{"id":51590,"date":"2025-11-27T07:04:08","date_gmt":"2025-11-27T07:04:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51590\/"},"modified":"2025-11-27T07:04:08","modified_gmt":"2025-11-27T07:04:08","slug":"soja-ulevaade-1373-paev-rindejoone-muutusi-ei-tuvastanud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51590\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1373. p\u00e4ev – rindejoone muutusi ei tuvastanud"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 27. november 2025: <\/p>\n

rindejoone muutusi ei tuvastanud ja enamus maailma tralli k\u00e4ib \u00fcmber \u201erahulepingu\u201d ning USA uudised vallutas tulistamine Valge Maja l\u00e4histel.<\/p>\n

1. Info puudus.<\/p>\n

2. Miskit ikka.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: muutusteta.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. S\u00f5da suurendas vaeseimate venelaste sissetulekuid ja v\u00e4hendas j\u00f5ukamate omasid.<\/p>\n

12. kreml vingedab seoses \u201erahulepingu\u201d teemaliste leketega.<\/p>\n

13. venemaa seisab silmitsi riigihangete eest tasumise v\u00f5lgnevuste kriisiga.<\/p>\n

14. Korruptsioonis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud endine Vladivostoki linnapea vabastati vanglast ja talle tagastati tema vara osalemise eest s\u00f5jas Ukraina vastu.<\/p>\n

15. vene riigiduuma hoiatas peatse WhatsAppi blokeerimise eest.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

213 vene poole r\u00fcnnakut ja neist \u00fcmber Ukraina t\u00f6\u00f6stuslinnade komplekti 150. Paneb imestama, et juba kahel p\u00e4eval pole siin vene poole edenemisi tuvastanud. Langes tugevalt tapjadroonide ja kaudtulelaskude arv. Ilm selleks p\u00f5hjust ei andnud kuigi p\u00f5llu- ja metsateed hakkavad pisu p\u00fcdelamaks minema ja iga s\u00f5iduvahendiga igal pool enam nii lihtsalt ei liigu. Ka kipub arvama, et Ukraina v\u00f5ib-olla teinud tapjadroonide vahemaa pikkuses uue h\u00fcppe.<\/p>\n

Hetkel ei tahaks arvata, kas Pokrovski suunale appi l\u00fckatud head \u00fcksused seal tulemuse saavutamiseks on p\u00f5hjendatud. Kui suudetakse neis \u00fcksustes suuremad kaotused \u00e4ra hoida, siis ok, aga kui need l\u00e4bi kuluvad, siis neile eriti asendust pole\u2026 ehk siis tagantj\u00e4rgi oleme k\u00f5ik targemad, aga s\u00f5da k\u00e4ib iga p\u00e4ev.<\/p>\n

1. Kuna \u00f5ppustel, siis ajanappuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b rida t\u00fchjaks\u2026<\/p>\n

2. Ukraina viis 25.-24. novembri \u00f6\u00f6sel l\u00e4bi drooni- ja raketir\u00fcnnaku venemaa Novorossiiski sadamale, mille sihtm\u00e4rkideks olid s\u00f5jav\u00e4e infrastruktuur, \u0160e\u0161harise naftaterminal, S-400 raketiheitjad ja Tuapse rafineerimistehas. Ukraina kinnitas, et projekti 1171 suur Venemaa maabumislaev (Tapir\/Alligator-klassi LST) sai kahjustada.<\/p>\n

Okupeeritud Makijivka ja Luhanski kohal teatati plahvatustest. venemaa monitooringukanalid teatavad Ukraina mehitamata \u00f5hus\u00f5idukite aktiivsusest okupeeritud territooriumide kohal.<\/p>\n

venemaa Telegrami kanalite teatel r\u00fcndasid venemaa Samaara oblastis asuvat Novokuib\u00f5\u0161evski naftat\u00f6\u00f6tlemistehast 27. novembri \u00f6\u00f6sel droonid. Rosaviatsija sulges Samaara lennujaama. Hiljem teatas Astra, et droonir\u00fcnnaku sihtm\u00e4rgiks oli Novokuib\u00f5\u0161evski naftat\u00f6\u00f6tlemistehas. \u201eMit\u0161urini t\u00e4navalt filmitud kaadrid n\u00e4itavad v\u00e4hemalt kolme s\u00e4hvatust: \u00fcks \u00f5hus umbes 1,5 km k\u00f5rgusel horisondi kohal, aga ka \u00f5hus \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4rjekordne \u00f5hut\u00f5rjer\u00fcnnak Novokuib\u00f5\u0161evski naftat\u00f6\u00f6tlemistehasest l\u00f5unas (kaugus v\u00f5ttepaigast plahvatuseni on \u00fcle 3,5 km) ja ere kuma k\u00f5ige l\u00f5pus \u2013 otse rafineerimistehase territooriumil,\u201d kirjutab Astra, mis anal\u00fc\u00fcsis pealtn\u00e4gijate videoid.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones. No ei tule infot Kupjanskist, osib nii siit kui sealt ja pisugi usaldusv\u00e4\u00e4rsemat ei leia. Ju pole halvasti.<\/p>\n

