Olid need n\u00f5ukogude kompartei juhid mis nad olid, aga enesetapjad nad ei olnud ja s\u00f5ja hukatuslikkusest said nad v\u00e4ga h\u00e4sti aru. Nende j\u00e4reltulijal Vladimir Putinil sellised pidurid aga puuduvad, kirjutab Peeter Kaldre.<\/p>\n
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius hoiatas hiljaaegu, ei selle aasta suvi v\u00f5is olla rahuaja viimane. Graham Allison ja James A. Winnefeld, Jr. k\u00fcsivad “Foreign Affairsis”, et kas on l\u00f5ppemas maailmaajaloo pikim rahuperiood p\u00e4rast Rooma impeeriumi. Nad peavad silmas asjaolu, et p\u00e4rast 1945. aastat ei ole 80 aastat suurriikide vahel suuri s\u00f5du toimunud.<\/p>\n
Sellistele k\u00fcsimustele annab alust asjaolu, et Euroopas juba k\u00e4ib s\u00f5da, Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu, mis v\u00f5ib \u00fcle kasvada r\u00fcnnakuks m\u00f5ne NATO v\u00f5i Euroopa Liidu riigi vastu. \u00c4ra ei tohi unustada ka Hiina ambitsioone Taiwani suhtes, mis v\u00f5ib viia Hiina-USA konfliktini.<\/p>\n
Helsingi efekt<\/p>\n
Hiljuti n\u00e4itas ETV Soome, Norra ja Saksamaa dokumentalistide koost\u00f6\u00f6s valminud filmi “Helsingi efekt”. Selles r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas 600 diplomaati Euroopast, USA-st ja Kanadast valmistasid kolm aastat ette k\u00fclma s\u00f5ja \u00fcht k\u00f5ige olulisemat dokumenti, Helsingi l\u00f5ppakti, mis v\u00f5eti 1975. aastal vastu Euroopa\u00a0 julgeoleku- ja koost\u00f6\u00f6konverentsil (CSCE). Helsingis heaks kiidetud p\u00f5him\u00f5tted panid aluse nii m\u00f5nelegi olulisele s\u00fcndmusele tulevikus.<\/p>\n
Filmis on kujukalt v\u00e4lja toodud toonase n\u00f5ukogude juhi Leonid Bre\u017enevi pidev mantra \u2013\u00a0meil on vaja dokumenti! Moskva peamine kartus oli, et keegi tahab muuta s\u00f5ja j\u00e4rel Euroopas v\u00e4lja kujunenud riigipiire. Moskva hirm oli, et l\u00e4\u00e4neriigid plaanivad varianti, et L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa neelab mingis vormis alla Saksa Demokraatliku Vabariigi. Seep\u00e4rast oligi Bre\u017enevil vaja dokumenti, et piire Euroopas ei muudeta. L\u00f5puks ta selle dokumendi ka sai, kuid selles oli \u00fcks k\u00f5nekas n\u00fcanss-riigipiire ikkagi v\u00f5ib muuta “rahumeelselt ja vastastikusel kokkuleppel”.<\/p>\n
See riigipiiride muutmatuse k\u00fcsimus tekitas paksu verd kriitikutes, kes leidsid, et selle p\u00fcgalaga on Ida-Euroopa igaveseks m\u00f5istetud sovettide kontrolli alla. Aeg n\u00e4itas, kuidas ajalugu need kartused \u00fche loobiga pr\u00fcgikasti heitis ning praegused riigipiirid Euroopas on midagi hoopis muud kui aastal 1975.<\/p>\n
Helsingi dokumentide \u00fcks k\u00f5ige olulisem “korv” oli see, mis r\u00e4\u00e4kis s\u00f5navabadusest ja inim\u00f5igustest. Moskva ei tahtnud kuidagi n\u00f5ustuda, et l\u00e4\u00e4neriigid tahavad sekkuda tema “siseasjadesse”, kuid oli l\u00f5puks sunnitud n\u00f5ustuma, sest Bre\u017enevil oli ju vaja dokumenti…<\/p>\n
Helsingi l\u00f5ppakti inim\u00f5iguste osa tekitas suure hulga vabadusliikumisi, millest k\u00f5ige olulisemaks osutus “Solidaarsus” Poolas. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes aitas just too inim\u00f5iguste “korv” kaasa kogu nn sotsialismileeri kokkukukkumisele.<\/p>\n
K\u00fclma s\u00f5ja nostalgia<\/p>\n
Tasub ikkagi meenutada, et 1975. aastal oli endiselt k\u00e4imas k\u00fclm s\u00f5da ja nagu “Helsingi efekti” autorid nostalgiliselt t\u00f5devad, siis v\u00f5iks ka praegu toimuda sellised pikad ja igavad arutelud, mis viisid Helsingi l\u00f5ppakti s\u00fcnnini. Et k\u00f5ik see on parem, kui s\u00f5ja kuum faas.<\/p>\n
