Ise tehtud, h\u00e4sti tehtud?<\/p>\n
Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel valitses Eestis elamispindade nappus. \u00dcks v\u00f5imalus seda leevendada oli rajada individuaalelamuid ehk t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes eramaju. “Individuaalelamut ei tohtinud riiklike v\u00f5tetega ehitada. Riik andis k\u00fcll krundi ja m\u00f5ningaid toetusi, kuid ehitust\u00f6\u00f6d pidi ise tegema, kas pereliikmete v\u00f5i sugulaste abiga,” t\u00e4psustab Alois Andreas P\u00f5dra.\u00a0<\/p>\n
See t\u00e4hendas, et oma maja rajamine oli \u00fchest k\u00fcljest b\u00fcrokraatlik ettev\u00f5tmine. Ehitamiseks tuli leida ja taodelda krunt, saada kohalikult tootmisgrupilt v\u00f5i linna peaarhitektilt arhitektuur-planeerimise \u00fclesanne, v\u00e4lja valida projekt, s\u00f5lmida hoonestusleping, leida ehitusmaterjalid ja alles hoida t\u0161ekid, mis t\u00f5estaks, et inimene materjale ei varastanud.<\/p>\n
“See oli v\u00e4ga perekondlik tegevus. Peale t\u00f6\u00f6d v\u00f5i puhkuse ajal k\u00e4idi koos maja ehitamas.”<\/p>\n
“See oli v\u00e4ga perekondlik tegevus. Peale t\u00f6\u00f6d v\u00f5i puhkuse ajal k\u00e4idi koos maja ehitamas,” kirjeldab P\u00f5dra. Teisest k\u00fcljest l\u00e4bisid sellised majad 46 okupatsiooniaasta jooksul teaduri hinnangul p\u00f5neva arhitektuurilise arengu. “Huvitav on just see, kuidas iga ehitaja tollast ehitusteadmist ja kataloogiprojekti t\u00f5lgendas ning enda vajaduste j\u00e4rgi kohandas,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Toona olid P\u00f5dra s\u00f5nul inimestel kasutada \u00fcksikud k\u00e4siraamatud nagu Leo J\u00fcrgensoni “Elamuehitus I” (1949) v\u00f5i Arvo Veski kurikuulsad k\u00e4siraamatud. Projekte saadi aga kolmel moel. Kasutada olid arhitektuuriv\u00f5istlusel v\u00e4lja pakutud ametlikud t\u00fc\u00fcpprojektid, linnaarhiividest leitud ja t\u00fc\u00fcpprojektiks \u00fcmber tehtud korduskasutatavad projektid ning arhitekti koostatud individuaalprojektid. “Kuni 1950. aastate l\u00f5puni v\u00f5is ehitaja tegelikult ka ise endale projekti teha. Ta pidi vastutama, et projekt vastab n\u00f5uetele. See keelati 1960. aastateks \u00e4ra,” lisab teadur.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3104625h947bt24.png\"\/)
N\u00e4ide esialgsest arhitekti koostatud individuaalprojektist. Autor\/allikas: Erakogu.<\/p>\n
Lakoonilised viilkatused<\/p>\n
Praegu meenutavad s\u00f5jaj\u00e4rgset aega linnapildis majad, mis on pealtn\u00e4ha sarnased, kuid l\u00e4hemal vaatlusel \u00fcpris erinevad. Alois Andreas P\u00f5dra s\u00f5nul olid omaaegsete k\u00e4siraamatute ja t\u00fc\u00fcpprojektide suunised \u00fcsna \u00fchem\u00f5ttelised ja p\u00f5hjalikult lahti seletatud. “Ometi leiab inventeerimisjoonistelt ikka v\u00e4ga huvitavat omaloomingut. Ehitusmaterjali defitsiit ja iseehitamise n\u00f5ue sundis inimesi improviseerima,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Esimesi