kuidas see on seotud tarbijate kindlustundega, teisis\u00f5nu “vingumisega”?<\/p>\n
SALK-i uuringu kohaselt on EKI meid 16,7 punkti vaesemaks “vingunud” seoses metoodika muutmisega. Peeter Raudsepp oma vastuses Delfis<\/a> k\u00f5igepealt alav\u00e4\u00e4ristab SALK-i anal\u00fc\u00fctikuid: “Salgakesi huvi tundmine\u2026” ja siis spinnib teema osavalt s\u00fcstemaatilisest m\u00f5\u00f5teveast k\u00f5rvale:<\/p>\n
\n“H\u00fcpoteesina v\u00f5ib v\u00e4lja tuua, et kogumismeetodi vahetus viis n\u00e4itaja nihkesse 10 punkti v\u00f5rra\u2026 M\u00f5tteharjutusena v\u00f5ime end paigutada ka 10 punkti v\u00f5rra k\u00f5rgemale, mis seaks meid j\u00e4tkuvalt langustrendile.”<\/p>\n<\/blockquote>\n
Minus tekitab s\u00fcgavat h\u00e4mmeldust, et riigi k\u00e4ek\u00e4igule nii oluliste m\u00f5\u00f5tmiste eest vastutava teadusasutuse \u2013 instituudi (sic!) \u2013 juht ei ole kursis, et tarbijate kindlustunne m\u00f5jutab majanduse k\u00e4ek\u00e4iku ning suuremad h\u00fcpped kindlustundes v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rata majanduse langusele v\u00f5i t\u00f5usule.<\/p>\n
\u00d5ige oleks k\u00fcsida:<\/p>\n
\n“Kuidas oleks Eesti majandus edasi arenenud, kui konjunktuuriinstituut ei oleks 2022. aasta suvel raporteerinud erakordselt madalast, Euroopa k\u00f5ige madalamast kindlustundest?”<\/p>\n<\/blockquote>\n
Erinevate uuringutega on m\u00f5\u00f5detud tarbijakindluse indeksi m\u00f5ju majanduskasvule. N\u00e4iteks Borisovi uuring\u00a0 (Borisov, L. (2022). Consumer confidence and real economic growth in the eurozone. <\/a>Baltic Journal of Economic Studies<\/a>) n\u00e4itas, et \u00fchepunktine Euroopas kasutatava tarbijakindluse indeksi CCI muutus p\u00f5hjustab 1,1 protsendipunktise majanduskasvu muutuse. \u00dches TalTechi (Valgem\u00e4e, 2020<\/a>) uuringus leiti, et Eestis kasutatav tarbijakindluse indeksi TKI \u00fchepunktine muutus p\u00f5hjustab 0,04 protsendipunktise SKP muutuse.<\/p>\n
Metoodikast p\u00f5hjustatud CCI viga on \u20131,6 punkti ja TKI viga \u201311 punkti, m\u00f5jud SKP-le vastavalt 1,8 protsenti ja 0,44 protsenti kvartalis. Arvutades m\u00f5\u00f5tevea m\u00f5ju SKP-le, on see Borisovi anal\u00fc\u00fcsi kohaselt 450 miljonit eurot aastas ja Valgem\u00e4e anal\u00fc\u00fcsi kohaselt 110 miljonit eurot aastas.<\/p>\n
Kolme aastaga 0,33\u20131,3 miljardit<\/p>\n
Vaadates tegelikke kvartaalseid majanduskasvu n\u00e4itajaid, mis kolmel viimasel aastal valdavalt k\u00f5ikusid vahemikus \u20130,4 protsenti kuni +0,3 protsenti, v\u00f5is see viga olla vabalt pikalt kestnud vinduva languse p\u00f5hjuseks.<\/p>\n
Kas Peeter Raudsepp keeras majanduse tuksi?<\/p>\n
\u00dches on Peeter Raudsepal kindlasti \u00f5igus, kindlustunne on olnud languses. Eelnevas arutelus t\u00f5desime, et kui tarbijatele oleks kommunikeeritud \u00f5iglasemat pilti \u00fcldisest ja valdavast kindlustundest, oleks majandus olnud v\u00e4iksemas languses, aga v\u00f5ib-olla isegi kasvus.<\/p>\n
