{"id":51716,"date":"2025-11-27T09:46:11","date_gmt":"2025-11-27T09:46:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51716\/"},"modified":"2025-11-27T09:46:11","modified_gmt":"2025-11-27T09:46:11","slug":"imf-hoiatas-saksamaad-valitsuse-kulutuste-tousust-uksi-ei-piisa-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/51716\/","title":{"rendered":"IMF hoiatas Saksamaad: valitsuse kulutuste t\u00f5usust \u00fcksi ei piisa | Majandus"},"content":{"rendered":"

Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi valitsuse plaan turult laenatavate miljardite eurodega investeeringuid suurendada ei ole keskpikas perspektiivis piisav riigi n\u00f5rgeneva majanduse korda tegemiseks ning vaja on p\u00f5hjalikumaid reforme, hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kolmap\u00e4eval.<\/p>\n

“Ilma edasiste julgete reformideta nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil seisab Saksamaa endiselt silmitsi p\u00fcsivalt keerulise keskpika perioodi majanduskasvu v\u00e4ljavaatega,” vahendas Financial Times<\/a> fondi esindajate visiidi j\u00e4rel avaldatud hoiatust. Saksamaa majandus ei ole viimased neli aastat kasvanud.<\/p>\n

IMF soovitas valitsusel k\u00e4rpida abielupaaridele m\u00f5eldud maksusoodustusi, kaotada liigne b\u00fcrokraatia ning edendada tootlikkust ja ettev\u00f5tlust. Suur osa Saksamaa tootmisest on l\u00f5ksus suhteliselt madala kasvuga sektorites ja kannatab tiheneva konkurentsi all peamistes eksporditurgudel, lisati aruandes.<\/p>\n

IMF kiitis aga Merzi reformi Saksamaa rangete p\u00f5hiseaduslike laenupiirangute muutmiseks, mis avas ukse \u00fche triljoni euro suuruse v\u00f5la abil rahastatavale taristu- ja kaitsekulutuste lainele j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi jooksul, nimetades seda m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks.<\/p>\n

Suuremad valitsuskulutused annaksid alates 2026. aastast teretulnud t\u00f5uke majanduskasvule ja on v\u00e4ga vajalikud, \u00fctles valuutafond, lisades, et madala riigiv\u00f5la taseme t\u00f5ttu saab riik endale lisalaenamist lubada. “Prognooside kohaselt t\u00f5useb v\u00f5lg 2027. aastaks umbes 68 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on endiselt madalaim G7 riikide seas,” r\u00f5hutas fond.<\/p>\n

IMF-i andmetel t\u00f5useb Saksamaa SKP j\u00e4rgmisel aastal umbes \u00fche protsendi ja majanduskasv kiireneb 2027. aastal 1,5 protsendini p\u00e4rast seda, kui see 2025. aastal oli k\u00f5igest 0,2 protsenti ja kahel eelmisel aastal isegi langes. Kuid fond hoiatas, et v\u00e4ljavaated kalduvad siiski languse poole, lisades, et keskpika perioodi v\u00e4ljavaated on endiselt piiratud kiire rahvastiku vananemise ja kesise tootlikkuse kasvu t\u00f5ttu. “T\u00f6\u00f6ealise elanikkonna v\u00e4henemine j\u00e4rgmise viie aasta jooksul on Saksamaal j\u00e4rsem kui \u00fcheski teises G7 majanduses,” teatas fond.<\/p>\n

Fond palus Berliinil mitte kulutada lisalaenudega kogutavat raha valijatele h\u00fcvede pakkumisele. Bundesbank, Saksamaa majandusekspertide n\u00f5ukogu ja kaks m\u00f5ttekoda on k\u00f5ik hoiatanud, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed summad uut v\u00f5lga v\u00f5idakse \u00e4ra raisata, kuna need on ette n\u00e4htud suuremate sotsiaalkulutuste ja muude vastuoluliste h\u00fcvede jaoks, mida tuleks rahastada tavap\u00e4rasest eelarvest.<\/p>\n

Uusi laene tuleb kasutada m\u00f5istlikult, et suurendada Saksamaa pikaajalist tootmisv\u00f5imsust, samal ajal kui tuleks v\u00e4ltida kalleid ja moonutavaid samme, r\u00f5hutas IMF. N\u00e4itena t\u00f5i fond v\u00e4lja v\u00e4hendatud k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rasid m\u00f5nes sektoris. Merz on lubanud alandada k\u00e4ibemaksu n\u00e4iteks majutussektoris.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi valitsuse plaan turult laenatavate miljardite eurodega investeeringuid suurendada ei ole keskpikas perspektiivis piisav riigi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":51717,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1279,26291,26290,11653],"class_list":{"0":"post-51716","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-imf","16":"tag-laenupuur","17":"tag-majandusreformid","18":"tag-saksa-majandus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115621028360869740","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51716","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51716"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51716\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51717"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51716"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51716"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51716"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}