individuaalelamute t\u00fc\u00fcpprojekte ringles Eestis juba 1945. aastal. Samas v\u00f5tsid inimesed P\u00f5dra s\u00f5nul paljuski malli projekteerimisinstituudi Estonprojekt (hiljem ka Eesti Projekt) korduskasutatavate projektide albumitest, millest esimene ilmus 1954. aastal. “Seal on esialgu kahte t\u00fc\u00fcpi maju: \u00fchekorruselised k\u00f5rge viilkatusega majad ja madalama kaldkatusega majad. Kolmandas albumis kohtab juba ka kahe t\u00e4iskorrusega maju,” kirjeldab ta.\u00a0<\/p>\n
“Materjali k\u00e4ttesaadavus ja ise ehitamise kohustus tingisid, et majad j\u00e4id v\u00e4ga pikaks ajaks poolikuks.”<\/p>\n
Viilkatusega maja l\u00e4ks massidesse osalt p\u00f5hjusel, et Stalini ajal otsiti 1930ndatele viitava funktsionalismi asemele uut vormikeelt. “\u00dcks \u00e4\u00e4rmus oli maal\u00e4hedasem: seal oli rohkem uhkeid piirdelaudu ja sael\u00f5ikelisi puitdetaile. Teine \u00e4\u00e4rmus oli linnalik, h\u00e4sti traditsionalistlik ja saksalike m\u00f5jutustega,” v\u00f5rdleb P\u00f5dra 1950. aastate viilkatusega majaprojekte.\u00a0<\/p>\n
Projekteerijate taotlused ei paista linnapildis aga sageli v\u00e4lja, sest paljud ehitajad P\u00f5dra s\u00f5nul k\u00f5iki projektis ette n\u00e4htud detaile seintele ei paigaldanud. “Materjali k\u00e4ttesaadavus ja ise ehitamise kohustus tingisid, et majad j\u00e4id v\u00e4ga pikaks ajaks poolikuks. Fassaadidetailid, mis ei olnud esmat\u00e4htsad \u2013 aknaluugid, karniisid, peaukse-esised kaunistatud postidega varjualused jne \u2013 j\u00e4id disainist puudu,” selgitab ta.\u00a0<\/p>\n
Lakoonilise lahenduse tingis seegi, et individuaalelamu tuli \u00fcldjoontes valmis ehitada kolme aastaga. Kasutusloa v\u00e4\u00e4riliseks ehk valmis majaks loeti hoonet, millel oli \u00fcks eluruum, k\u00f6\u00f6k, kemmerg ja v\u00e4lisviimistlus, t\u00e4nava puhul ka piirdeaed. P\u00f5dra s\u00f5nul ehitati maju seet\u00f5ttu tegelikult 10\u201315 aastat. “Katusealuse sai hiljem v\u00e4lja ehitada. Viilkatusega majas said sa j\u00e4tta p\u00f6\u00f6ningu algul karbiks ja parematel p\u00e4evadel sinna laieneda,” s\u00f5nab ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3104640hfc8ft24.png\"\/)
N\u00e4iteid erisugustest 1950. aastate individuaalelamute t\u00fc\u00fcp- ja korduvkasutatavatest projektidest. Projekt 3 ja projekt 46. Autor\/allikas: Alois Andreas P\u00f5dra<\/p>\n
Toreduse asemel praktiline<\/p>\n
N\u00e4ituse tarbeks materjali otsides leidis Alois Andreas P\u00f5dra ohtralt n\u00e4iteid, kuidas inimesed algsest projektist k\u00f5rvale kaldusid. Eesk\u00e4tt muudeti projekte maapiirkondades, kus n\u00e4iteks linnalik t\u00e4navapoolne v\u00e4lisuks kasutust ei leidnud ja oli \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel isegi tellistega kinni m\u00fc\u00fcritud. “\u00dcks v\u00e4ga levinud t\u00f6\u00f6 oli akende muutmine v\u00f5i t\u00f5stmine. J\u00e4eti ehitamata pesuruumid, mis j\u00e4id konkudeks v\u00f5i sahvriteks. M\u00f5nikord tehti esikud tunduvalt suuremad,” loetleb teadur. Kuigi projekt n\u00e4gi ette korralikku p\u00f6\u00f6ningutreppi, asendati see tihtipeale esimeses ehitusj\u00e4rgus j\u00e4rsu redeliga, sest katusealune oli v\u00e4lja ehitamata.<\/p>\n