Keegi ei salga, et k\u00fclm s\u00f5da oli maailmale v\u00e4ga ohtlik aeg. M\u00f5lemad “raudse eesriide” pooled pelgasid tuumar\u00fcnnakut. Maailm oli mitu korda sellele ka v\u00e4ga l\u00e4hedal. Meenutagem kasv\u00f5i Kuuba raketikriisi aastal 1962. V\u00f5i siis Berliini kriisi 1961. aastal, mille tipphetk oli n\u00f5ukogude ja ameerika tankide vastasseis kontrollpunkt Charlie juures ja mis viis Berliini m\u00fc\u00fcri tekkimiseni. 1983. aastal hoidis n\u00f5ukogude ohvitser Stanislav Petrov \u00e4ra tuumas\u00f5ja, kui tema arvuti n\u00e4itas viie ballistilise raketi v\u00e4ljatulistamist USA-st. Petrovil j\u00e4tkus kainet m\u00f5istust sellest juhtkonnale mitte ette kanda, sest siis oleks k\u00e4ivitatud vastur\u00fcnnak. Hiljem selguski, et tegemist oli veateatega.<\/p>\n
1980-ndate alguses puhkes Euroopas keskmaaraketikriis, kui N\u00f5ukogude Liit paigutas Ida-Saksamaale ja T\u0161ehhoslovakkiasse SS-20 raketid, USA aga vastukaaluks L\u00e4\u00e4ne-Saksamaale ja Suurbritanniasse “Pershingud” ja tiibraketid. 1987. aastal hiljem j\u00f5uti siiski l\u00fchi-ja keskmaarakettide keelustamiseni.<\/p>\n
Muidugi toimetasid nii N\u00f5ukogude Liit kui ka USA k\u00fclma s\u00f5ja ajal omatahtsi oma nn tagahoovis. N\u00f5ukogude liit surus maha vabadusliikumised Ungaris 1956. aastal ning T\u0161ehhoslovakkias 1968. aastal. USA aga tegi 1983. aastal invasiooni Grenadasse ja\u00a0 1989. aastal Panamasse. N\u00f5ukogude v\u00e4gede sissetung Afganistani 1979. aastal oli aga teisest ooperist ja see viis suhted j\u00e4isesse seisu.<\/p>\n
Aga suurriikide omavahelist s\u00f5da suudeti \u00e4ra hoida, eelk\u00f5ige t\u00e4nu tuumaheidutusele. Ja olid need n\u00f5ukogude kompartei juhid mis nad olid, aga enesetapjad nad ei olnud ja s\u00f5ja hukatuslikkusest said nad v\u00e4ga h\u00e4sti aru.<\/p>\n
Nende j\u00e4reltulijal Vladimir Putinil sellised pidurid puuduvad. Just tema oli see, kes t\u00fchistas Bre\u017enevi Helsingis saavutatud “dokumendi” piiride rikkumatusest Euroopas, kui ka annekteeris 2014. aastal Krimmi, millele eelnes Gruusia riigipiiri muutmine 2008. aastal. Just “t\u00e4nu” Putinile r\u00e4\u00e4gib Pistorius n\u00fc\u00fcd sellest, et 2025. aasta suvi v\u00f5id j\u00e4\u00e4da viimaseks rahumeeleseks .<\/p>\n
V\u00f5ib vabalt olla, et kunagi meenutatakse heldimusega k\u00fclma s\u00f5ja aegu, mis s\u00f5jast k\u00fcll palju r\u00e4\u00e4giti, kuid k\u00f5ige hullem suudeti alati \u00e4ra hoida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Olid need n\u00f5ukogude kompartei juhid mis nad olid, aga enesetapjad nad ei olnud ja s\u00f5ja hukatuslikkusest said nad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8238,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5811,28,29,95,19,6223,25,23,24,124,22,20,30,661,92,93,94],"class_list":{"0":"post-51463","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kulm-soda","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-peeter-kaldre","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina-soda","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-vladimir-putin","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115618472466326235","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51463","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51463"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51463\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51463"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51463"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}