Tundub, et Sum\u00f5 suunal tegi miski p\u00e4rast pisu pikemalt vene pool reorgi. V\u00f5ib arvata, ees pool olevate \u00fcksuste kulumine on olnud nii intensiivne, et tempo hoidmiseks tuleb teatepulk anda \u00fcle j\u00e4rgmistele samas piirkonnas paiknevatele \u00fcksustele. Eile t\u00f5mmatigi \u201esaag uuesti k\u00e4ima\u201d ja 44 r\u00fcnnakut on arvult selle suuna rekord.<\/p>\n

6. Siversk: eile muutusi rindejoones ei tuvastanud. M\u00f5ni ringlev k\u00f5lakas annab aimu, et p\u00e4ris lihtsalt Siverski linna keskosa siis Ukraina \u00e4ra ei anna ja teeb vastur\u00fcnnakuid ning seni pole tuvastanud, et kesklinnani j\u00f5udnud vene soldatid oleks ellu j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n

7. Bahmut: konveier Kostant\u00f5nivka suunal t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga tihedalt ja miskit reorgi vajadust vist vene poolel pole, kuigi kaotused on v\u00e4ga k\u00f5rged ehk siis on suudetud r\u00fcnnakute j\u00e4rjekord \u00fcksuste vahel paika panna ja kipub arvama, et egas mingit suuremat koordineeritud juhtimist seet\u00f5ttu ei k\u00e4i, sest r\u00fcnnakule saadetavad \u00fcksused v\u00f5ivad j\u00e4rjestikku olla isegi erinevatest brigaadidest. See toob kaasa ka suured kaotused ning \u00f5nneks ka koost\u00f6\u00f6 puudumise ning kehvema olukorra teadlikuse ning seni Ukriana kaitse peab h\u00e4sti vastu.<\/p>\n

8. Donetsk: siit ja sealt k\u00f5lakad r\u00e4\u00e4givad, et M\u00f5rnohradis ja Pokrovskis on t\u00e4nu lisandunud hea v\u00e4lja\u00f5ppega ning motiveeritud \u00fcksustele hakanud olukord paranema ning Ukriana kontrollitav ala kummaski linnas tasapisi kasvab. Sellest annavad aimu ka kohad, mida vene pool t\u00f6\u00f6tleb.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: muutusteta, aga siingi on pisu lisandunud Ukraina poolele parema v\u00e4lja\u00f5ppega reserve ja vastur\u00fcnnakute kvaliteet on paranemas. Egas pikalt suht h\u00f5redaks kulunud \u00fcksustega kaitsejoont hoida ongi keeruline r\u00e4\u00e4kimata v\u00f5imekusest teostada vastur\u00fcnnakuid.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. venemaa keskpanga teadlaste anal\u00fc\u00fcsi kohaselt said s\u00f5jast peamiselt kasu k\u00f5ige vaesemad venelased, samas kui kannatasid need, kellel oli enne s\u00f5da suurem sissetulek. Selliseid uuringuid viiakse l\u00e4bi iga kahe aasta tagant. See n\u00e4itas, et aastatel 2022\u20132024 suurenes reaalne rahaline sissetulek (inflatsiooniga korrigeerituna) 65%-l peredest, samas kui 26%-l see v\u00e4henes. 22%-l leibkondadest suurenes sissetulek 50% v\u00f5i rohkem, samas kui 19%-l v\u00e4henes see v\u00e4hemalt 10%.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on keskpanga anal\u00fc\u00fctikud selgitanud, kes nendes r\u00fchmades domineerivad: \u201eK\u00f5ige olulisemat sissetulekute kasvu t\u00e4heldati 2022. aastal madalama sissetulekuga leibkondade seas. Reaalse sissetuleku langust (\u00fcle 10%) kogesid sagedamini suhteliselt j\u00f5ukad leibkonnad.\u201d Tohutud s\u00f5jalised kulutused t\u00f5id depressioonipiirkondadesse raha, mida polnud pikka aega n\u00e4htud. Kaitset\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tete tootmine suurenes j\u00e4rsult ja paljud hakkasid t\u00f6\u00f6tama kolmes vahetuses \u2013 see vallandas palgav\u00f5idujooksu, selgitas Harvard Davise keskuse dotsent Andrei Jakovlev. Lisaks olid k\u00f5ige v\u00e4hem j\u00f5ukad venelased altimad s\u00f5lmima lepinguid kaitseministeeriumiga ja minema s\u00f5tta. Vaesed inimesed, kelle sissetulekud h\u00fcppeliselt kasvasid, hakkasid oluliselt rohkem kulutama. Keskpanga anal\u00fc\u00fctikud leidsid nende leibkondade kulutuste olulise suurenemise. Nad m\u00e4rkisid, et see r\u00fchm n\u00e4gi j\u00e4rsku n\u00f5udluse kasvu vastupidavate kaupade j\u00e4rele ja samuti suurenes h\u00fcpoteeklaenudega leibkondade osakaal.<\/p>\n

