![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3029763h8269t24.jpg\"\/)
“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” Autor\/allikas: ZUMAPRESS.com \/ Scanpix<\/p>\nUus film kinolevis
“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (“One Battle After Another”)
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paul Thomas Anderson
Osades: Leonardo DiCaprio, Teyana Taylor, Sean Penn, Chase Infiniti, Regina Hall, Benicio Del Toro, Alana Haim jt.
9\/10<\/p>\n
Arvestades viimase paari aasta arenguid Ameerika sisepoliitikas ja nendele vastukajaks ilmuma hakanud filme (eelk\u00f5ige Ari Asteri “Eddington”, mille Eesti kinolevisse mittej\u00f5udmise suurust trag\u00f6\u00f6diat ei suudaks kirjutada isegi Sophokles), k\u00f5lab Andersoni otsus ehitada oma esimene m\u00e4rul-p\u00f5nevik erru l\u00e4inud anarho-revolutsion\u00e4\u00e4ri \u00fcmber \u00e4\u00e4rmiselt intrigeerivalt.<\/p>\n
Iga Paul Thomas Andersoni (ehk PTA) f\u00e4nn teab, et tema filmid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral perekonnast ja “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” pole selles osas erand. Isegi, kui filmil kulub keset radikaale ja revolutsion\u00e4\u00e4re veidi aega, et malenupud lauale laduda, on tegu \u00fche oman\u00e4olise, \u00fclimalt stiilse ning t\u00f5siselt originaalse autorikino saavutusega.<\/p>\n
Filmi umbes pooletunnine ning seejuures \u00fcllatavalt seksuaalne proloog tutvustab Leonardo DiCapriot kui Pat Calhouni. Neurootiline, kuid osav l\u00f5hkeaineekspert jookseb keset palavat 2008. aasta p\u00e4eva m\u00f6\u00f6da USA-Mehhiko piirilinna, et j\u00f5uda revolutsion\u00e4\u00e4ride grupi Prantsuse 75 koosolekule. Nimelt plaanivad vasak\u00e4\u00e4rmuslastest radikaalid kinnipidamiskeskusest vabastada paarsada illegaalset immigranti ja vaatem\u00e4ngu suurendamiseks annab grupi liider, \u00fchtlasi Pati armuke Perfidia Beverly Hills (oma bravuuri ja enesekindlusega rolliks justkui s\u00fcndinud Teyanna Taylor) talle \u00fclesande lasta \u00f5hku ilutulestikku.<\/p>\n
Missiooni k\u00e4igus j\u00f5uab Perfidia migratsioonilaagri \u00fclema, teatraalselt haleda, ent hirmu\u00e4ratavalt sihikindla ja karj\u00e4\u00e4riredelis seitse sammu liiga k\u00f5rgele sattunud kolonel Lockjawi juurde, kelle jaoks ei m\u00f5ju relva\u00e4hvardusel toimuv kohtumine hirmsa, vaid seksikana.<\/p>\n
Aastak\u00fcmneid \u00dchendriikide l\u00f5unaosas p\u00e4ikese k\u00e4es kortsude peale kortsud p\u00e4evitanud ja selle k\u00e4igus Robert F. Kennedy Jr’i laadsed tikid k\u00fclge saanud koloneli veidrused ja pime usk suuremasse eesm\u00e4rki ei t\u00f6\u00f6taks pooltki nii h\u00e4sti ilma briljantselt rolli maskeerinud Sean Pennita, kelle taevani kiitmiseks oleks vaja omaette arvustust. Lockjawil on aga \u00fcks n\u00f5rkus \u2013 mustanahalised t\u00fcdrukud. Perversne kolonel pole seega Perfidia peale hirmunud, vaid saab hoopis k\u00e4ed selja taha seotult oma kontorist v\u00e4lja jalutades erektsiooni.<\/p>\n
“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” Autor\/allikas: ZUMAPRESS.com \/ Scanpix<\/p>\n
P\u00e4rast edukat missiooni liigub film veidrasse, kohati isegi lynchilikult seksuaalsesse \u00f5hkkonda, kus v\u00f5imu saamiseks pole vaja relvi, vaid keha. L\u00f5bu pole mitte seksis, vaid just relvades \u2013 telefonimasti \u00f5hku laskmist oodates pakub Perfidia Patile v\u00e4lja m\u00f5tte seksida, sest plahvatuse-eelne vaikus ajab naise k\u00e4ima.<\/p>\n
