{"id":51663,"date":"2025-11-27T08:52:08","date_gmt":"2025-11-27T08:52:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51663\/"},"modified":"2025-11-27T08:52:08","modified_gmt":"2025-11-27T08:52:08","slug":"digitaalne-komandanditund-rahustab-poliitikute-meeli-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51663\/","title":{"rendered":"Digitaalne komandanditund rahustab poliitikute meeli | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Viimastel aastatel \u00fcksteise v\u00f5idu lapsi sotsiaalmeedia k\u00fctkest p\u00e4\u00e4stvate poliitikute pakutavad meenutavad pigem haavale plaastri panemist. Probleemi alusp\u00f5hjuste ja m\u00f5judega tegelemise p\u00f5hiraskus j\u00e4\u00e4b aga endiselt lapsevanemate kanda, leiab <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n<p>S\u00fcgisel meenuvad erineva riigikorraga \u00fchiskondadele, et lastega tuleks midagi peale hakata. Eristada v\u00f5ib iga-aastast, eesk\u00e4tt kooli alguse dikteeritud r\u00fctmi. Pikemas, p\u00f5lvkondi \u00fchendavas vaates kordub t\u00f5demus, et t\u00e4nap\u00e4eva lapsed on k\u00e4est \u00e4ra ja nad tuleks suunata tagasi normaalseid inimesi vormivasse tootmisprotsessi.<\/p>\n<p>Viimase paari aasta uuenduslik detail on poliitikute soov keelata lastele juurdep\u00e4\u00e4s sotsiaalmeedia platvormidele ja v\u00f5tta neilt k\u00e4est isegi nutitelefonid. Sotsiaalmeedia ja nutitelefonid on enam-v\u00e4hem sama vanad. Kas nende samaaegne nuhtlemine on kokkusattumus v\u00f5i jagatud s\u00fc\u00fc tagaj\u00e4rg?<\/p>\n<p>Poliitikakujundajad on varasemalt eraldi riielnud n\u00e4iteks telekommunikatsiooni ettev\u00f5tete ja sisuloojatega. Sotsiaalmeedia ja nutitelefonid moodustavad s\u00fcmbiootilise paari, milles \u00fcks poleks ilma teiseta saavutanud praegust eksistentsiaalset vormi.<\/p>\n<p>Aastal 2005 pidi laps MySpace&#8217;i v\u00f5i Facebooki kasutamiseks viibima kindlas kohas, l\u00fclitama sisse arvuti ja logima soovitud teenusesse. Tegevusel oli ajaline algus ja l\u00f5pp ning piirantud asukoht ehk tegu oli suure h\u00f5\u00f5rdeteguriga protsessiga. Nutitelefon k\u00f5rvaldas aja ja ruumiga seotud piirangud ning v\u00f5ttis sotsiaalmeedias\u00fcstla-laadse kvaliteedi, mille v\u00f5is panna taskusse, padja alla v\u00f5i v\u00f5tta kaasa klassiruumi, kus sai doseerida v\u00e4rskendava doosi dopamiini.<\/p>\n<p>Uute, v\u00f5imsate tegurite kombineerumise risk oli v\u00f5\u00f5ras. Seet\u00f5ttu lubati n\u00e4rvikavalt habrastel, emotsionaalselt ebak\u00fcpsetel, alles arenguj\u00e4rgus pereliikmetel asuda katsealusteks ajaloo \u00fches suurimas ps\u00fchholoogilises eksperimendis. Tulemus \u00fcllatas ja seda vaadati imestunult aastaid. Viimaks t\u00f5deti kusagil 2023. aasta paiku avalikult, et laste ja noorte seas suurenenud \u00e4revuse, t\u00e4helepanuv\u00f5ime languse ja vaimse tervise halvenemisega peab midagi ette v\u00f5tma.<\/p>\n<p>Mitmel pool Euroopas ja mujal maailmas sisenes poliitilise aparaadi infovoogu midagi, mida olid lapsevanemad ja \u00f5petajad n\u00e4inud juba k\u00fcmme aastat. Nad m\u00e4rkasid, et lapsep\u00f5lv kaob klaasi taha.<\/p>\n<p>Hiljuti t\u00f5des n\u00e4iteks Taani peaminister, et mobiiltelefonid ja sotsiaalmeedia varastavad meie lastelt lapsep\u00f5lve. Prantsusmaa poliitikud tulid v\u00e4lja ideega keelata alla 15-aastastele sotsiaalmeedia kasutamine ja kehtestada \u00f5htul kella k\u00fcmnest hommikul kella kaheksani digitaalne komandanditund. Erinevas vormis ja j\u00f5ulisusega meetmeid v\u00f5i soovitusi on tehtud muu hulgas ka Itaalias, Norras, Saksamaal, Hollandis ja \u00dchendkuningriigis.