{"id":5148,"date":"2025-09-26T07:03:07","date_gmt":"2025-09-26T07:03:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/5148\/"},"modified":"2025-09-26T07:03:07","modified_gmt":"2025-09-26T07:03:07","slug":"aktiivse-majandamisega-saab-toetada-metsa-mitmekesisust-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/5148\/","title":{"rendered":"Aktiivse majandamisega saab toetada metsa mitmekesisust | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Euroopa Liidu looduskaitsev\u00f5rgustikku kuuluvad l\u00e4\u00e4netaiga elupaiga metsad on erineva looduskaitselise v\u00e4\u00e4rtusega. Kuna metsalooduse kaitse edukus s\u00f5ltub suuresti maaomanike suhtumisest, on vaja mitmekesisuse toetamiseks karistamise asemel rohkem selgeid ja praktilisi juhiseid, leiavad Maa\u00fclikooli metsateadlased<\/a><\/p>\n

Euroopa Liidu looduskaitsealade v\u00f5rgustiku Natura 2000 eesm\u00e4rk on tagada Euroopa v\u00e4\u00e4rtuslike looma ja taimeliikide pikaajaline kaitse. V\u00f5rgustikku kuulub ka elupaigat\u00fc\u00fcp l\u00e4\u00e4netaiga. See on Eesti Natura 2000 v\u00f5rgustiku \u00fcks olulisemaid metsat\u00fc\u00fcpe, moodustades ligi 40 protsenti k\u00f5igist kaitsealustest metsaelupaikadest, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse kaasprofessor J\u00fcrgen Aosaar.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4netaiga metsaelupaiga moodustavad mitmesugused metsad, millel erinevad nii arenguj\u00e4rgud, puuliigiline koosseis kui ka struktuur. Neis elutsevad paljud elusate ja surnud puudega seotud organismid, teiste seas sageli ka kaitsealused liigid.<\/p>\n

Natura 2000 metsaelupaigad r\u00fchmitatakse kaitsev\u00e4\u00e4rtuse alusel esindusklassidesse A, B ja C. Klassi A kuuluvad suure struktuurse mitmekesisusega loodusl\u00e4hedased metsad, kus on rohkelt surnud puitu, mitmekesine puude vanuseline koosseis ja minimaalne varasem inimm\u00f5ju. Klass B esindab ajaloolise majandamise v\u00f5i inimtegevuse m\u00e4rkidega poollooduslikke metsi, kus on s\u00e4ilinud peamised \u00f6koloogilised tunnused. Klass C koosneb varem majandatud metsadest, kus looduslikud omadused on osaliselt kadunud, kuid taastamispotentsiaal endiselt olemas.<\/p>\n

Eesti Maa\u00fclikooli metsateadlastest ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) t\u00f6\u00f6tajatest koosnenud t\u00f6\u00f6r\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis erinevatesse klassidesse kuuluvate puistute struktuurset ja liigilist mitmekesisust. “Valisime proovit\u00fckid esindusklassidesse kuulumise p\u00f5hjal ning viisime nendes l\u00e4bi p\u00f5hjalikud uuringud, et m\u00f5ista, kas puistute jaotamine klassidesse on p\u00f5hjendatud,” selgitas uuringu esiautor Eneli P\u00f5ldveer t\u00f6\u00f6 \u00fclesehitust.<\/p>\n

“Saime teada, et A-esindusklassi kuuluvad puistud olid antud valimis \u00fcldiselt t\u00f5epoolest mitmekesisemad kui B- ja C-klassi puistud. Seal esines enam j\u00e4medaid ja surnud puid, liigilist mitmekesisust, looduslikke h\u00e4ile ja ohustatud liikide esindajaid,” t\u00f5i teadur v\u00e4lja t\u00f6\u00f6 peamised tulemid. Seejuures paiknesid surnud puud A esindusklassis ka sagedamini gruppides, mis t\u00e4hendab et seal tekib potentsiaalselt tulevikus rohkemh\u00e4ile.<\/p>\n

Uuring n\u00e4itas, et passiivne kaitse ja metsade lihtsalt n-\u00f6 rahule j\u00e4tmine ei pruugi alati olla piisav. Sihip\u00e4raseid tegevusi puistu struktuuri mitmekesistamiseks v\u00f5ib vaja minna eelk\u00f5ige just C-klassi metsades. “N\u00e4iteks v\u00f5iks teha valikraiet v\u00f5i raiuda metsa sisse v\u00e4ikesi lagendikke ehk h\u00e4ile. Tehes raieid, v\u00f5iks s\u00e4ilitada juba olemasolevat surnud puitu ja seda juurde tekitada, eelk\u00f5ige just j\u00e4medatest puudest,” andis teadur Eneli P\u00f5ldveer konkreetseid soovitusi.<\/p>\n

Kuna suur osa Euroopa metsadest kuulub eraomanikele, s\u00f5ltub Natura 2000 eesm\u00e4rkide saavutamine just maaomanike valmisolekust looduskaitsesse panustada. Uuringu autorid r\u00f5hutavad, et metsaomanikele tuleks keeldude rakendamise asemel pakkuda selgeid juhiseid ja stiimuleid, kuidas kaitsealuseid metsi majandada.<\/p>\n

Samuti on vajalikud \u00f5iglased kompensatsioonid, et maaomanikud oleksid motiveeritud loodushoidlikku majandamist rakendama. “Praegu ei taha metsaomanikud sageli looduskaitsest kuuldagi, sest nad teavad, et loodusliku ja liigirikka metsa puhul on suur oht kaitse alla v\u00f5tmiseks. See aga t\u00e4hendab, et omanikul kaob igasugune \u00f5igus oma metsas toimetada, kasv\u00f5i k\u00fcttepuid varuda. Nii on konfliktid maaomanike ja looduskaitse vahel juba eos protsessi sisse kirjutatud,” nentis P\u00f5ldveer.<\/p>\n

Kokku tegid teadlased m\u00f5\u00f5tmisi sajal Ida-Eestis paikneval p\u00fcsiproovit\u00fckil, mis kasvasid keskmise viljakusega mineraalmuldadel j\u00e4nesekapsa, j\u00e4nesekapsa-mustika ja j\u00e4nesekapsa-pohla kasvukohat\u00fc\u00fcpides. Erinevatesse esindusklasside kuuluvate puistute keskmine vanus varieerus 99 ja 123 aasta vahel. Uuritud alad on osa Eesti Maa\u00fclikooli metsa kasvuk\u00e4igu p\u00fcsiproovit\u00fckkide v\u00f5rgustikust.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Environmental Monitoring and Assessment<\/a>, selle l\u00e4biviimist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidu looduskaitsev\u00f5rgustikku kuuluvad l\u00e4\u00e4netaiga elupaiga metsad on erineva looduskaitselise v\u00e4\u00e4rtusega. Kuna metsalooduse kaitse edukus s\u00f5ltub suuresti maaomanike…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5149,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,4340,34,36,31,32,4341,21,28,29,4338,4339,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-5148","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-maaulikool","14":"tag-eneli-poldveer","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-haikud","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-liigiline-mitmekesisus","24":"tag-natura-2000","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5148"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5148\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}