M\u00f5nusalt s\u00fcrreaalse alatooniga kujutatud \u00e4\u00e4rmuslased satuvad aga oma j\u00e4rgmist missooni t\u00e4ites t\u00e4barasse olukorda. Samal ajal, kui Perifia \u00fcritab pommi paigaldada, ilmub tema taha Lockjaw, kes esitab naisele ultimaatumi \u2013 kohtumine motellitoas selsamal \u00f5htul v\u00f5i politsei t\u00e4ielik sekkumine Prantsuse 75 tegevusse. Kuna ka Perfidia jaoks on eesm\u00e4rk \u00fclim, siis on naine n\u00f5us Lockjawi perverssete seksim\u00e4ngudega kaasa minema. M\u00f5ni kuu hiljem on naine rase ning enne, kui j\u00f5uad pilgutada, kasvatab ta t\u00fctar Charlene’i koos Patiga.<\/p>\n
Ei l\u00e4he kaua m\u00f6\u00f6da, kuni organisatsiooni liikmete j\u00e4rgi hakkab jaht ning Pat, Perfidia ja Charlene peavad oma senise elu maha j\u00e4tma. Olude sunnil ei saa Perfidia koos mehe ja lapsega kaasa tulla ning identiteedi varjamise nimel saab Patist Bob Fergusson ja Charlene’ist Willa Fergusson, kelle elu viib v\u00e4ikesesse Baktan Crossi nimelisse linna.<\/p>\n
Pea kogu proloogi v\u00e4ltel tiksub taustaks \u00fche maailma geniaalseima helilooja, Radioheadi kitarristi Jonny Greenwoodi muusika, mis annab filmile \u00fcpris konkreetse tempo ja tooni. Kuigi muusika on \u00e4\u00e4rmiselt loov ja kuulan seda praegugi kirjutades (keegi ei astu v\u00e4heseid instrumente kasutades nii kastist v\u00e4lja kui Greenwood), siis on filmis liiga palju muusikat. Seda on eriti tunda just filmi alguse poole, sest niigi kiirel tempol ja suurt ajahulka v\u00e4ltev esimene viiendik vuriseb orkestri saatel m\u00f6\u00f6da liiga kiiresti. Suurteostele eepiliselt sobilik ja kohati klassikalist trag\u00f6\u00f6diat meenutav muusika toimib helidisainiga s\u00fcmbioosis \u00e4\u00e4rmiselt kaunilt, ent hetked muusikata m\u00f5juvad v\u00e4ga v\u00e4rskendavana.<\/p>\n
Kui (selgelt tugevaks inspiratsiooniks olnud) Martin Scorsese “After Hoursis” oli peategelasel Paul Hackettil vaja navigeerida m\u00f6\u00f6da kergelt s\u00fcrreaalseid kaheksak\u00fcmnendate New Yorki t\u00e4navaid, siis “\u00dches v\u00f5itluses teise j\u00e4rel” peab kanepilembeline DiCaprio leidma tee v\u00e4lja 2025. aastal toimuvast poliitilisest kaosest ja p\u00e4\u00e4stma oma t\u00fctre, keda ihkab rassipuhtuse eesm\u00e4rgiga maa-alune eliitorganisatsioon.<\/p>\n
Muidugi on tagasi ka kolonel Lockjaw, kelle vastikud motiivid ehitavad temast Andersonile omaselt meeldej\u00e4\u00e4va pahalase. Lockjaw saab palju ekraaniaega ning kulutada suur osa loost tema peale on filmi suunda ja teemasid arvestades igati loogiline. Antagonist meenutab \u00fclesehituselt palju kiitust saanud neo-vesterneid nagu “Ei ole maad vanadele meestele” v\u00f5i ka juba mainitud “Eddington”. PTA segab insipiratsioonipatta ka nii klassikaliseid kui ka kaasaegseid m\u00e4ruleid nagu “Heat” ja “Algus”. Mann ja Nolan oleks igal juhul uhked, sest kogu film \u2013 eriti autode tagaajamised \u2013 on \u00fcles v\u00f5etud operaatori Michael Baumani poolt \u00fclima stiilitunnetuse ja enesekindlsuega.<\/p>\n
Hindan \u00e4\u00e4retult ka hetki, kus film on puhas stoner-kom\u00f6\u00f6dia \u2013 igast stseenist, mis on kuidagigi seotud telefonidega, imetakse v\u00e4lja viimnegi koomiline piisk ning just nendes hetkedes s\u00e4rab Leonardo DiCaprio. Kuigi tegu pole mehe siiralt uskumatu filmograafia s\u00e4ravaima teemantiga, on 50-aastane superstaar Andersoniga selgelt samal lainel. Leol on fantastiline ekraanikeemia ka Benicio del Toro kehastatud Sensei Sergioga, kes mehele m\u00f5neks ajaks appi tuleb ja oma muheda olemisega Bobi maha rahustada \u00fcritab.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3029766had19t24.jpg\"\/)
