{"id":51675,"date":"2025-11-27T09:04:11","date_gmt":"2025-11-27T09:04:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51675\/"},"modified":"2025-11-27T09:04:11","modified_gmt":"2025-11-27T09:04:11","slug":"priit-reiska-milleks-meil-ikkagi-ulikoole-vaja-on-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51675\/","title":{"rendered":"Priit Reiska: milleks meil ikkagi \u00fclikoole vaja on? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Haridus- ja teaduspoliitika \u00fcle peetav debatt on Eesti tuleviku seisukohalt \u00e4\u00e4rmiselt oluline ning akadeemik Jaak Aaviksoo hiljutine arvamuslugu ERR-i portaalis<\/a> pakub sellesse vajalikku hoogu. Kui v\u00f5tta tema kujundatud pilt \u00fclikoolidest kokku, j\u00e4\u00e4b aga mulje, et need on korraga liiga kallid, mitteatraktiivsed ja majanduse jaoks k\u00fcsitava kasuga. Sellest j\u00e4reldub \u00fcsna loomulikult, et tulevik kuulub l\u00fchemale ja rakenduslikumale haridusele. Mina olen veendunud, et tegelik pilt ei ole sugugi nii \u00fchene.<\/p>\n

Dilemma selle \u00fcle, kas \u00fclikoolid valmistavad ette t\u00f6\u00f6j\u00f5udu majandusele v\u00f5i inimesi, kes hiljem ise majandust m\u00f5jutavad ja endale t\u00f6\u00f6kohti loovad, on t\u00f5en\u00e4oliselt igavene. Sellel diskussioonil ma siinkohal pikemalt ei peatu, kuigi pooldan selles arutelus selgelt teist varianti. K\u00fcll aga tahaksin vastustada kolme akadeemik Aaviksoo artiklis esitatud k\u00e4sitlust: v\u00e4idet, et pikem \u00f5pingute aeg n\u00e4itab motivatsiooni puudust, et rakendusk\u00f5rgharidus on \u00fclikooliharidusest odavam ning et just rakendusk\u00f5rgharidus pakub majandusele pikemas plaanis suuremat kasu.<\/p>\n

Kas pikem \u00f5pingute aeg n\u00e4itab motivatsiooni puudust?<\/p>\n

Aaviksoo toob oma artiklis v\u00e4lja, justkui pikenenud \u00f5ppeaeg t\u00e4hendab diplomi v\u00e4\u00e4rtuse ja \u00fcli\u00f5pilaste motivatsioon kahanemist. Ta viitab, et \u00fche l\u00f5pudiplomini j\u00f5udmiseks kulub keskmiselt ligi kaks korda rohkem \u00f5piaastaid kui on programmide nominaalne kestus ning seob selle \u00fcli\u00f5pilaste v\u00e4heneva motivatsiooniga. Ma arvan, et pikenenud \u00f5ppeaja p\u00f5hjused on k\u00fcll \u00f5igesti kirjeldatud, kuid j\u00e4relduse teeksin risti vastupidise \u2013 vaatamata t\u00f6\u00f6le, pereelule ja k\u00f5igele muule leiavad \u00fcli\u00f5pilased siiski motivatsiooni, et \u00f5ppida, ja v\u00e4\u00e4rtustavad diplomit piisavalt, et oma \u00f5pingud ka l\u00f5puni viia.<\/p>\n

2013. aasta k\u00f5rgharidusreformi idee oli \u00fcllas: toetada tasuta \u00f5pet. Kuid idee potentsiaal j\u00e4i realiseerimata, kuna see oli algusest peale vastuolus tegelikkusega. Juba 2010. aastate alguses t\u00f6\u00f6tas \u00f5ppimise k\u00f5rvalt \u00fcle poole \u00fcli\u00f5pilastest \u2013 Eurostudenti 2010. aasta andmetel <\/a>umbes 56 protsenti. See n\u00e4itaja on olnud pidevas kasvutrendis, sest Eurostudenti 2023. aasta andmetel<\/a> t\u00f6\u00f6tab regulaarselt v\u00f5i aeg-ajalt juba ligi 70 protsenti \u00fcli\u00f5pilastest ning neist 78 protsenti teeb seda peamiselt elamiskulude katmiseks. \u00dcli\u00f5pilased ei t\u00f6\u00f6tanud 15 aastat tagasi ega t\u00f6\u00f6ta ka praegu selleks, et rikkaks saada, vaid selleks, et katta oma elamiskulusid, kuna tasuta k\u00f5rgharidus ei v\u00f5imaldanud siis ega v\u00f5imalda ka t\u00e4na \u00e4ra elada, eriti veel, kui on pere ja lapsed. Kui soovime, et tasuta k\u00f5rgharidus oleks p\u00e4riselt ligip\u00e4\u00e4setav, mitte \u00fcksnes formaalne lubadus, eeldab see ka piisavat ja stabiilset rahastust, vastasel juhul kandub vajalik kulu lihtsalt \u00fcli\u00f5pilastele endile t\u00f6\u00f6koormuse ja pikema \u00f5piaja kaudu.<\/p>\n

