T\u00f6\u00f6lepingu seaduse muudatustega ei muudeta senist t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise korda ega v\u00f5imalusi, vaid lisatakse juurde t\u00e4iendav, seni puudunud v\u00f5imalus, kirjutab Katrin Sarap, selgitades, kellele paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe sobib ja kellel kindlasti mitte.<\/p>\n
Vaid m\u00f5ned tunnid p\u00e4rast paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppe s\u00f5lmimise v\u00f5imaluse vastuv\u00f5tmist t\u00f6\u00f6lepingu seadusesse levib arusaam, et tegemist on ajaloo halvima seadusemuudatusega. Kuuldavasti hakkavad t\u00f6\u00f6andjad seda v\u00f5imalust \u00e4ra kasutama, t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6aeg saab olema ebastabiilne ning sissetulek v\u00e4heneb, muu hulgas ei saa enam teha \u00fcletunde jne.<\/p>\n
Vastupidiselt levivale arvamusele korrastab paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe olemasolevat t\u00f6\u00f6turgu. Kui praegu on paindliku t\u00f6\u00f6ajaga s\u00f5lmitud erinevaid k\u00e4sunduslepinguid, siis ei kohaldu sellele lepingule t\u00f6\u00f6lepingu seadus. J\u00e4relikult on t\u00f6\u00f6tajad j\u00e4\u00e4nud ilma vastavatest sotsiaalsetest garantiidest. Miks selliseid lepinguid s\u00f5lmiti? Sellep\u00e4rast, et t\u00f6\u00f6d sooviv isik soovis teha t\u00f6\u00f6d ebaregulaarselt ning nii palju, kui tal v\u00f5imalik, ja saada selle eest tasu vastavalt tehtud t\u00f6\u00f6le. T\u00f6\u00f6d andva \u00e4ri\u00fchingu tegevus v\u00f5imaldas sellise t\u00f6\u00f6 pakkumist, mis on ebaregulaarse iseloomuga. M\u00f5lemad lepingu pooled said aru, et t\u00f6\u00f6lepingu seadus sellist paindlikkust ei v\u00f5imalda.<\/p>\n
Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe ei asenda t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6lepingut, vaid loob uue v\u00f5imaluse<\/p>\n
Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe on t\u00e4iendus t\u00f6\u00f6lepingu seadusele. Tegemist on uue t\u00e4iendava v\u00f5imalusega. T\u00f6\u00f6taja ja t\u00f6\u00f6andja saavad s\u00f5lmida k\u00e4sunduslepingu asemel paindliku t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6lepingu. See on t\u00f6\u00f6taja jaoks soodsam, kuna t\u00f6\u00f6tajale kohalduvad k\u00f5ik t\u00f6\u00f6lepingu seadusest tulenevad \u00f5igused ja kohustused.<\/p>\n
Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppe kohaselt peavad kokkulepitud t\u00f6\u00f6tunnid olema v\u00e4hemalt k\u00fcmme tundi seitsmep\u00e4evase ajavahemiku jooksul. Kokkulepitud t\u00f6\u00f6tunnid ja lisatunnid ei tohi \u00fcletada t\u00e4ist\u00f6\u00f6aega ehk 40 tundi n\u00e4dalas. Seega on t\u00f6\u00f6tajal v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tada garanteeritult k\u00fcmme tundi n\u00e4dalas ning lisaks lisatunde kuni 30 tundi n\u00e4dalas.<\/p>\n
Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppe saab s\u00f5lmida t\u00f6\u00f6tajaga, kelle tunnitasu on v\u00e4hemalt 1,2-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alamm\u00e4\u00e4r. S\u00f5lmides sellise kokkuleppe saab t\u00f6\u00f6taja arvestada t\u00f6\u00f6tasuga k\u00fcmne tunni eest n\u00e4dalas ning lisaks t\u00e4iendava tasuga kuni 30 tunni eest n\u00e4dalas. Seda olukorras, kus t\u00f6\u00f6andjal on lisatunde pakkuda ja t\u00f6\u00f6taja on n\u00f5us neid tegema. T\u00f6\u00f6tajal on \u00f5igus lisatundide tegemisest keelduda.<\/p>\n