“J\u00e4eti ehitamata pesuruumid, mis j\u00e4id konkudeks v\u00f5i sahvriteks. M\u00f5nikord tehti esikud tunduvalt suuremad.”<\/p>\n
P\u00f5dra s\u00f5nul kohandasid inimesed ka v\u00e4iksemaid detaile. N\u00e4iteks v\u00f5idi garaa\u017ei nihutada rohkem t\u00e4nava poole, nii et rajamata j\u00e4i m\u00f5ni aken v\u00f5i siis akent tuli nihutada, moonutades n\u00f5nda m\u00f5nev\u00f5rra esialgset fassaadilahendust. Etteastuvad lilleaknad j\u00e4eti tavaliseks aknaks, lahtised verandad ehitati kinni v\u00f5i klaasiti ja punasest kivist katus asendati eterniidiga. Nii m\u00f5nigi t\u00fc\u00fcpprojekt n\u00e4gi ette pererahvale puhkamiseks terrassi ja pergolat. “Reaalsuses n\u00e4hti suuremat praktilist vajadust klaasitud lisapinna j\u00e4rele, kus asjad on talve eest kaitstud. Igasugustesse elamiskultuuri edendamisega seotud detailidesse suhtuti v\u00e4ga praktilise meelega,” t\u00f5deb teadur.<\/p>\n
Enne 1950. aastate teist poolt avaldati albumites ainult \u00fchekorruselisi projekte. P\u00f5dra s\u00f5nul v\u00f5is neid v\u00e4liselt sarnaseid maju lahendada mitme planeeringulahendusega, mis eelk\u00f5ige s\u00f5ltus v\u00e4lisuste asukohast, tubade arvust ning pesuruumi olemasolust.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsam lahendus j\u00e4rgis P\u00f5dra s\u00f5nul Eesti oludes p\u00f5list lahuselamu t\u00fc\u00fcpplaneeringut, kus korsten on maja keskel ja ruumid jaotunud \u00fcmber selle neljaks sektoriks: trepi ja kemmerguga esik, sahvriga k\u00f6\u00f6k, elutuba ja magamistuba. Kui sooviti ka teist magamistuba v\u00f5i s\u00f6\u00f6gituba, v\u00f5is esik nihkuda maja keskele ja kolm eluruumi U-kujuliselt \u00fcmber selle. Kui sooviti juurde ka pesuruumi, moodustasid elutuba, s\u00f6\u00f6gituba ja magamistuba aga juba L-t\u00e4hte meenutava kuju.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3104643he1b4t24.png\"\/)
N\u00e4iteid erisugustest 1950. aastate individuaalelamute t\u00fc\u00fcp- ja korduvkasutatavatest projektidest. Projekt 17 ja projekt 50. Autor\/allikas: Alois Andreas P\u00f5dra<\/p>\n
“Kuna tubade arv ja netopindala olid piiratud, aga funktsioone suruti aina rohkem \u00fche korruse sisse, hakati planeeringutes aina enam vaeva n\u00e4gema, et saavutada funktsionaalseid ruumipaigutusi, j\u00f5udes ka \u00fcsna selgete t\u00fc\u00fcpplaneeringuteni,” osutab P\u00f5dra. Kui s\u00f5jaeelsetes ehitistes v\u00f5is k\u00f6\u00f6k olla isegi maja suurim ruum, siis aastak\u00fcmnetega muutus see \u00fcha kitsamaks ja oli vaevu suurem kui maja esik. “Seda leevendas kahekordse eramu tulek, kus oli v\u00f5imalik privaatsema loomuga pesuruum ja magamistoad viia teisele korrusele ning esimene korrus j\u00e4i avalikuks tsooniks. Siis sai j\u00e4\u00e4da t\u00fc\u00fcpilise nelja veerandi planeeringu juurde ja k\u00f6\u00f6k ei muutunud nii v\u00e4ikeseks,” kirjeldab teadur.<\/p>\n