See ei puuduta \u00fcksnes bakalaureuse- ja magistri\u00f5pet, vaid ka akadeemilist karj\u00e4\u00e4ri. Ehk l\u00fchidalt ka akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri teemast, mida Aaviksoo oma artiklis puudutab. T\u00f5si on, et t\u00f6\u00f6kohakindlus ja tenuurini j\u00f5udmise pikk tee on \u00fclikoolides probleem, mis vajab arutelu. Samas ei ole doktori\u00f5ppe mediaanvanuse lihtne v\u00f5rdlus eri riikide vahel p\u00e4ris aus, arvestades, et Eestis \u00f5pitakse ja t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4ga sageli paralleelselt. Paljud praegused doktorandid on juba \u00f5pingute ajal \u00fclikoolides nooremteaduritena v\u00f5i muudes rollides t\u00f6\u00f6turul ning panustavad seega teadus- ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse. Neid ei saa k\u00e4sitleda kui t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, mis hakkab \u00fchiskonda panustama alles p\u00e4rast doktori\u00f5pingute l\u00f5ppu.<\/p>\n

Ajad, kus elu on jaotatud kindlateks teineteisele j\u00e4rgnevateks perioodideks \u2013 alguses k\u00f5rgkooli\u00f5pingud ja siis t\u00f6\u00f6tamine \u2013, on j\u00e4\u00e4davalt m\u00f6\u00f6das. \u00d5pinguid tuleb enamikel paratamatult siduda t\u00f6\u00f6ga. Selles olukorras ei ole pikem \u00f5ppeaeg mitte niiv\u00f5rd motivatsiooni kadumise, kuiv\u00f5rd \u00fcli\u00f5pilaste tegeliku elukoormuse peegeldus. Seda kinnitab ka asjaolu, et nominaalajaga l\u00f5petanute osakaal ei ole v\u00e4henenud, vaid pigem suurenenud: Rektorite N\u00f5ukogu statistika<\/a> n\u00e4itab, et kui 2017. aastal l\u00f5petas \u00f5igeaegselt umbes 50 protsenti tudengitest, siis 2024. aastal juba ligi 60 protsenti.<\/p>\n

\u00dclikoolidel on seet\u00f5ttu juba enamus magistri\u00f5ppe \u00f5ppekavasid sessioon\u00f5ppes ja mitmed ka osakoormusega \u00f5ppes. Kuid t\u00f5si on see, et paindlikkuseks on siin veel ruumi ja mikrokraadide programme tuleks enam integreerida taseme\u00f5ppega. Seega selles osas olen Aaviksooga n\u00f5us \u2013 tasub t\u00f5esti otsida viise, kuidas \u00f5piv\u00f5imalused oleksid veel sobivamad t\u00f6\u00f6- ja pereelu k\u00f5rvalt \u00f5ppijale. <\/p>\n

K\u00fcll aga tasub v\u00e4ltida lihtsustatud j\u00e4reldust, justkui n\u00e4itaks pikenenud \u00f5ppeaeg eelk\u00f5ige \u00fcli\u00f5pilaste motivatsiooni kadumist. Sageli n\u00e4itab see hoopis nende p\u00fcsivust ja valmisolekut haridust v\u00e4\u00e4rtustada ka keerukamates oludes.<\/p>\n

Ma julgeks kahelda ka v\u00e4ites, et akadeemilise \u00fclikooli diplom kaotab v\u00e4\u00e4rtust. Kui vaadata \u00fclikooli \u00f5ppima tulla soovijate arvu (mis v\u00f5iks ju ometi olla \u00fcheks diplomi v\u00e4\u00e4rtuse indikaatoriks), siis on kolme suuremasse \u00fclikooli esitatud sooviavalduste arv viie aastaga kasvanud 19 protsenti ja k\u00fcmne aastaga 23 protsenti.<\/p>\n

Kas rakendusk\u00f5rgharidus on odavam kui \u00fclikooliharidus?<\/p>\n

Aaviksoo arvutustes on meelevaldselt arvestatud \u00fcli\u00f5pilase \u00f5petamiskuludeks k\u00f5ik \u00fclikooli tulud. Ta liidab kokku tegevustoetused, teadusgrantidest ja lepingulistest t\u00f6\u00f6dest laekuva raha, eurotoetused, \u00fchiselamud, muuseumid ja palju muud ning jagab selle \u00fcli\u00f5pilaste ja diplomite vahel. Nii tekib mulje, justkui oleks iga teadusartikkel, laboriinvesteering v\u00f5i \u00fchiselamuvoodi \u00fche konkreetse diplomi “hind”. <\/p>\n