Reaalsete kogukulutuste suurenemise ulatus kahe aasta jooksul oli otseselt seotud leibkonna sissetulekute kasvum\u00e4\u00e4raga. Mida madalam oli sissetulek 2022. aastal, st mida v\u00e4hem j\u00f5ukas oli leibkond, seda kiiremini kasvasid kulutused. Need pered mitte ainult ei kulutanud, vaid ka s\u00e4\u00e4stsid. Need samad leibkonnad n\u00e4gid finantsvarade olulist suurenemist v\u00f5rreldes 2022. aasta madala tasemega, mis t\u00e4hendab, et need leibkonnad, kes oma sissetulekuid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurendasid, suurendasid samaaegselt nii kulusid kui ka s\u00e4\u00e4ste.<\/p>\n

Kahe aasta jooksul suurenes mediaanfinantsvarade v\u00e4\u00e4rtus seitsmest reaalse sissetuleku muutuse p\u00f5hjal kuues grupis (muutust ei n\u00e4inud ainult need, kelle sissetulek v\u00e4henes 3\u201310%) ning suurim kasv oli nende seas, kelle sissetulekud k\u00f5ige rohkem kasvasid. Keskpanga andmetel suurenesid selles grupis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kulutused, sealhulgas kinnisvarale ja vastupidavatele kaupadele, aga ka finantsvaradele.<\/p>\n

Moskva Riikliku \u00dclikooli professor Natalja Zubarevit\u0161 kirjeldas j\u00e4rsult suurenenud sissetulekuga perede k\u00e4itumist j\u00e4rgmiselt: \u201eEsmalt makstakse tagasi laenud, mida teil on rohkem kui \u00fcks v\u00f5i kaks\u2026 paraneb praegune tarbimine, seej\u00e4rel\u2026 tekib v\u00f5imalus osta auto autolaenuga v\u00f5i v\u00f5tta h\u00fcpoteeklaen.\u201d Sarnase seisukoha t\u00f5i v\u00e4lja Sberbanki finantsanal\u00fc\u00fcsi keskuse juht Mihhail Matovnikov, kelle hinnangul \u201eumbes 11% riigi elanikkonnast kolmekordistas oma sissetulekut kahe aastaga\u201d.<\/p>\n

Keskpanga anal\u00fc\u00fctikud ei leidnud selget seost v\u00f5lakoormuse ja sissetulekute muutuste vahel. Kohustused suurenesid nii k\u00f5rgeima kui ka madalaima sissetulekute kasvum\u00e4\u00e4raga peredel ning laenu taotlevate leibkondade osakaal v\u00e4henes k\u00f5igis gruppides. Ainult need, kelle reaalne sissetulek inimese kohta v\u00e4henes v\u00f5i suurenes vaid veidi, olid laenamise suhtes ettevaatlikumad. Nendes r\u00fchmades v\u00e4henes kohustustega leibkondade osakaal olulisemalt, samas kui v\u00f5lad reaalselt ei suurenenud. Keskpanga anal\u00fc\u00fctikud kardavad, et kiire sissetulekute kasv annab tagasil\u00f6\u00f6gi. K\u00f5ige suurema sissetulekute kasvuga r\u00fchm on oma tulevase finantsolukorra suhtes k\u00f5ige optimistlikum.<\/p>\n