Kindlasti on \u00f5ige seegi, et koalitsiooni ja valitsuse tegevus on kahandanud tarbijate kindlustunnet. Kuid sellistest kvalitatiivsetest aruteludest ei ole meil midagi kasu. Anal\u00fc\u00fctiku \u00fclesanne ei ole mitte ainult k\u00fcsida, kas mingisugune strateegiline tegevus m\u00f5jutab kasvu. Oma igap\u00e4evases strateegiat\u00f6\u00f6s n\u00e4en, kuidas selline k\u00fcsimuse p\u00fcstitus tulistab endale pidevalt jalga: “aga see tegevus ju m\u00f5jutab ettev\u00f5tte kasvu”.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fctiku ja strateegia \u00fclesanne on k\u00fcsida: “Kui palju? Mil m\u00e4\u00e4ral?”, sest see on ainus viis, kuidas k\u00f5ikv\u00f5imalikke tegevusi, mida v\u00f5iks teha, prioriseerida nendeks tegevusteks, mida kindlasti pead tegema. Esmaj\u00e4rjekorras tuleb teha neid tegevusi, millel on k\u00f5ige suurem m\u00f5ju ettev\u00f5tte kasvule, mitte neid tegevusi, mida me t\u00e4htsaks peame v\u00f5i millele oleme k\u00f5hutunde pealt omistanud k\u00f5rgeima prioriteedi.<\/p>\n
Kuidas TKI on ajas muutunud?<\/p>\n
Tarbija kindlustunde indeksi “k\u00e4itumise” uurimiseks kasutan sama meetodit, millega koroonaepideemia alguses avastasin suured vead nakatumiste m\u00e4\u00e4ra m\u00f5\u00f5tmises. Selleks teisendame TKI v\u00e4\u00e4rtuste aegrea muutuste aegreaks ja uurime anomaalseid muutusi \u2013 mis \u00fcletavad alumise ja \u00fclemise standardh\u00e4lbe piirid.<\/p>\n
Graafik 3. Tarbija kindlustunde indeksi muutus eelmise kuu suhtes. Autor\/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul<\/p>\n
Mida me n\u00e4eme? Aastatel 2020 ja 2021 on tarbijakindluse indeks v\u00e4ga suurtes piirides m\u00f5lemas suunas muutunud, kuid k\u00f5ik need muutused on p\u00f5hjendatavad koroonakriisi t\u00f5usude ja m\u00f5\u00f5nadega. Suuri muutusi indeksi tasemes ei toimunud, m\u00f5lemas suunas liikumised olid enam-v\u00e4hem tasakaalus.<\/p>\n
Nagu juba teame, algas indeksi triiv allapoole jaanuaris, kuid langus oli m\u00f5\u00f5dukas, keskmiselt 2,5 punkti kalendrikuus.<\/p>\n
Suurem pauk k\u00e4is maikuus, kui EKI muutis k\u00fcsitluse metoodikat ja senise 2,5 asemel kukkus indeks \u00fche kuuga neli korda rohkem ning juunis kolm korda rohkem kui varasematel kuudel. Nagu eespool juba t\u00f5desin, kaks kolmandikku sellest langusest ehk 11 punkti oli tingitud metoodika muutusest. Kui TKI-st s\u00fcstemaatiline viga v\u00e4lja v\u00f5tta, oleks see metoodika muutmise ajal pidanud v\u00e4lja n\u00e4gema j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
Graafik 4. S\u00fcstemaatiline viga tarbija kindlustunde indeksi m\u00f5\u00f5tmise metoodika muumisest. Autor\/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul<\/p>\n
Valitsuse maksutralli hinnalipik ulatub miljarditesse eurodesse<\/p>\n
N\u00e4eme, et tarbijahinnaindeksis on toimunud veel neli suuremat miinusm\u00e4rgiga muutust, millele ei ole j\u00e4rgnenud sarnast positiivset korrektsiooni nagu koroonakriisi ajal:<\/p>\n
