Saksamaal elab L\u00f5una-Korea p\u00e4ritolu filosoof ja kultuuriteoreetik Byung-Chuk Han. Ta on avaldanud paark\u00fcmmend raamatut v\u00f5i \u00f5igemini esseed filosoofilistel ja kulturoloogilistel teemadel. Iga \u00fcllitis v\u00f5tab mingi pealtn\u00e4ha v\u00e4ikese teema ja arutab selle l\u00e4bi. Muuhulgas on Han tuntud ka kapitalismi ja neoliberalismi kriitikuna, kuid see selleks. V\u00f5tan jutuks tema mullu avaldatud essee “Lootuse vaim” (Byung-Chuk Han, “The Spirit of Hope”, 2024).<\/p>\n
See kujutab endast l\u00fchikest jutlust lootuse eelistest. Praegust olukorda kirjeldades viitab ta \u00fchiskondades valitsevale hirmule, olgu siis p\u00f5hjuseks mingi globaalne pandeemia, ilmas\u00f5da v\u00f5i kliimaapokal\u00fcpsis. Han kuulutab kohe, et mida lootusetum on olukord, seda tugevam on lootus. Ja lisab, et ainult need, kes negatiivselt h\u00e4\u00e4lestatud, suudavad olla lootusrikkad. Taustaks m\u00e4rkus, et lootus on tema s\u00f5nul v\u00f5ime kujutada ette v\u00f5imalikke, kuigi ehk mitte kindlaid tulevikke.<\/p>\n
Praegu n\u00e4ib globaalselt, et ees on vaid palju kriise ja v\u00e4he lootust. Hirm ja n\u00f6rdimus t\u00f5ukavad inimesi paremradikaalide suunas. Nood aga levitavad vihkamist. Solidaarsus, s\u00f5bralikkus ja empaatia on justkui k\u00f5rvale surutud.<\/p>\n
Valitsejate jaoks on aga hirm hea valitsemisvahend. Hirm v\u00f5ib muuta \u00fchiskonna vanglaks, lootus aga pakub elule m\u00f5tet ja suunda. Hani s\u00f5nul on meie probleem mitte hirm pandeemiate ees, vaid hirmu pandeemia. Kuid s\u00fcgavas meeleheites on ka lootuse idu ja mida s\u00fcgavam lootusetus, seda tugevam lootus. Lootus ja meeleheide on tihedalt seotud.<\/p>\n
Lootusrikas m\u00f5tlemine ei ole aga optimism. Optimism on olemuselt puhtalt positiivne, seal ei ole mingeid kahtlusi. Lootus on aga otsiv liikumine, p\u00fc\u00fce leida kindel jalgealune ja edasi liikumise suund. Optimismi ja pessimismi vahel ei ole p\u00f5him\u00f5ttelist erinevust. Pessimistid lihtsalt eitavad k\u00f5ike ja sarnaselt optimismiga on see v\u00f5imalikkuse suhtes pime.<\/p>\n
Lootus annab meile aga v\u00f5imaluse suletud ajast kui vanglast v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda. Ta ei isoleeri inimesi, ta \u00fchendab ja lepitab neid. Kui me loodame, saavad meist tuleviku loojad. Hirm j\u00e4tab meid ilma igasugusest usust ja sellisena v\u00e4ldib ta tulevikku. Lootus on edasi p\u00fcrgimine, see toimib ka pimeduses. Ilma pimeduseta ei ole ju ka valgust.<\/p>\n
Han nimetab meie praegust, tema s\u00f5nul neoliberaalset, aega hirmu valitsemiseks. Totaalne konkurents ja kasvav surve midagi saavutada \u00f5\u00f5nestavad \u00fchiskondi. Ka meie suhe iseendaga on hirmu varjus, nimelt nurjumise hirmu varjus. Hirm v\u00f5imetuse ees ootusi t\u00e4ita, hirm teistest maha j\u00e4\u00e4da v\u00f5i hirm, et teid j\u00e4etakse maha.<\/p>\n
Inimese isoleeritust kasvatab digitaalne suhtlus. Paradoksaalsel moel \u00f5\u00f5nestab sotsiaalmeedia sotsiaalsust. Suhteid asendavad kontaktid. Puudub kokkupuude, kuna kontaktid seda ei loo, nagu nad ei loo ka l\u00e4hedust inimeste vahel.<\/p>\n
Lootust on antiikajast saadik n\u00e4htud tegutsemise vastandina. Et lootusrikkad inimesed ei tegutse ja sulgevad silmad reaalsuse ees. Ka filosoofid Albert Camus ja Baruch Spinoza lugesid lootust irratsionaalseks, kuid taoline lootuse kriitika eirab selle keerukust ja sisemisi pingeid. Lootuse sisemine tunnusjoon on otsustavus tegutseda, see arendab j\u00f5ude, mis panevad inimese midagi tegema. Siinkohal eristab Han kahte lootuse t\u00fc\u00fcpi: passiivset ja n\u00f5rka ning aktiivset ja tugevat. See teine panebki inimese tegutsema.<\/p>\n
Aktiivne lootus toidab ka unistamist, mis on seotud reaalsusega. Unistamine on l\u00f5ppastmes unistamine tegevusest. Unistused on suunatud tulevikku, samas kui n\u00e4iteks unen\u00e4od minevikku.<\/p>\n
