\u00dche Tallinna lasteaia juht kirjeldas m\u00f5ni aeg tagasi konverentsil, kuidas ta otsuseid langetab \u2013 kaaludes iga kord, mida tema lasteaia lapsed otsusest v\u00f5idavad. N\u00e4iteks kui koristaja soovib uut moppi osta, peab ta oskama seletada, miks seda on laste vaatest vaja.<\/p>\n
Sama p\u00f5him\u00f5te v\u00f5iks kehtida k\u00f5igi hariduss\u00fcsteemi tasandite kohta – otsuseid v\u00f5iks olla v\u00f5imalik \u00e4ra seletada selle kaudu, mida \u00f5ppijad sellest v\u00f5idavad. Kui sellist p\u00f5hjuslikku seost ei ole, kulutame asjatult k\u00f5igi osapoolte aega ja muid ressursse. Lisaks t\u00f5mbavad sellised tegevused t\u00e4helepanu eemale otsustelt ja tegevustelt, mida on laste arengu toetamiseks vaja teha.<\/p>\n
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) algatatud \u00f5petajate “karj\u00e4\u00e4rimudeli” loomist v\u00f5ib pidada \u00fcheks selliseks asendustegevuseks. Eneli Kindsiko argumenteerib<\/a>, et loodav karj\u00e4\u00e4rimudel kasvatab \u00f5petajate j\u00e4relekasvu asemel b\u00fcrokraatiat. Kindsiko toob v\u00e4lja, et planeeritav mudel on ehitatud \u00fcles formaalsele, “paberil” kvalifikatsioonile ega v\u00f5ta arvesse Eesti ainep\u00e4devate \u00f5petajate nappust. Lisaks on mudel linnakoolide n\u00e4gu ega sobi v\u00e4ikestele koolidele. Kindsiko j\u00e4reldab, et loodav karj\u00e4\u00e4rimudel ei aita meil lahendada \u00f5petajate j\u00e4relekasvu probleemi, vaid loob juurde b\u00fcrokraatiat.<\/p>\n \u00d5petajad vajavad sisulist karj\u00e4\u00e4rimudelit<\/p>\n Olen Eneli Kindsiko poolt v\u00e4lja toodud murekohtadega n\u00f5us. Minu meelest kisub “karj\u00e4\u00e4rimudel” praegusel kujul t\u00e4helepanu muudelt vajalikelt tegevustelt eemale. Miks jutum\u00e4rgid? Ma v\u00e4idan, et praegu riigikogu menetluses olevat ministeeriumi algatatud muudatusettepanekut sisu poolest karj\u00e4\u00e4rimudeliks pidada ei saa.<\/p>\n Euroopa Liidu N\u00f5ukogu kutsus 2020. aastal liikmesriike \u00fcles mitmekesistama \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi ja arendama riiklikke \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4riraamistikke. Kuidas karj\u00e4\u00e4riradadest m\u00f5elda v\u00f5iks, avab p\u00f5hjalikult Euroopa Komisjoni sama aasta poliitikasoovitus “Supporting teacher and school leader careers”<\/a>.\u00a0<\/p>\n Karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi peetakse \u00f5petajate jaoks oluliseks motivatsiooniteguriks. Erinevad t\u00f6\u00f6alase arengu v\u00f5imalused toetavad \u00f5petajate j\u00e4tkuvat p\u00fchendumist oma erialale. D\u00fcnaamiline ja arenev karj\u00e4\u00e4rirada v\u00f5iks olla atraktiivne ka \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rirajale sisenejatele. D\u00fcnaamiline karj\u00e4\u00e4rirada t\u00e4hendab siinkohal, et \u00f5petajal on t\u00f6\u00f6elus p\u00e4riselt erinevaid suundi ja samme, mitte \u00fcks kitsas redel algajast meistrini. \u00d5petaja peaks saama liikuda nii s\u00fcgavamale oma erialastes p\u00e4devustes, v\u00f5tta juurde arendaja- v\u00f5i mentorirolli, vahetada kooliastet, teha m\u00f5neks ajaks sammu teise eluvaldkonda ja tulla tagasi, ilma et s\u00fcsteem seda karistaks. Oluline on, et karj\u00e4\u00e4risammud oleksid seotud tegeliku vastutuse, arengu ja tunnustusega \u2013 mitte ainult uue nimetuse ja lisapaberiga.