Eelmisel n\u00e4dalal raputas Eestit Tallinna koolidele suunatud \u00e4hvarduskirjade laine: vanemad j\u00e4tsid lapsed koju, \u00f5ppeasutused tugevdasid turvameetmeid ja politsei valvas sissep\u00e4\u00e4sude juures. Hoolimata v\u00f5imude kinnitustest, et ohtu pole, valdas \u00fchiskonda \u00e4revustunne \u2013 justkui oleks harjumusp\u00e4rane kindlustunne kaitstuse osas k\u00f5ikuma l\u00f6\u00f6nud. Miks osutus hirm tugevamaks kui faktid ning kuidas taastada turvatunnet \u2013 seda uuris MK-Estonia.<\/p>\n
K\u00f5ik algas p\u00fchap\u00e4eval, 9. novembril, kui sotsiaalv\u00f5rgustikus Telegram ilmus kanal nimega \u201e\u0422\u0430\u043b\u043b\u0438\u043d \u0431\u043e\u043b\u044c\u201c (muutmata originaalkirjapilt \u2013 toim. m\u00e4rk.), mis sisaldas \u00e4hvardavaid s\u00f5numeid pealinna koolide suunal.<\/p>\n
Tekstis mainiti r\u00fcnnakuid, illustratsiooniks oli relva foto. Juba m\u00f5ni tund p\u00e4rast avaldamist hakati kanali materjale aktiivselt jagama vestlusgruppides ja sotsiaalmeedias, kus puhkesid tormilised arutelud.<\/p>\n
Politsei reageeris operatiivselt, teatades, et tegelik ohutase pole muutunud ning selliste s\u00f5numite eesm\u00e4rk on k\u00fclvata hirmu ja h\u00e4irida asutuste t\u00f6\u00f6d. Siiski j\u00e4tkasid lapsed ja t\u00e4iskasvanud massiliselt \u00fcksteisele ekraanipiltide edastamist, mis k\u00fclvas paanikat.<\/p>\n
Tulemusena eelistasid paljud vanemad esmasp\u00e4eval, 10. novembril pigem karta kui kahetseda \u2013 ja sajad Tallinna ning isegi Maardu koolide lapsed ei l\u00e4inud tundidesse. M\u00f5nes \u00f5ppeasutuses t\u00fchistati kavandatud \u00fcritused ja osa klasse viidi \u00fcle distants\u00f5ppele.<\/p>\n
Kella 11-ks esmasp\u00e4eval oli \u00e4hvardustega Telegrami kanal kustutatud, kuid peaaegu kohe ilmus uus \u2013 samade s\u00f5numite ja tuhandete j\u00e4lgijatega.<\/p>\n
Samal ajal tugevdas politsei patrullimist koolide juures ja hakkas kontrollima k\u00f5iki signaale kahtlaste tegevuste kohta. Ilma vahejuhtumiteta siiski ei p\u00e4\u00e4setud: politsei sai v\u00e4ljakutse Tallinna Pol\u00fctehnikumi, kus n\u00e4hti, kuidas \u00fcks \u00f5pilane andis teisele edasi relvataolise eseme. Politsei reageeris tugevdatud koosseisuga ja m\u00f5lemad noormehed peeti kinni.<\/p>\n
Koolimaja tagant leidsid politseinikud gaasiballooniga \u00f5hkrelva. Esialgsetel andmetel kuulus relv \u00fche noormehe pereliikmele. Algatatud on kriminaalmenetlus.<\/p>\n
\u201eNende kirjade eesm\u00e4rk on k\u00fclvata hirmu ja paanikat\u201c<\/p>\n
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) P\u00f5hja prefekt Ats K\u00fcbarsepp \u00fctleb, et \u00e4hvarduskirjade ilmumisel kontrollib politsei kohe, kas on alust neid t\u00f5siselt v\u00f5tta v\u00f5i on masspostituse taga midagi muud.<\/p>\n
\u201eMinu laps l\u00e4ks teisip\u00e4eval juba kooli. Iga kord, kui hakatakse levitama selliseid \u00e4hvarduskirju, kontrollib politsei kohe, kas on alust pidada ohtu reaalseks v\u00f5i on postituse taga midagi muud,\u201c r\u00e4\u00e4gib K\u00fcbarsepp.<\/p>\n
Ta m\u00e4rgib, et p\u00fchap\u00e4eval levima hakanud postituste eesm\u00e4rk oli inimesi teadlikult hirmutada ja k\u00fclvata paanikat.<\/p>\n