K\u00f5igis r\u00fchmades on valdavad ootused, et nende finantsolukord j\u00e4\u00e4b j\u00e4rgmisel aastal samaks (65\u201371%), kuid nende seas, kelle sissetulekud on suurenenud \u00fcle 50%, on kindlustunne oma finantsolukorra paranemise suhtes j\u00e4rgmisel aastal k\u00f5rgeim (21%), samas kui hirm olukorra halvenemise ees on madalaim (10%). Teiste r\u00fchmade seas ootab paranemist 12\u201317%, samas kui halvenemist ootab 16\u201318%. Keskpank m\u00e4rgib, et usaldus kasvab kiiremini, mida kiiremini kasvavad sissetulekud, hoiatades, et selline suurenenud optimism, mis p\u00f5hineb varasemal sissetulekute kasvul, v\u00f5ib kaasa tuua vigade riski kulutuste, s\u00e4\u00e4stmise ja laenamise otsustes. Rosstati andmetel on reaalpalga kasv juba aeglustumas: esimese kaheksa kuu jooksul suurenes see aastaga 4,4%, v\u00f5rreldes 9,1%-ga jaanuaris-augustis 2024. Reaalne kasutatav sissetulek kasvab aga endiselt sama tempoga: 9,2% jaanuaris-septembris, v\u00f5rreldes 8,8%-ga aasta varem.<\/p>\n

Njah, huvitaval kombel ei leitud sissetulekute kasvu taga ka soldatite osalemist Ukraina vastases s\u00f5jas.<\/p>\n

12. kremli teatel ei olnud juhuslik USA presidendi eriesindaja Steve Witkoffi telefonik\u00f5ne lekkimine, milles ta soovitab venemaa presidendi abilisele juri u\u0161akovil koostada 20-punktiline rahuplaan ja kiidab Donald Trumpi Ukrainale Tomahawk rakettide mitteandmise eest. putini pressisekret\u00e4r dmitri peskov nimetas seda katseks provotseerida kampaaniat Moskvaga peetava l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija vastu ja takistada rahuprotsessi. \u201eH\u00e4\u00e4led, mis n\u00fc\u00fcd ilmuvad [n\u00f5uavad] Witkoffi vallandamist, on suunatud eelk\u00f5ige sellele, et takistada tagasihoidlikku hoogu rahumeelsete l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teel kokkuleppele j\u00f5udmiseks,\u201d \u00fctles pressiesindaja propagandist pavel zarubinile.<\/p>\n

peskov m\u00e4rkis, et lekke sisu lugedes seal pole midagi eriti murettekitavat: see on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija tavap\u00e4rane t\u00f6\u00f6 l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisprotsessi osapooltega. Ta kutsus \u00fcles mitte liialdama nende lekete h\u00e4vitavat t\u00e4htsust, kuid andis samal ajal m\u00f5ista, et on palju rohkem inimesi, kes ei peatu millegi ees, et venemaa ja USA l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Ukraina k\u00fcsimuses r\u00f6\u00f6past v\u00e4lja viia. Witkoffi ja u\u0161akovi vestluse transkriptsioon avaldati varem Bloombergi vahendusel. Ameeriklane soovitas oma vene kolleegil korraldada putini ja Trumpi vaheline telefonik\u00f5ne enne Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski visiiti Washingtoni, kus ta kavatses pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi Ameerika Tomahawk rakettide tarnimise \u00fcle. Witkoff pakkus v\u00e4lja ka Gaza kokkuleppega sarnase 20-punktilise rahuplaani ja selgitas, kuidas putin peaks Trumpiga suhtlema \u2013 peamiselt kiites teda rahu loomise eest L\u00e4his-Idas.<\/p>\n

Ameeriklane v\u00e4ljendas veendumust, et venemaa on alati soovinud Ukraina k\u00fcsimuses kokkuleppele j\u00f5uda, ja \u00fctles u\u0161akovile, et ta tunneb putini vastu s\u00fcgavat austust. P\u00e4rast seda n\u00f5udsid m\u00f5ned USA parlamendi Kongressi vabariiklased Witkoffi vallandamist. Esindajatekoja liige Don Bacon \u00fctles, et ta k\u00e4itub nagu oleks venemaa palgal: kogu see intsident on olnud t\u00e4ielik fiasko ja plekk meie riigi mainele. Trump kaitses aga oma erisaadikut. Witkoff peab tavap\u00e4raseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi see on tavapraktika, \u00fctles ta. President selgitas, et eesm\u00e4rk on rahuleping m\u00f5lemale poolele maha m\u00fc\u00fca. Seet\u00f5ttu saatis ta Witkoffi Moskvasse putiniga kohtuma. Visiit on kavandatud 1.-7. detsembri n\u00e4dalale.<\/p>\n