<\/p>\n Samasugune m\u00f5tlemine paistis viis aastat tagasi ka Eesti aruteludes ja plaanides. 2020. aastal anal\u00fc\u00fcsis HTM koos \u00fclikoolide ja sotsiaalsete partnerite esindajatega kvalifitseeritud \u00f5petajate puuduse juurp\u00f5hjuseid ja ka selles t\u00f6\u00f6grupis t\u00f5deti \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli vajadust. Meie \u00f5petajad ei n\u00e4e v\u00f5imalusi oma ametis edasi areneda ja koolis suuremat panust anda. \u00d5ppe- v\u00f5i koolijuhiks saavad v\u00e4hesed, koolides ei ole piisavalt kogemust \u00f5petajate rolle diferentseerida ja karj\u00e4\u00e4riradu kujundada. Toimunud arutelude tulemus vormistati \u00f5petajate j\u00e4relkasvu tegevuskavaks (Allikas: T\u00f6\u00f6dokument: \u00d5petajate j\u00e4relkasvu tegevuskava \u2013 l\u00e4hiaja tegevused 2022. aasta l\u00f5puks (23. nov 2021)).<\/p>\n Peamiste karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imaluste toetamise tegevustena n\u00e4gi kava ette koolijuhtide teadlikkuse ja valmisoleku t\u00f5stmise kaasaegsest t\u00f6\u00f6korraldusest ning karj\u00e4\u00e4rikompassi loomise. Praegu riigikogu liikmete laual olevad karj\u00e4\u00e4riastmed ei moodusta d\u00fcnaamilist ja arenevat karj\u00e4\u00e4rirada, vaid kordavad kutsetasemete s\u00fcsteemi sisu uue nime ja b\u00fcrokraatliku struktuuriga.<\/p>\n Ettepanek on luua \u00f5petajatele riiklik ametiastmete- ja palgas\u00fcsteem<\/p>\n “Karj\u00e4\u00e4rimudeli” sildi tagant leiame me 2025. aastal ettepaneku hakata \u00f5petajate palgaastmeid kujundama riiklikult. “Karj\u00e4\u00e4rimudel” kirjutab ette, millised ametiastmed \u00f5petajatel koolis on ja milline on erinevate ametiastmete palgakoefitsient.<\/p>\n Eestis on siiamaani r\u00f5hutatud koolijuhi autonoomiat, v\u00e4lisk\u00fclalistele r\u00e4\u00e4gime nii \u00f5petajate kui koolijuhtide autonoomiast kui meie senise haridusedu \u00fchest alustalast. Erinevalt paljudest teistest riikidest on meil \u00f5petajate v\u00e4rbamine, nende t\u00f6\u00f6 korraldamine ja tasustamine koolijuhi vastutada, seda talle usaldatud eelarve v\u00f5i vahendite piires.<\/p>\n “Karj\u00e4\u00e4rimudeli” tuum on \u00f5petajate t\u00f6\u00f6tasu m\u00e4\u00e4ramise tsentraliseerimine, n\u00f5rgestades niimoodi oluliselt koolijuhi ja koolipidaja rolli. See on vastuolus ka haridusvaldkonna arengukavaga<\/a>, kus oleme kokku leppinud “toetada kutsestandarditel p\u00f5hinevate asutusesiseste v\u00f5i koolipidaja kehtestatud karj\u00e4\u00e4rimudelite kasutuselev\u00f5ttu”.<\/p>\n \u00a0“Karj\u00e4\u00e4rimudel” on sisu poolest palgamudel, mis kvalifitseeritud \u00f5petajate palka palju ei muuda<\/p>\n Kuigi “karj\u00e4\u00e4rimudelit” v\u00f5ib sisu poolest pidada pigem riiklikuks palgamudeliks, tuleb kahjuks t\u00f5deda, et lubatud k\u00f5rgemat t\u00f6\u00f6tasu k\u00f5rgema kvalifikatsiooni puhul mudel ei paku. Suurem osa \u00f5petajatest teenib ka praegu rohkem, kui eeln\u00f5uga m\u00e4\u00e4ratavad koefitsiendid \u00f5petaja palga alamm\u00e4\u00e4rast neile k\u00f5rgema ametiastme puhul lubavad (\u00f5petajate palgastatistikast on hiljuti kirjutanud Robert Lippin<\/a>).