“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” Autor\/allikas: ZUMAPRESS.com \/ Scanpix<\/p>\n
Kerge on unustada, et PTA on vaid 55-aastane. Niiv\u00f5rd m\u00e4rgilise filmikarj\u00e4\u00e4riga mehel on s\u00e4ilinud hea tunnetus t\u00e4nap\u00e4eva osas, sest p\u00f5gusad kommentaarid transsoolisuse kohta ei aja sugugi silmi p\u00f6\u00f6ritama ning muusikavalikusse kuuluv Sheck Wesi “Mo Bamba” (jah, lugesid \u00f5igesti) sai minult piinlikustunde asemel aasta suurima naerupahvaka.<\/p>\n
“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” oskab oman\u00e4oliselt kujutada paranoiat keset oma kassi-hiire m\u00e4ngu, sest igal hetkel on toiduahelas suurem loom sinu taga. Seda on eriti tugevalt tunda geniaalse idee ja veel parema sooritusega kulminatsioonis, mis ehitab puhtalt audiovisuaalseid vahendeid ja keskkonda kasutades pingeilise, \u00fcle k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4va l\u00f5pplahenduse.<\/p>\n
Film j\u00e4\u00e4b aga sarnaselt algusele veidi toppama oma epiloogiga, mis lahtiseid otsi kokku t\u00f5mmates venib pikale. Kuigi emotsionaalselt on r\u00f5hk v\u00e4ga \u00f5iges kohas ja iga tegelase saatus \u00e4ra\u00fctlemata rahuldav, siis l\u00fcnkik tempo ei lase igat l\u00f5nga ideaalselt kokku siduda.<\/p>\n
Kuid kui “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” t\u00f5estab midagi, siis pole kunagi ilmsem olnud, et iga filmitegija teeb \u00fchte ja sama filmi terve elu uuesti. Vahet pole, mitu kihti poliitkommentaari, kom\u00f6\u00f6diat v\u00f5i m\u00e4rulit siia Anderson peale l\u00fckkab, hingelt on tegu puhta peredraamaga, kus isa tahab oma t\u00fctreni j\u00f5uda.<\/p>\n
Filmi viimased hetked suutsid mind muuta \u00fcllatavalt emotsionaalseks. L\u00e4bi p\u00f6\u00f6rete, mida \u00fcpris ladusa loostikuga film v\u00f5tab, suudab Anderson ikkagi vaikselt hinge hiilida ja viimastel hetkedel siiralt ilus olla. Pole midagi tugevamat kui vanema armastus lapse vastu. Kui, siis vaid Paul Thomas Andersoni armastus filmi vastu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus film kinolevis“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (“One Battle After Another”)Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paul Thomas AndersonOsades: Leonardo DiCaprio, Teyana Taylor, Sean…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5200,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[4383,37,33,35,173,34,36,208,4377,140,4382,4379,4378,4380,4381],"class_list":{"0":"post-5199","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-chase-infiniti","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-leonardo-dicaprio","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-one-battle-after-another","19":"tag-paul-thomas-anderson","20":"tag-sean-penn","21":"tag-teyana-taylor","22":"tag-uks-voitlus-teise-jarel"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5199","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5199"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5199\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5200"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5199"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5199"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5199"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}