13. Vedomosti teatab, viidates f\u00f6deraalse monopolivastase teenistuse ja VKEde korporatsiooni statistikale, et 2025. aastal seisid venemaa ettev\u00f5tted silmitsi riigile kuuluvate ettev\u00f5tete maksete mitte tasumise j\u00e4rsu suurenemisega f\u00f6deraalseaduse 223-FZ alusel s\u00f5lmitud lepingute alusel. Alates 2025. aasta algusest on algatatud 1173 haldusjuhtumit riigihangete alusel maksete v\u00f5lgnevuse kohta \u2013 20% rohkem kui kogu eelmise aasta jooksul (980). V\u00e4ikeettev\u00f5tete kaebuste arv riigile kuuluvate ettev\u00f5tete maksete v\u00f5lgnevuse kohta on h\u00fcppeliselt kasvanud 2,5 korda: eelmisel aastal esitati 200 kaebust 1,5 miljardi rubla ulatuses ja selle aasta esimesel poolel on juba 482 kaebust 3,6 miljardi rubla ulatuses.<\/p>\n

Kaubandus-T\u00f6\u00f6stuskoja asepresident Jelena D\u00f5bova m\u00e4rgib, et f\u00f6deraalseaduse 223-FZ (mis reguleerib riigile kuuluvate ettev\u00f5tete hankeid) alusel s\u00f5lmitud lepingute v\u00f5lgnevuse probleem t\u00f5epoolest kasvab. Ta r\u00f5hutab, et valitsusasutused ei suuda sageli oma v\u00f5lgu maksta: majanduskasv aeglustub, kasum langeb ja valitsuse eelarved hakkavad \u00f5mblustest l\u00f5hkema, minnes f\u00f6deraalkassa j\u00e4lgedes. Suurima riigile kuuluva tooraineettev\u00f5tte Rosnefti kasum langes aasta esimesel poolel kolmekordselt. Gazprom teenis oma p\u00f5hitegevuses gaasi\u00e4ris esimese \u00fcheksa kuu jooksul 170 miljardit rubla puhaskahjumit. venemaa Raudteed muutusid esimest korda viie aasta jooksul kahjumlikuks, mis ajendas ettev\u00f5tet v\u00e4hendama ehitus- ja hankekulusid 40%. Finantsraskuste t\u00f5ttu on riigi suurim mahutite tootja Uralvagonzavod alustanud massilisi koondamisi. Sberbank on otsustanud koondada umbes 20% oma t\u00f6\u00f6tajatest.<\/p>\n

Paljudel suurettev\u00f5tetel on probleeme rahaliste vahendite ja krediidile juurdep\u00e4\u00e4suga, kinnitab Delovaja Rossija aseesimees Anton Danilov-Daniljan. Ta usub, et p\u00f5hjuseks on keeruline majanduslik olukord. Lisaks, kui valitsuse klient ei maksa, j\u00e4\u00e4b tasumata mitte ainult peat\u00f6\u00f6v\u00f5tja, vaid ka arvukad allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjad, juhib D\u00f5bova t\u00e4helepanu sellele, et makseh\u00e4irekriis levib kogu ahelas. venemaa T\u00f6\u00f6sturite ja Ettev\u00f5tjate Liidu (RSPP) andmetel koges 39% venemaa suurettev\u00f5tetest kolmandas kvartalis vastaspoolte makseh\u00e4ireid. V\u00f5rreldes teise kvartaliga suurenes selliste ettev\u00f5tete arv 1,5 korda ja nende osakaal 13 protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

Rostati andmed kinnitavad: venemaa ettev\u00f5tete viivisv\u00f5lg tarnijate ees ulatus augusti l\u00f5puks 3,841 triljoni rublani (384 miljardi euroni). Aasta algusest on makseh\u00e4irete maht suurenenud 395 miljardi rubla (+11%) ja v\u00f5rreldes 2024. aasta jaanuariga 993 miljardi rubla (+35%) v\u00f5rra. 4520 venemaa ettev\u00f5ttel oli vastaspoolte ees v\u00f5lgnevusi, kusjuures tootmisettev\u00f5tted olid esikohal 1,53 triljoni rublaga. Maksmata j\u00e4tmise probleem tekkis eelmisel aastal k\u00f5rge baasintressim\u00e4\u00e4ra ajal, m\u00e4rgib Alfa Panga pea\u00f6konomist Natalia Orlova. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib aga p\u00f5hjuseks olla eelarvekulude kasvu aeglustumine, toob ta v\u00e4lja: nafta- ja gaasitulud langevad j\u00e4rsult, ressursiv\u00e4lised tulud j\u00e4\u00e4vad plaanitust maha ning v\u00f5imud on sunnitud tsiviilkulutusi k\u00e4rpima.<\/p>\n