Tegelikult \u00f5petab \u00fclikool \u00fcli\u00f5pilasi siiski eelk\u00f5ige tegevustoetusest ja ka tegevustoetusest l\u00e4heb osa \u00f5ppej\u00f5udude teadustegevuse toetamiseks. Kui siiski arvestada kogu tegevustoetuse summa \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5petamiseks, tuleks Haridussilma<\/a> 2025. aasta andmetel selleks \u00fche \u00fcli\u00f5pilase kohta ligikaudu 6200 eurot (\u00fclikoolides \u00f5pib 2024\/25. \u00f5ppeaastal 36 544 \u00fcli\u00f5pilast ja \u00fclikoolide tegevustoetus on 2025. aastal ligikaudu 227 miljonit eurot). Rakendusk\u00f5rgkoolide tegevustoetus on 2025. aastal ligikaudu 35 miljonit ja \u00fcli\u00f5pilasi \u00f5pib nendes 6735 ehk \u00fche \u00fcli\u00f5pilase kohta kujuneb 5200 eurot. Numbrid ei kinnita lihtsat v\u00e4idet, et rakendusk\u00f5rgharidus on “oluliselt odavam” kui \u00fclikooliharidus.<\/p>\n

Rakendusk\u00f5rgkoolid ei hoia \u00fcldjuhul \u00fclal ka sama mahus teadusinfrastruktuuri ega tegele nii suurel m\u00e4\u00e4ral teadus- ja arendustegevusega kui \u00fclikoolid. Sellest tulenevad ka erinevused kulustruktuuris. See ei t\u00e4henda aga, et rakendusk\u00f5rgharidus oleks automaatselt odav: praktikakesksed erialad eeldavad v\u00e4iksemaid \u00f5pper\u00fchmi, spetsiifilist aparatuuri ja intensiivset juhendamist.<\/p>\n

Teadus\u00fclikoolide puhul on osa kuludest seotud sellega, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6d teevad teadust tegevad \u00f5ppej\u00f5ud ning ka \u00f5ppet\u00f6\u00f6s kasutatakse teaduslaborite v\u00f5imekust. Kui r\u00e4\u00e4kida kulude v\u00e4hendamisest, tuleks seega selgelt eristada, kas peame silmas \u00f5petamise korraldust v\u00f5i teadusv\u00f5imekust, mis on selle taga.<\/p>\n

Kas rakendusk\u00f5rgharidus toob majandusele enam kasu kui \u00fclikooliharidus?<\/p>\n

Aaviksoo k\u00fcsimus, kas l\u00fchem ja rakenduslikum k\u00f5rgharidus ei oleks majanduse seisukohalt otstarbekam, eeldab, et kitsam erialane ettevalmistus on \u00fchiskonnale kasulikum kui laiap\u00f5hjaline \u00fclikooliharidus. Ajalooline kogemus ja rahvusvahelised uuringud seda lihtsat vastandust ei kinnita. <\/p>\n

1990. aastate \u00fcleminekuperioodil erinesid Eesti<\/a> ja Poola<\/a> haridus- ja t\u00f6\u00f6turu struktuurid m\u00e4rgatavalt. Eesti keskhariduses oli \u00fcldharidus selges \u00fclekaalus \u2013 1990-ndate keskel \u00f5ppis kutsehariduses ligikaudu veerand \u00f5pilastest \u2013, samal ajal kui Poolas oli enam kui kaks kolmandikku noortest seotud kutse\u00f5ppega.<\/p>\n

Eestis t\u00f5i nende tegurite koosm\u00f5ju kaasa \u00fche kiireima t\u00f6\u00f6turu kohanemise kogu postsotsialistlikus ruumis. Nt World Banki<\/a> andmetel olid aastal 1998 Eestis ja Poolas t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4rad suhteliselt sarnased (vastavalt 9,8% ja 10,6%), kuid p\u00e4rast majanduskriisi oli vahe veel pikka aega kahekordne (aastal 2002 vastavalt 11,2% ja 20,2% ning aastal 2005 vastavalt 8,0% ja 18,1%). See kogemus toetab arusaama, et laiap\u00f5hjaline haridus ei ole majanduse pidur, vaid hoopis vastupidi.<\/p>\n

Rahvusvahelised uuringud (nt The Institute for the Study of Labor IZA uuring<\/a>, The European Centre for the Development\u00a0 of Vocational Training uuring<\/a>, The Journal of Human Resources’is ilmunud uuring<\/a>) n\u00e4itavad, et \u00fcldhariduslik taust annab pikemas plaanis t\u00f6\u00f6turul suurema paindlikkuse ja \u00fcmber\u00f5ppev\u00f5ime, samas kui kutseharidus aitab eelk\u00f5ige kiiremini esimesele t\u00f6\u00f6kohale.<\/p>\n