<\/p>\n \u00d5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r 2025. aastal on 1820 eurot, “karj\u00e4\u00e4rimudeli” ettepaneku kohaselt oleks vanem\u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riastmele m\u00e4\u00e4ratud \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu koefitsient 1,1-kordne t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r ehk siis praegu 2002 eurot. Ainus maakond, kus \u00f5petajate keskmine t\u00f6\u00f6tasu oli 2025. aasta teises kvartalis v\u00e4hem kui 2002 eurot, oli Hiiumaa. Miks peaks \u00f5petajad ja koolijuhid “karj\u00e4\u00e4rimudeli” astmete taotlemise ja m\u00e4\u00e4ramise lisat\u00f6\u00f6ga tegelema, kui sellest midagi ei muutu? Kahjuks ei saa eeln\u00f5u seletuskirjast lugeda ministeeriumi arvutusk\u00e4iku ja anal\u00fc\u00fcsi muudatuste m\u00f5just \u00f5petajate palgale, sellest ka minu keskmise palga n\u00e4itajatel tuginev k\u00fcsimus.<\/p>\n 25. novembril p\u00f6\u00f6rdusid mitmed haridusorganisatsioonid riigikogule murega<\/a>, et kavandatav “karj\u00e4\u00e4rimudel” annab kvalifikatsioonita \u00f5petajate puhul v\u00f5imaluse maksta neile riiklikku miinimumpalka. Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5petajaskonna palgaastmed on v\u00e4ljapakutud riiklikus palgakorralduses ette kirjutatud, siis ligi pooled t\u00e4nasest neljast tuhandest kvalifikatsioonile mittevastavast \u00f5petajast mudeli sisse ei mahu.<\/p>\n B\u00fcrokraatia kasv ja vastuolu kutseseadusega<\/p>\n Nagu Eneli Kindsiko viitas ja nagu t\u00f5i v\u00e4lja ka haridusorganisatsioonide p\u00f6\u00f6rdumine riigikogule, on t\u00f5sisem kriitika “karj\u00e4\u00e4rimudelile” dubleeriva b\u00fcrokraatia tekitamine. Uus “karj\u00e4\u00e4rimudel” dubleerib juba olemasolevat kutses\u00fcsteemi. \u00d5petajatel on praegu kutsestandard koos kolme kutsetasemega (\u00f5petaja, tase 7; vanem\u00f5petaja, tase 7 ja meister\u00f5petaja, tase 8). Kutsekompetentse hindab kas \u00fclikool \u00f5petaja diplomit v\u00e4ljastades v\u00f5i t\u00f6\u00f6maailma kutse andjana \u00f5petajate liit. Nii \u00fclikoolid kui t\u00f6\u00f6maailma kutse andja on kutseseaduse m\u00f5istes vastutavad ja kutse v\u00e4ljastamise protsess peab vastama kutseseadusele.<\/p>\n “Karj\u00e4\u00e4rimudel” loob kutsetasemete k\u00f5rvale karj\u00e4\u00e4riastmed (alustav \u00f5petaja, aste 1; \u00f5petaja, aste 2; vanem\u00f5petaja, aste 3; meister\u00f5petaja, aste 4). Segadust tekitavad kutses\u00fcsteemi tasemete ja “karj\u00e4\u00e4rimudeli” astmete kattuvad nimetused \u2013 r\u00e4\u00e4kides vanem\u00f5petajast on vaja t\u00e4psustada, kas tegu on vanem\u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riastme v\u00f5i vanem\u00f5petaja kutsetasemega. HTM-i ettepanek, et karj\u00e4\u00e4riastmeid v\u00e4ljastatakse hinnates \u00f5petaja kutsestandardile vastavust kooli esindajate poolt, ei ole koosk\u00f5las kutseseaduses hindamisele ette n\u00e4htud n\u00f5uetega ning sestap j\u00e4\u00e4vad need kaks s\u00fcsteemi eraldi. Vanem\u00f5petaja kutse kehtib \u00fcle koolide (ja \u00fcle Euroopa), samas kui vanem\u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riaste on konkreetse kooli p\u00f5hine.