Ajalugu ei pea k\u00e4ima pr\u00fcgikasti<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval on p\u00e4evakorras s\u00f5jaj\u00e4rgsetel k\u00fcmnenditel ehitatud individuaalelamute renoveerimine. “Neid renoveeritakse v\u00e4ga palju, aga tihtipeale lendab esialgne arhitektuur pr\u00fcgikasti. Ei arutata, milline maja pidi olema v\u00f5i kas renoveerimisel midagi tagasi tuua v\u00f5i l\u00f5pule viia,” osutab Alois Andreas P\u00f5dra.<\/p>\n
N\u00e4iteks kohtab sageli lahendust, kus p\u00f6\u00f6ningukorruse vintskappe on p\u00e4evavalguse sisselaskmise nimel viiluseinast viiluseinani laiendatud. “L\u00f5puks saame maja, mis ei ole enam ei viilkatusega ega tervenisti kahekorruseline. Eks ilu on vaataja silmades, kuid \u00fctleme nii, et kehvasti v\u00e4lja kukkunud n\u00e4iteid kohtab minu silmis sagedamini kui edukaid n\u00e4iteid,” selgitab P\u00f5dra. Nii soovitab ta vintskappide venitamise asemel lisada viilkatusega majale p\u00e4evavalguse nimel hoopis katuseaknaid.<\/p>\n
Majade n-\u00f6 igav ja ilmetu maine tuleneb teaduri s\u00f5nul eesk\u00e4tt omaaegsest ressursinappusest ja ehitamisega kaasnevast ajasurvest. Majade fassaadid on projektides tema s\u00f5nul v\u00e4ga kvaliteetsed ja l\u00e4bim\u00f5eldud, kuid nende teostamist takistas t\u00f5siselt tollane materjalinappus.\u00a0<\/p>\n
“Neid renoveeritakse v\u00e4ga palju, aga tihtipeale lendab esialgne arhitektuur pr\u00fcgikasti.”<\/p>\n
Eriti h\u00e4sti illustreerib seda P\u00f5dra s\u00f5nul n\u00e4iteks p\u00f6\u00f6ningukorruste ehituskvaliteet, mille puhul vundamendist ehitama asudes v\u00f5is olla parem materjal p\u00f6\u00f6ninguni j\u00f5udes otsas. “Meil on h\u00fcpotees, et \u00fclemised korrused ehitatigi kehvemast materjalist. Seet\u00f5ttu on renoveerimise jooksul p\u00f6\u00f6ningukorruste tarindite s\u00e4ilitamine k\u00fcsim\u00e4rgiga. Seal hoiti ka projektist k\u00f5ige v\u00e4hem kinni \u2013 vaheseinad, seinakapid ja pesuruumid j\u00e4eti tegemata,” arutleb P\u00f5dra.<\/p>\n
Renoveerijal soovitab ta igal juhul enne p\u00f6\u00f6ningu lammutamist ja uue korruse peale ehitamist heita pilk maja algsele projektile ja \u00fcmbritsevale t\u00e4navapildile: millised detailid on piirkonnale ja majat\u00fc\u00fcbile iseloomulikud ning v\u00e4\u00e4rivad s\u00e4ilitamist ja millised omal ajal ehitamata j\u00e4\u00e4nud osad v\u00e4ljaehitamist. “Vana maja tulevikku planeerides ei peaks alustama puhtalt lehelt. Kui on v\u00e4hegi plaani maja v\u00e4limust v\u00f5i iseloomu s\u00e4ilitada, tasub tunda huvi oma maja mineviku ja saamisloo vastu ja v\u00f5tta seda oma kodu kujundades arvesse,” soovitab teadur.<\/p>\n