\n
- mai 2023, indeks kukkus 4,7 punkti, kui avalikkusele said teatavaks koalitsiooni plaanid uute maksude kehtestamiseks;<\/li>\n
- oktoober 2023, riigikogu asus makse menetlema, indeks kukkus 5,1 punkti;<\/li>\n
- august 2024, avaldati mootors\u00f5idukimaksu seadus, indeks kukkus 8,0 punkti;<\/li>\n
- juuli 2025, j\u00f5ustus 24-protsendiline k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r, langus 3,7 punkti.<\/li>\n<\/ul>\n
Arvutame kindlustunde indeksite rahalise m\u00f5ju SKP-le, kumuleerime indeksite muutused ja nende rahalised m\u00f5jud.<\/p>\n
Kui k\u00f5ik valusad laksud tarbija usaldusele kokku summeerida, on nende m\u00f5ju TKI-le \u201321,5 punkti. Rahaline m\u00f5ju: 250 miljonit kuni 1,6 miljardit eurot aastas, ehk 0,6 protsenti kuni 4 protsenti SKP-st aastas.<\/p>\n
Kui palju valitsus lootis maksutuludega teenida?<\/p>\n
Maksude t\u00f5stmise eesm\u00e4rk oli riigikassasse rohkem raha sisse tuua j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
\n
- 2025 aastal 113 miljonit eurot.<\/li>\n
- 2026 aastal 751 miljonit eurot.<\/li>\n
- 2027 aastal 784 miljonit eurot.<\/li>\n
- 2028 aastal 822 miljonit eurot.<\/li>\n<\/ul>\n
Hea plaan, aga vaadates, kuidas maksudega m\u00e4ngimine on tarbijate kindlustunnet k\u00f5vasti \u00f5\u00f5nestanud, ei ole \u00fcldse kindel, et kaotatud majanduskasvu rahaline v\u00e4\u00e4rtus ei ole suurem kui loodetud t\u00e4iendav maksutulu.<\/p>\n
L\u00f5petuseks<\/p>\n
Konjunktuuriinstituudi metoodika muutus v\u00f5ib meile \u00e4raj\u00e4\u00e4nud majanduskasvuna maksma minna 110 kuni 450 miljonit eurot aastas, valitsuse maksutrall aga 250 miljonit kuni 1,6 miljardit aastas.<\/p>\n
Peeter Raudsepa lohutuseks v\u00f5ime t\u00f5deda, et ta pole k\u00f5ige suurem rahvavaenlane, aga paraku on tal koos instituudiga “\u00f5nnestunud” majandust sadade miljonite eurode ulatuses aastas “maha r\u00e4\u00e4kida”.<\/p>\n
Mis puutub baromeetrisse, siis see vajab p\u00f5hjalikumat remonti, et tarbijakindlus ja tegelik majandusolukord omavahel koosk\u00f5las oleks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Minu t\u00f6\u00f6 on aidata ettev\u00f5tetel leida kasvuv\u00f5imalusi ja neid ellu viia. Riigi ja ettev\u00f5tte kasvu kiirendamine on suures…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5138,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,813,4335,4334,28,29,2198,1023,778,19,4130,25,4336,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-5137","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hinnad","19":"tag-indrek-saul","20":"tag-konjunktuuriinstituut","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-majanduskasv","24":"tag-majanduslangus","25":"tag-maksud","26":"tag-news","27":"tag-peeter-raudsepp","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-tarbija-kindlustunne","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5137\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}