\nSelliseid hirmukampaaniaid on prefekti s\u00f5nul toimunud ka varem ja nende \u00fclesanne on l\u00fc\u00fca rivist v\u00e4lja \u00fchiskonna igap\u00e4evane toimimine.<\/p>\n<\/blockquote>\n
\u201eKui me ise veebikasutajatena suudame nende s\u00f5numite levikul hoo maha v\u00f5tta, siis ei saavuta hirmutajad oma eesm\u00e4rki,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Politsei on tema s\u00f5nul suurendanud kohalolekut koolide l\u00e4heduses, on pidevas kontaktis haridusasutustega ja j\u00e4lgib internetis toimuvat. Reaalne ohutase pole seejuures t\u00f5usnud.<\/p>\n
\u201eSelliste kampaaniate korraldajad tegutsevad l\u00e4bim\u00f5eldult ning m\u00e4ngivad teadlikult laste ja vanemate hirmudel. Praegu on t\u00e4htis olla t\u00e4helepanelik, s\u00e4ilitada rahulik meel ja mitte levitada kontrollimata teavet,\u201c r\u00f5hutab K\u00fcbarsepp.<\/p>\n
Ta tuletab meelde, et igast kahtlasest olukorrast tuleb viivitamatult teatada numbril 112.<\/p>\n
Viimased uudised<\/p>\n
Laup\u00e4eval, 15. novembril ilmus portaalis Delfi j\u00e4rgmine info.<\/p>\n
Politsei teatas, et \u00e4hvarduste organiseeritud postitamine on tegelikult lakanud ja levikanalid suletud, kuid uurimine j\u00e4tkub. P\u00f5hja prefektuuri kriminaalb\u00fcroo juht Rait Pikaro m\u00e4rkis, et \u00e4hvardused tundusid algusest peale v\u00e4herealistlikud \u2013 peagi selgus, et sarnaseid pilte ja tekste oli juba kasutatud Kasahstanis ja mujal riikides, lihtsalt objektid olid eri riikides \u00e4ra vahetatud. See viitas sihip\u00e4rasele infor\u00fcnnakule, mille eesm\u00e4rk oli hirmu k\u00fclvamine ja destabiliseerimine.<\/p>\n
Pikaro r\u00f5hutas, et kirju ei saadetud Eesti territooriumilt: anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas j\u00e4lgi, mis viisid v\u00e4lismaistele IP-aadressidele, sealhulgas \u00fcks f\u00fc\u00fcsiline aadress Ukraina territooriumil ja teisel juhul \u2013 VPN-teenuse pakkuja USA-s. Samas m\u00e4rkis ta, et sellised j\u00e4ljed v\u00f5ivad olla tahtlikult v\u00f5ltsitud, et uurimist segadusse ajada.<\/p>\n
\u00dcldise \u00e4revuse taustal hakkasid mitmed kohalikud teismelised v\u00e4lja m\u00f5tlema oma \u201eversioone\u201c \u00e4hvardustest, suurendades sellega tahtmatult kaost. Politsei on tuvastanud ja k\u00fcsitlenud ka \u00fcle 20 Eesti elaniku, kes s\u00f5numeid aktiivselt levitasid: enamik tegi seda uudishimust, tagaj\u00e4rgi m\u00f5istmata.<\/p>\n
KaPo hoiatas, et sarnased hirmutamiskatsed v\u00f5ivad korduda, skeem ise viitab aga Venemaa koordineeritud infom\u00f5jutustegevusele, mis antud juhul oli suunatud eelk\u00f5ige venekeelsetele elanikele. \u00d5iguskaitseorganid kutsuvad \u00fcles mitte kaasa aitama hirmu levitamisele ega v\u00f5imendama vale\u00e4hvarduste n\u00e4htavust.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Nikita Grigoriev, ps\u00fchholoog<\/p>\n
Ps\u00fchholoogina ei pea ma olema mugav \u2013 pean olema aus. Seet\u00f5ttu ei pruugi see, mida ma \u00fctlen, kellelegi meeldida.<\/p>\n