\u00c4rkvel unistamine on poliitilise m\u00f5\u00f5tmega. Revolutsion\u00e4\u00e4rid unistavad \u00e4rkvel olles. Unen\u00e4gudes lootust ei sisaldu, nad on seotud soovide v\u00f5i hirmudega. Sigmund Freud on \u00f6elnud, et unen\u00e4gude roll on mineviku traumadega leppimine. Lootusega sarnaneb usaldus, mis samuti eeldab avatud tulevikku ja tegutsemist teadmiste nappuse tingimustes.<\/p>\n
Lootuse dialektika t\u00e4hendab, et mida suurem meeleheide, seda tugevam lootus. Meie ennast imetlevas \u00fchiskonnas on meie m\u00f5tteringlus piiratud meie egodega. Me tiirleme isikliku ego \u00fcmber. Lootus t\u00e4hendab aga avatust ja ulatust, see on aluseks meie-tundele.<\/p>\n
Omaaegne dissident ja hilisem T\u0161ehhi president V\u00e1clav Havel on nimetanud lootust meie hinge dimensiooniks. Millekski, mis aitas teda ka k\u00f5ige raskematel hetkedel. Ta n\u00e4gi lootust teejuhina ajal ja maastikul, kus normaaloludes ei olnud enam mingit suunda.<\/p>\n
“Digitaalne h\u00fcperkommunikatsioon muudab meid keeletuks ja elame seet\u00f5ttu luuleta ajas. Inimene, kes tarbib ainult infot, ei loe luuletusi.”<\/p>\n
Me kaotame tihti silmist selle, mis on meist eemal ja seet\u00f5ttu on meil soovid, aga puudub lootus. Kuid ilma eemalolekuta ei ole ka l\u00e4hedust. Eemaldumine toob keele l\u00e4hemale luulele. Info\u00fchiskonnas kaotab keel kauguse tunde ja muutub lamedaks infoks. Digitaalne h\u00fcperkommunikatsioon muudab meid keeletuks ja elame seet\u00f5ttu luuleta ajas. Inimene, kes tarbib ainult infot, ei loe luuletusi.<\/p>\n
Lootus on k\u00fcll \u00e4revuse otsene vastand, kuid nad on sarnased, ka lootus on ilma objektita, ta lihtsalt h\u00e4\u00e4lestab meie olemist. \u00c4revus v\u00f5i \u00e4ng v\u00e4hendab j\u00e4rsult v\u00f5imalikkust ja muudab raskemaks n\u00e4ha midagi uut, seni veel olematut. Selles plaanis on \u00e4ng lootuse vastand.<\/p>\n
Lootuse m\u00f5tteviis v\u00f5tab l\u00e4htekohaks mitte surma, vaid s\u00fcnni, mitte maailmas olemise, vaid maailmasse saabumise. Lootus ulatub kaugemale kui olemise l\u00f5pp. Tema sisuks on uue s\u00fcnni ootus.<\/p>\n
Lootus ei t\u00e4henda passiivset pingil istumist s\u00f5rmegi liigutamata. Pigem on see kutse tegevusele, mis on suunatud tulevikule, mis v\u00f5ib olla ja v\u00f5ib ka olemata olla. Ei faktide fatalism ega ummiktee ega t\u00fcrannia ole lootusele takistuseks.<\/p>\n
Nagu n\u00e4ete, meenutab Hani essee t\u00f5esti teataval m\u00e4\u00e4ral jutlust, kuid see sisaldab ka lootust kui kutset tegutsemisele tulevikku suundumisel. Ja seda s\u00f5ltumata hirmust v\u00f5i meeleheitest. Segastel aegadel on seegi hea s\u00f5num.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksamaal elab L\u00f5una-Korea p\u00e4ritolu filosoof ja kultuuriteoreetik Byung-Chuk Han. Ta on avaldanud paark\u00fcmmend raamatut v\u00f5i \u00f5igemini esseed filosoofilistel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,26379,37,33,35,34,36,31,32,4270,4271,4273,21,5496,28,29,26378,95,19,15254,25,23,24,22,20,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-51853","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-byung-chuk-han","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-filosoofia","19":"tag-harri-tiido","20":"tag-harri-tiido-taustajutud","21":"tag-headlines","22":"tag-korea","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-lootus","26":"tag-maailm","27":"tag-news","28":"tag-pandeemia","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-vikerraadio","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115621724340891054","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51853","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51853"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/51853\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51853"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=51853"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=51853"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}