14. Endine Vladivostoki linnapea oleg gumenjuk, kes m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi korruptsioonis, on karistusest t\u00e4ielikult vabastatud ja konfiskeeritud vara talle tagastatud p\u00e4rast riikliku autasu saamist Ukraina vastases s\u00f5jas osalemise eest. Sellest teatas VL,ru kohtudokumentidele viidates. Vladivostoki Lenini ringkonnakohtu andmetel autasustati gumenjuki 29. juulil 2025 P\u00fcha Georgi risti IV klassiga, mis vastavalt venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvile 80.2 t\u00f5i automaatselt kaasa tema t\u00e4ieliku vanglast vabastamise. 24. novembril t\u00fchistas kohus endise linnapea kaheksa vara ja s\u00f5iduki, sealhulgas elamute ja mitteeluruumide, poolhaagise, mootorratta ja auto arestimise.<\/p>\n

2023. aasta jaanuaris m\u00f5isteti gumenjukile 16,5 aastat vangistust range re\u017eiimiga kinnipidamisasutuses altk\u00e4emaksu v\u00f5tmise eest kokku 38 miljoni rubla (380 tuhande euro) ulatuses. Hiljem v\u00e4hendati karistust 12 aastale. 2023. aasta l\u00f5pus s\u00f5lmis endine ametnik venemaa kaitseministeeriumiga lepingu lahingutegevuses osalemiseks. VL.ru allikate andmetel on leping endiselt j\u00f5us ja endine linnapea viibib praegu s\u00f5jav\u00e4ehaiglas, kus ta saab ravi kergete vigastuste t\u00f5ttu.<\/p>\n

gumenjuk ei ole ainus Vladivostoki linnapea kantseleiametnik, kes on sattunud korruptsioonivastase uurimise keskmesse. Septembris n\u00f5udis peaprokuratuur teise endise linnapea, vladimir nikolajevi, enam kui 6 miljardi rubla (60 miljoni euro) v\u00e4\u00e4rtuses varade arestimist. Samal ajal, juulis, oli kohus juba riigi h\u00fcvanguks konfiskeerinud 821 Nikolajevi perekonnale kuuluvat kinnisvaraobjekti, mille v\u00e4\u00e4rtus on \u00fcle 14,8 miljardi rubla (148 miljonit eurot), sealhulgas Amuuri lahe sanatooriumikompleksi ja Magnumi korterhotelli. nikolajev, keda peeti 1990. aastatel Puhhi j\u00f5ugu juhiks, oli 2000. aastatel piirkondliku seadusandliku kogu liige ja Vladivostoki linnapea. Peaprokuratuuri andmetel tegeles ta avalikul ametikohal olles samaaegselt \u00e4ritegevusega, omastas vara, varjas tulu ning kasutas volitatud omanikke ja varifirmasid.<\/p>\n

15. WhatsApp Messengeri blokeerimine venemaal on ainult aja k\u00fcsimus, \u00fctles riigiduuma infopoliitika komisjoni liige ja \u00dchtse venemaa liige anton nemkin. TASS-ile antud intervjuus m\u00e4rkis parlamendiliige, et kaebusi WhatsAppi toimivuse kohta tuleb \u00fcle kogu riigi ja Messenger ise on erinevates piirkondades taas maas. See ei \u00fcllata nemkini s\u00f5nul enam kedagi, kuna inimesed on harjunud, et v\u00e4lismaised platvormid k\u00e4ituvad nii, nagu neile meeldib. \u201eViimaste kuude jooksul oleme n\u00e4inud murettekitavaid trende. R\u00fcnnakud WhatsAppi kasutajate vastu on v\u00f5rreldes eelmise aastaga suurenenud 3,5 korda. Tuhanded h\u00e4kitud kontod. Andmevargus. Kloonitud kontod, mida petised kasutavad inimestelt raha v\u00e4ljapressimiseks. Ja k\u00f5ik see toimub regulaarsete katkestuste ja turvaaukude taustal, mida ettev\u00f5te isegi ei p\u00fc\u00fca parandada,\u201d \u00fctles nemkin n\u00f6rdinult. Ta lisas, et WhatsApp on aastaid valitsuse n\u00f5udmisi ignoreerinud ja keeldunud kasutajaandmete lokaliseerimisest.<\/p>\n