Kui inimene loeb internetist, et tema last v\u00f5idakse tappa, ja ta seejuures hirmu ei tunne \u2013 pole see norm. Hirm on loomulik, t\u00e4iesti normaalne reaktsioon. See on inimest alati kaitsnud, see on meisse evolutsiooniliselt sisse ehitatud.<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista vahet hirmu ja paanika vahel. Paanika on see, mis tekib ekstreemses olukorras, kus aeg on piiratud ja tuleb kiiresti tegutseda. Adrenaliin l\u00fclitab sellistel hetkedel ratsionaalse m\u00f5tlemise v\u00e4lja ja takistab m\u00f5tlemist. Siis teeb inimene vigu.<\/p>\n
Antud juhul ei n\u00e4e ma paanikat, vaid hirmu \u2013 ja mingil m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hjendatud hirmu. Me k\u00f5ik elame inforuumis ja n\u00e4eme, et sarnaseid juhtumeid esineb erinevates riikides. Aju jaoks pole aga vahet, kus t\u00e4pselt \u2013 kui see on oht, siis on see oht.<\/p>\n
\u00d6elda inimesele \u201e\u00e4ra karda\u201c on kasutu. Sama h\u00e4sti v\u00f5ib \u00f6elda \u201e\u00e4ra muretse\u201c enne koosolekut \u00fclemusega. Muidugi inimene muretseb. Hirmuga toimetulekuks tuleb midagi teha \u2013 astuda samm, mis loob tunde, et olukord on kontrolli all.<\/p>\n
Sellest vaatenurgast on vanema otsus last \u00fcheks p\u00e4evaks kooli mitte saata normaalne reaktsioon, katse hirmuga toime tulla. Kuid kui alluda igale sellisele provokatsioonile, v\u00f5ib juhtuda, et l\u00f5puks ei julgegi enam kodust v\u00e4lja minna.<\/p>\n
\nIlmselt just sellele loodavadki need, kes selliseid \u00e4hvarduskampaaniaid algatavad. Nende jaoks on see v\u00f5imutunne: \u201eN\u00e4e, kirjutasin postituse \u2013 ja terve linn on hirmul!\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n
Oluline on mitte ainult oma hirmu tunnistada, vaid osata sellest ka v\u00e4lja tulla. Ja siin s\u00f5ltub palju mitte vanematest, vaid riigist.<\/p>\n
Ei piisa lihtsalt \u00fctlemisest \u201e\u00e4rge kartke\u201c. Tuleb tegutseda avatult: selgitada, mis juhtus, mida tehakse, kuidas uurimine edeneb.<\/p>\n
Sest hirmuseisundis on k\u00f5ige hullem teadmatus. Kui inimestele \u00f6eldakse: \u201eOht on olemas, aga \u00e4rge muretsege\u201c \u2013 aju ei rahune. Nii see ei toimi.<\/p>\n
Otsida tuleb ametlikke andmeid \u2013 riigilt, politseilt. Ja siin lasub suur osa vastutusest v\u00f5imudel ja nende kommunikatsiooniosakondadel: nad peavad inimestele lihtsate s\u00f5nadega selgitama, mis toimub, et ei j\u00e4\u00e4ks t\u00fchimikku, mida hiljem t\u00e4idavad kuulujutud.<\/p>\n
Kommentaar<\/p>\n
Kaarel Rundu, Tallinna Haridusameti juhataja<\/p>\n
Koolidel on olemas oma kriisijuhtimise plaanid, millest l\u00e4htutakse sellistes olukordades.<\/p>\n
Tallinna Haridusamet saatis p\u00fchap\u00e4eval koolidele \u00fclevaate toimunust ja selged tegutsemisjuhised.<\/p>\n
Esmasp\u00e4eva hommikul v\u00f5eti koolijuhtidega \u00fchendust, kaardistati olukord ning p\u00e4rastl\u00f5unal edastati t\u00e4psustav kiri. Nendes r\u00f5hutati, et \u00f5pilastel on koolis ohutu ning anti praktilisi soovitusi suhtluseks nii \u00f5pilaste kui lapsevanematega.<\/p>\n
Politsei soovitustest t\u00f5stsime esile ka sissep\u00e4\u00e4sude kontrollimise, et ennetada v\u00f5\u00f5raste ja kahtlase k\u00e4itumisega inimeste sisenemist, ka seda rakendasid paljud koolid. Koolide \u00fcmbruses oli esmasp\u00e4eval t\u00e4iendav Politsei ja MUPO patrull.<\/p>\n