<\/p>\n \u00d5petajate palkade diferentseerimine seejuures \u00f5petajate p\u00e4devusi arvesse v\u00f5ttes on vajalik. Baaselemendid \u2013 kutsetasemed \u2013 on selleks juba olemas, nii mitmedki koolid on neid ka oma palgakorralduses arvesse v\u00f5tnud. Kohalikul tasandil saab palgakorraldus arvesse v\u00f5tta kooli suurust, \u00f5petajatelt oodatavaid erinevaid rolle ja kohalikku palgataset \u2013 riiklikult kehtestatav palgamudel seda ei suuda.<\/p>\n Alternatiivkulu<\/p>\n Tuues m\u00e4ngu alternatiivkulu m\u00f5iste, v\u00f5ib \u00f6elda, et “karj\u00e4\u00e4rimudeli” m\u00f5ju ei ole neutraalne, vaid negatiivne. Alternatiivkulu on majandusteaduse m\u00f5iste, mis t\u00e4hendab loobumist teistest v\u00f5imalikest valikutest. Antud juhul, otsustades luua ja rakendada uut “karj\u00e4\u00e4rimudelit”, loobume me muudest v\u00f5imalikest tegevustest. \u00d5petajad vajavad karj\u00e4\u00e4riperspektiivi ja arenguv\u00f5imalusi, koolijuhid tuge ja j\u00e4relevalvet \u00f5petajate k\u00f5rgemate p\u00e4devuste arendamisel ja toetamisel. Riikliku palgakorralduse asemel v\u00f5iksime n\u00f5uda koolijuhtidelt l\u00e4bim\u00f5eldud, l\u00e4bipaistva ning k\u00f5rgemat kvalifikatsiooni ja keerulisemat t\u00f6\u00f6d v\u00e4\u00e4rtustava palgas\u00fcsteemi loomist ning hakata t\u00e4itma 2021. aasta \u00f5petajate j\u00e4relekasvu tegevuskava.<\/p>\n Osalesin \u00fchel paljudest “karj\u00e4\u00e4rimudelit” arutanud riigikogu kultuurikomisjoni istungitest, kus \u00fcks asendusliige k\u00fcsis v\u00e4ga asjakohase k\u00fcsimuse \u2013 kus on l\u00fchike kokkuv\u00f5te, kust j\u00e4rele vaadata, millist probleemi me siin lahendame. Sellise kokkuv\u00f5tte olemasolu aitaks meil hinnata, kas “moppi on vaja osta”.\u00a0 Sellist selget eesm\u00e4rki “karj\u00e4\u00e4rimudeli” kehtestamise juures v\u00e4lja toodud ei olnud, samuti ei ole l\u00e4hemalt hinnatud m\u00f5jusid.<\/p>\n HTM-i s\u00f5nul on eesm\u00e4rgiks, et meil on 2028. aastaks 30 protsenti vanem\u00f5petajaid (kas kutse- v\u00f5i karj\u00e4\u00e4rimudeli m\u00f5istes, j\u00e4i ebaselgeks). Kultuurikomisjoni istungil mainiti korduvalt, et me peame “karj\u00e4\u00e4rimudeli” ellu viima, kuna see on haridusleppe osa. Haridusleppe peamine osapool on riik ise. Linnade ja valdade liidu poolt Haridussilma andmetel tehtud arvutuste j\u00e4rgi \u00f5pib haridusleppega liitunud omavalitsustes alla nelja protsendi k\u00f5igist Eesti \u00f5pilastest. Vaadates “karj\u00e4\u00e4rimudeli” eeln\u00f5u laiap\u00f5hjalist kriitikat v\u00f5ib v\u00e4ita, et hariduslepe kui kaasamisprotsess ei andnud meile sellise kvaliteediga tulemust, mille pinnalt kogu hariduss\u00fcsteemi olulisel m\u00e4\u00e4ral muutvaid otsuseid teha. “Karj\u00e4\u00e4rimudelit” sellisel kujul ei ole vaja. Praegu k\u00e4iv kompromisside otsimine, et j\u00e4rgida nelja protsendi \u00f5pilaste esindajate ja haridusministri vahelist kokkulepet kulutab asjatult k\u00f5igi osapoolte aega, ilma \u00f5pilaste v\u00f5i \u00f5petajate jaoks edasiviivat v\u00e4\u00e4rtust loomata.<\/p>\n Nagu \u00fctles Jakob Westholmi g\u00fcmnaasiumi juht Rando Kuustik<\/a>, ei vaja me hariduses uut b\u00fcrokraatiat. Juba praegu kurdavad \u00f5petajad ja koolijuhid, et s\u00fcsteem ei lase neil hingata. Praegune valitsus v\u00f5iks haridusvaldkonnas uue b\u00fcrokraatia loomise asemel v\u00f5tta fookusesse p\u00e4ris probleemide lahendamise, sealhulgas, kuidas \u00f5petajatele ja koolijuhtidele hingamisruumi juurde tekitada.<\/p>\n