Augustis blokeeris Roskomnadzor k\u00f5ned WhatsAppi ja Telegrami kaudu, v\u00e4ites, et v\u00f5itleb kurjategijate vastu, kes agentuuri s\u00f5nul neid platvorme aktiivselt kasutavad. 22. oktoobril tunnistas regulaator, et on alustanud nende tegevuse osalist piiramist ja 30. oktoobril blokeeriti m\u00f5lema teenuse SMS-i registreerimine. riigiduuma infopoliitika komitee aseesimees anton gorelkin teatas varem, et WhatsApp peab valmistuma venemaalt lahkumiseks ja et v\u00f5imud asendavad selle kodumaise s\u00f5numirakendusega Max.<\/p>\n

Vaatamata kasvavale survele on WhatsApp endiselt venemaa populaarseim s\u00f5numsiderakendus. Mediascope\u2019i andmetel oli sellel augustis \u00fcle 97 miljoni unikaalse kasutaja, mis \u00fcletas eelmise aasta n\u00e4itajaid. Telegrami publik oli sel ajal 91 miljonit. Dozhd teatab aga telekommunikatsioonituru allikale viidates, et Telegrami t\u00e4ielik blokeerimine venemaal v\u00f5ib toimuda ka 2026. aasta alguseks. Interneti Kaitse\u00fchingu juht Mihhail Klimarev m\u00e4rgib, et olukord peegeldab YouTube\u2019i lugu, kuna piiranguid kehtestatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Human Rights Watchi uurija Anastasia Krupe usub, et v\u00f5imude l\u00f5ppeesm\u00e4rk on saavutada venemaal t\u00e4ielik kontroll interneti \u00fcle, sealhulgas hallata liiklusmarsruute, et potentsiaalselt isoleerida v\u00f5rgu riiklik segment.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Radio\u017eurnal: T\u0161ehhi ettev\u00f5te Reactive Drone sattus rahvusvahelise korruptsiooniskandaali keskmesse, mis on seotud relvade tarnimisega Ukrainale. Vastavalt v\u00e4ljaande Radio\u017eurn\u00e1l uurimisele, ostis ettev\u00f5te Hiinast droone koguv\u00e4\u00e4rtuses 36 miljonit T\u0161ehhi krooni (umbes 1,6 miljonit dollarit), kuid m\u00fc\u00fcs neid Ukraina relvaj\u00f5ududele hinnaga 692 miljonit krooni (ligikaudu 30,4 miljonit dollarit), mis on 20 korda k\u00f5rgem algsest maksumusest. Uurimise k\u00e4igus selgus, et ettev\u00f5te v\u00e4ltis maksude maksmist summas umbes 130 miljonit krooni (5,7 miljonit dollarit), kandes vahendeid Hiina kontodele. T\u0161ehhi \u00f5iguskaitseorganid on juba l\u00e4bi viinud l\u00e4biotsimisi, konfiskeerinud raamatupidamisdokumente ja k\u00fclmutanud ettev\u00f5tte kontodel umbes 384 miljonit krooni. Reactive Drone\u2019i tegevjuht on arreteeritud ja on vahi all. T\u00e4nud Kalmerile uudise eest!<\/p>\n

IMF on Ukrainaga s\u00f5lminud t\u00f6\u00f6tajate tasemel kokkuleppe uue nelja-aastase laiendatud rahastamisvahendi kohta, mille v\u00e4\u00e4rtus on 8,2 miljardit dollarit. Leping keskendub makromajanduslikule stabiilsusele, v\u00f5la j\u00e4tkusuutlikkuse taastamisele, korruptsioonivastasele v\u00f5itlusele ja valitsemise parandamisele. See peaks avama laiema rahvusvahelise finantsabi, et aidata Ukrainal rahastamisl\u00fcnki katta.<\/p>\n

Valgevene juht aleksandr luka\u0161enko suurendab oma j\u00f5upingutusi Donald Trumpi administratsiooniga l\u00e4henemise vahendamiseks ja valmistub vabastama v\u00e4hemalt 100 poliitvangi. Kolm olukorraga kursis olevat inimest \u00fctlesid Reutersile, et Minsk ja Washington peavad praegu selles k\u00fcsimuses l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Leedu hoiatas, et need j\u00f5upingutused v\u00f5ivad nurjuda, kui Valgevene v\u00f5imud ei l\u00f5peta h\u00fcbriids\u00f5da naaberriikidega.<\/p>\n