Siit on igati m\u00f5istlik t\u00f5mmata paralleel ka k\u00f5rghariduse tulevikku \u2013 k\u00fcsimus on, milline haridusmudel loob inimeste jaoks suurima paindlikkuse ja v\u00f5ime muutustega toime tulla. Kui meil juba praegu on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline ette ennustada, milliseid spetsialiste meie t\u00f6\u00f6turg viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta p\u00e4rast vajab, siis see k\u00f5ik muutub veelgi keerulisemaks tehisintellekti ajastul.<\/p>\n

\u00dches on siiski paljud tehisintellektiga seonduvas \u00fchel meelel \u2013 edukas olemine tehisintellekti ajastul vajab oskust kriitiliselt m\u00f5elda ja iseennast juhtida, sh ka \u00f5ppimises. Sellega on \u00fclikoolid alati tegelenud, kuid soovivad sellele n\u00fc\u00fcd veelgi rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

Siit ei tasu muidugi ka j\u00e4reldada, et rakendusk\u00f5rgharidus pole vajalik. Pigem vastupidi \u2013 nii rakendusk\u00f5rgkoolide kui \u00fclikoolide roll on oluline, kuid erinev. K\u00fcsimus ei ole niiv\u00f5rd selles, kumba haridust\u00fc\u00fcpi on “\u00f5igem” eelistada, vaid kuidas kujundada tervik, mis v\u00f5imaldab inimestel oma t\u00f6\u00f6elu jooksul korduvalt \u00fcmber \u00f5ppida ja uutele rollidele \u00fcle minna. <\/p>\n

Aaviksooga v\u00f5ib n\u00f5ustuda ka selles, et \u00fclikoolid peaksid oma \u00f5pinguid enam siduma eluks vajalike probleemide lahendamisega ja seda nii, et laiap\u00f5hjaline haridus ja praktiline rakendus ei oleks vastandid, vaid teineteist toetavad. Samuti v\u00e4\u00e4rib kindlasti j\u00e4rgimist \u00fcleskutse strateegilise m\u00f5ttevahetuse korraldamiseks. N\u00f5us olen ka sellega, et “laialivalguvate konsensusdokumentide tootmine” ei ole \u00fchegi osapoole huvides. K\u00f5rghariduse valdkonnas on juba praegu kokku lepitud v\u00e4gagi konkreetsed halduslepingud, mille nimest tulenevalt peaksid need olema ka osapooltele t\u00e4itmiseks kohustuslikud. Sisuline arutelu ei peaks seisnema uute \u00fclds\u00f5naliste visioonide kirjutamises, vaid selles, kuidas olemasolevaid kokkuleppeid ja rahastusmudeleid viia koosk\u00f5lla tegeliku \u00fcli\u00f5pilaselu, \u00fclikoolide missiooni ja Eesti arenguvajadustega.<\/p>\n

Tasub meenutada, et Eesti \u00fclikoolid on rahvusvahelises v\u00f5rdluses juba t\u00e4na teaduses v\u00e4ga tublid<\/a> ning see on lahutamatu osa \u00fclikoolide v\u00e4\u00e4rtusest \u2013 nii majandusele kui ka \u00fchiskonnale laiemalt. Me kipume unustama, et tasuta k\u00f5rgharidus on j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga suure lisandv\u00e4\u00e4rtusega investeering<\/a>, mitte kuluartikkel. Seega ei ole k\u00fcsimus tegelikult selles, kas meil on \u00fclikoole vaja, vaid millist rolli me neile anname. Kui n\u00e4eme \u00fclikooliharidust ja teadust investeeringuna, sh inimeste paindlikkusse, kriitilisse m\u00f5tlemisse ja uue v\u00e4\u00e4rtuse loomisse, siis on ka arutelu rahastamise ja struktuursete valikute \u00fcle hoopis teistsugune. Sel juhul ei vastanda me \u00fcksteisele \u00fclikooli- ja rakendusk\u00f5rgharidust, vaid otsime tervikut, mis aitab Eestil parimal viisil toime tulla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teaduspoliitika \u00fcle peetav debatt on Eesti tuleviku seisukohalt \u00e4\u00e4rmiselt oluline ning akadeemik Jaak Aaviksoo hiljutine arvamuslugu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51676,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,26272,21,133,1014,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-51675","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus-ja-teaduspoliitika","18":"tag-headlines","19":"tag-jaak-aaviksoo","20":"tag-korgharidus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115620863352269841","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}