Koolitused kriisijuhtimisest on varasemalt korraldatud ning j\u00e4tkame nendega ka edaspidi. \u00dcldpilt koolide reageerimisest oli hea: olukord eskaleerus kiiresti, kuid koolid tulid sellega edukalt toime. Kui esmasp\u00e4eval oli m\u00f5nes koolis \u00f5pilasi tavap\u00e4rasest v\u00e4hem, siis teisip\u00e4evaks oli \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00f5ikjal taastunud.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 politseiga toimis v\u00e4ga h\u00e4sti ning andis kooliperele n\u00e4htava turvatunde. Edaspidi oleks v\u00f5imalus koolides koos politseiga veelgi enam panustada noorte meediakirjaoskuse ja infoh\u00fcgieeni t\u00f5stmisse, arvestades, et tegu oli infooperatsiooniga.<\/p>\n
Oluline!<\/p>\n
Kuhu p\u00f6\u00f6rduda \u00e4hvarduste v\u00f5i kahtlaste s\u00f5numite korral<\/p>\n
Politsei<\/p>\n
\u25aa H\u00e4daolukorras helistage 112.
\u25aa \u00c4hvarduskirjade edastamiseks: masskiri@politsei.ee
\u25aa V\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda ka oma piirkonnapolitseiniku poole, kontaktid on saadaval veebilehel www.politsei.ee<\/a><\/p>\nRIA \/ CERT-EE (Riigi Infos\u00fcsteemi Amet)<\/p>\n
\u25aa K\u00fcberintsidentide, \u00f5ngitsuskirjade v\u00f5i kahtlaste e-kirjade korral: cert@cert.ee<\/p>\n
HARNO (Haridus- ja Noorteamet)<\/p>\n
\u25aa Telefon koolidele: 735 0500
\u25aa E-post: info@harno.ee<\/p>\nLasteabi<\/p>\n
\u25aa \u00d6\u00f6p\u00e4evaringne liin: 116 111
\u25aa E-post: info@lasteabi.ee (kui laps on saanud \u00e4hvardava, h\u00e4iriva v\u00f5i s\u00fcndsusetu s\u00f5numi)<\/p>\nKasulikud materjalid k\u00fcberturvalisuse kohta<\/p>\n
N\u00f5uanded vanematele ja lastele (7\u201311 a) \u2013 RIA materjalid turvalise k\u00e4itumise kohta veebis, k\u00fcberkiusamise \u00e4ratundmise ja andmekaitse kohta.<\/p>\n
\u25aa www.itvaatlik.ee\/lapsevanemale<\/a><\/p>\n
Digip\u00e4devuse \u00f5ppeportaalid<\/p>\n
\u25aa www.itvaatlik.ee<\/a>
\u25aa www.targaltinternetis.ee<\/a>
\u25aa www.tarkvanem.ee\/digimaailm<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmisel n\u00e4dalal raputas Eestit Tallinna koolidele suunatud \u00e4hvarduskirjade laine: vanemad j\u00e4tsid lapsed koju, \u00f5ppeasutused tugevdasid turvameetmeid ja politsei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51624,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[19997,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14587,405,28,29,95,19,26252,26253,353,25,26254,17906,99,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-51623","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ahvarduskiri","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hirm","20":"tag-kool","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-oht","26":"tag-paanika","27":"tag-politsei","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-postitus","30":"tag-sonumid","31":"tag-terrorism","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115620599936162764","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51623","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51623"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51623\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51624"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}