Prantsuse politsei on vahistanud neli inimest, kellest kaks on venelased, kahtlustatuna v\u00e4lisriigi heaks spioneerimises, teatas Reuters, viidates Pariisi prokur\u00f6ri avaldusele. Prokur\u00f6rid identifitseerisid \u00fche inimese Anna N.-na, kellel on Prantsuse-venemaa topeltkodakondsus ja kes on olnud Prantsuse luureteenistuse DGSI j\u00e4lgimise all alates jaanuarist, uskudes, et ta kogub luureandmeid. \u201eEelk\u00f5ige kahtlustati teda \u00fchenduse v\u00f5tmises erinevate Prantsuse ettev\u00f5tete juhtidega, et saada teavet Prantsuse majandushuvide kohta,\u201d seisis prokur\u00f6ri e-posti teel saadetud avalduses. Prokur\u00f6ride s\u00f5nul asutas Anna N. Prantsusmaal asuva \u00fchingu SOS Donbass, mis oma veebisaidil v\u00e4idab, et v\u00f5itleb Euroopa ja venemaa vaheliste tihedamate sidemete ning Ukraina relvatarnete l\u00f5petamise eest. Ta paneb sageli avalikes kohtades \u00fcles kampaaniaplakateid. Naist ootab ajaloom\u00e4lestiste kahjustamises, organiseeritud kuritegevuses, spionaa\u017eis ja v\u00e4lisriigile andmete kogumises kaasaaitamise eest kuni 45 aastat vangistust ja 600 000 eurot trahve.<\/p>\n

EL koostab varuplaani Ukraina toetamiseks juhuks, kui venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamise kokkulepe peaks takerduma. EL-i laenude kaudu antav sildlaen v\u00f5ib Kiievi 2026. aasta alguses pinnal hoida ning lootuses on, et Belgia toetab hiljem 140 miljardi euro suurust reparatsioonilaenu. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised j\u00e4tkuvad enne 18. detsembri tippkohtumist.<\/p>\n

venemaa suursaadiku visiidi ajal paigutati Moldova v\u00e4lisministeeriumi hoone ette protestinoot. Droon Gerbera, mis varem leiti Moldova territooriumilt, paigutati Moldova v\u00e4lisministeeriumi hoone ette.<\/p>\n

Valgevene juht aleksandr luka\u0161enko suurendab j\u00f5upingutusi Donald Trumpi administratsiooniga l\u00e4henemise saavutamiseks ja valmistub vabastama v\u00e4hemalt 100 poliitvangi. Kolm olukorraga tuttavat inimest \u00fctlesid Reutersile, et Minski ja Washingtoni vahel on sellel teemal k\u00e4imas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Leedu hoiatas, et need pingutused v\u00f5ivad nurjuda, kui Valgevene v\u00f5imud ei l\u00f5peta h\u00fcbriids\u00f5da naaberriikidega.<\/p>\n

European Pravda ajakirjaniku Serhiy S\u00f5dorenko s\u00f5nul usub USA, et Ukraina luure salvestas ja lekitas meediale Steve Witkoffi k\u00f5ne putini abiga.<\/p>\n

Ukraina meediast: venemaa uue r\u00fcnnaku \u00e4rahoidmiseks tuleb v\u00e4hendada tema armeed ja s\u00f5jalist eelarvet \u2013 Kaja Kallas \u201eSest kui kulutate umbes 40% oma kogueelarvest s\u00f5jalistele vajadustele (muide, sotsiaalsetele vajadustele ainult 16%), siis tahate uuesti armeed kasutada ja see on oht meile k\u00f5igile,\u201d r\u00f5hutas EL-i v\u00e4lispoliitika juht. Kaja Kallas usub, et iga rahuleping peab sisaldama Venemaalt j\u00e4releandmisi ja keskenduma sellele, mida venemaa peab tegema. Ta meenutas, et viimase 100 aasta jooksul on venemaa r\u00fcnnanud enam kui 19 riiki, m\u00f5nda neist kolm v\u00f5i neli korda. Ja mitte \u00fckski neist riikidest pole kunagi venemaad r\u00fcnnanud. \u201eSeet\u00f5ttu peame igas rahulepingus keskenduma sellele, kuidas Venemaa poolelt j\u00e4releandmisi v\u00e4lja pigistada, et ta peataks j\u00e4\u00e4davalt agressiooni ega p\u00fc\u00fcaks j\u00f5uga piire muuta,\u201d l\u00f5petas diplomaat.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 27. november 2025: rindejoone…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51591,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-51590","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115620391496908502","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51590","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51590"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51590\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51591"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51590"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51590"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}