<\/p>\n<p>Austraalia j\u00f5udis k\u00f5ige kaugemale ja keelas alla 16-aastastel sotsiaalmeedia kasutamise. Alates 10. detsembrist kehtima hakkav seadus ei karista alaealisi lapsi, vaid \u00e4hvardab suurte trahvidega tuntud platvormide omanikke, kui nad ei astu m\u00f5istlikke samme, millega v\u00e4listatakse alla 16-aastastel kontode tegemine.<\/p>\n<p>K\u00f5ike seda on hea ette teada, enne kui lugeda kolmap\u00e4evast Euroopa Parlamenti puudutavat uudist. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rivad s\u00f5nad toetas, resolutsiooni, mis kutsub \u00fcles kehtestama sotsiaalmeedia kasutamise vanusepiiriks 16 aastat. Hilja \u00e4rganud poliitilreaktsioon ei paista kuigi energilisena. Poliitikute puhul v\u00f5ib seda pidada siiski suureks teoks, aga veelgi enam on tegemist \u00fchiskondliku uue reaalsusega, milles j\u00f5ustus uus halba ja head lahutav piirjoon.<\/p>\n<p>Euroopa-\u00fclene poliitiline reaktsioon ilmselt sellega ei piirdu ja loogilise j\u00e4tkuna elavnevad nutitelefonide piiranguid puudutavad algatused. Seda on siin-seal juba kuulda. Seadusandjad saavad mingil hetkel aru, et sotsiaalmeedia kui aine piiramine on v\u00f5imatu, kui manustamismehhanism on katkematult s\u00f5rmede vahel. Samuti oleks nutitelefonide keelustamine tulutu, kui ainele p\u00e4\u00e4seb mujalt ligi. Halbade tagaj\u00e4rgedega s\u00f5ltuvusahela murdmiseks peab samaaegselt tegelema nii kontakti kui ka m\u00f5juteguritega.<\/p>\n<p>Poliitikat ja poliitikuid v\u00f5ib terapeutiliseks meelelahutuseks kiruda, aga see ei muuda reaalsust, milles \u00fchiskondlike kokkulepete saavutamine rajaneb harva etten\u00e4gelikkusele ja liigub pigem probleemivankri j\u00e4rel. Hilise reaktsiooni s\u00fcmptomiks on reflektoorne keelustamine. Algp\u00f5hjustega tegelemise aeg oli k\u00fcmme aastat varem. Siis ei olnud aga veel piisavalt valus, st ohvreid oli v\u00e4he ja nad ei h\u00e4\u00e4letanud.<\/p>\n<p>Hilised keelud on \u00fchiskondlikule verejooksule pandud plaaster ja seda ilmsemalt vajalikud. Samas on need kardetavalt ajutised ja kultiveerivad pinnast j\u00e4rgmistele probleemidele. Sotsiaalmeedia ja nutitelefonidega kaasneb palju kasulikku, mida on keeldudega raske juhtida. K\u00fcll aga innustab keelamiste kultuur vastupidist innovatsiooni, v\u00f5imendab probleemi, muudab sellega tegelemise raskemaks ja suurendab kulutusi. S\u00fcnnib uus ja aeglane probleemide kasvu ning poliitiliste reaktsioonide r\u00fctm.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel aastatel \u00fcksteise v\u00f5idu lapsi sotsiaalmeedia k\u00fctkest p\u00e4\u00e4stvate poliitikute pakutavad meenutavad pigem haavale plaastri panemist. Probleemi alusp\u00f5hjuste ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51664,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,397,25384,23,24,12519,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-51663","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sotsiaalmeedia","24":"tag-teismelised","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uhismeedia","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115620816111511462","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51663","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51663"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51663\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51664"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51663"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51663"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51663"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}