Kelle huve teenib paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe?<\/p>\n
Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkuleppest v\u00f5idavad m\u00f5lemad pooled. T\u00f6\u00f6tajad, kes on oma elukorraldusest s\u00f5ltuvalt soovinud teha t\u00f6\u00f6d, kuid ei ole saanud ennast igan\u00e4dalaselt v\u00f5i igakuiselt siduda fikseeritud t\u00f6\u00f6tundidega, on seni s\u00f5lminud kas osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6lepingu v\u00f5i k\u00e4sunduslepingu. Osalise t\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6leping ei ole alati lahendus. T\u00f6\u00f6taja, kes soovib paindlikku t\u00f6\u00f6suhet, ei suuda alati ette n\u00e4ha, kui palju vaba aega tal on t\u00f6\u00f6tamiseks n\u00e4dalas v\u00f5i kuus. Jah, just nimelt vaba aega, sest paindlikku t\u00f6\u00f6aega sooviva t\u00f6\u00f6taja jaoks ei ole selline t\u00f6\u00f6tamise viis tavap\u00e4raselt p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks v\u00f5i tegevuseks ega peamiseks sissetuleku allikaks. Sellisel viisil soovib \u00fcldjuhul t\u00f6\u00f6d teha tudeng hariduse omandamise k\u00f5rvalt v\u00f5i ka vanaduspensionil olev pension\u00e4r.<\/p>\n
Kellele kindlasti ei sobi paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe?<\/p>\n
Paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe ei sobi ja ei ole m\u00f5eldud neile t\u00f6\u00f6tajatele, kes soovivad t\u00f6\u00f6tada kindlaksm\u00e4\u00e4ratud igan\u00e4dalase v\u00f5i igakuise t\u00f6\u00f6ajaga ja kuut\u00f6\u00f6tasuga, mis ajas ei muutu. Olgu \u00f6eldud, et t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muudatustega ei muudeta senist t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise korda ega v\u00f5imalusi, vaid lisatakse juurde t\u00e4iendav, seni puudunud v\u00f5imalus.<\/p>\n
Esiteks, tegemist on kokkuleppega, mitte t\u00f6\u00f6andja \u00fchepoolse korraldusega. Teiseks, t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i t\u00f6\u00f6andja peab teisele poolele tegema vastava ettepaneku. Kolmandaks, m\u00f5lemad pooled peavad olema kokkuleppega n\u00f5us.<\/p>\n
Tavap\u00e4raselt enne t\u00f6\u00f6le asumist tutvub t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6pakkumisega, sh pakutava t\u00f6\u00f6ajanormiga (osaline v\u00f5i t\u00e4ist\u00f6\u00f6aeg) ning t\u00f6\u00f6tasuga. Kui t\u00f6\u00f6taja on n\u00f5us pakutavaga, s\u00f5lmivad pooled t\u00f6\u00f6lepingu. Kui t\u00f6\u00f6taja ei ole n\u00f5us, ei ole t\u00f6\u00f6taja sunnitud t\u00f6\u00f6lepingut s\u00f5lmima.<\/p>\n
Neljandaks, paindlik t\u00f6\u00f6aja kokkuleppe sobib neile, kes ei soovi t\u00f6\u00f6tada iga n\u00e4dal 40 tundi ega saada iga kuu kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuut\u00f6\u00f6tasu. Viiendaks, selline kokkulepe sobib neile, kes soovivad t\u00f6\u00f6tada osalise koormusega, mis tagab neile sobiva sissetuleku, mis v\u00f5ib s\u00f5ltuda lisatundide arvust.<\/p>\n
Kuuendaks, paindlik t\u00f6\u00f6aja kokkulepe oma olemuselt ei ole m\u00f5eldud p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks ega peamiseks sissetuleku allikas. Seitsmendaks, paindliku t\u00f6\u00f6taja kokkulepe annab t\u00f6\u00f6andjale v\u00f5imaluse pakkuda paindlikku t\u00f6\u00f6aega neile, kes seda soovivad.<\/p>\n
Oleme naabritest kaheksa aastat maas<\/p>\n
Alates 2017. aastast on Leedus v\u00f5imalik s\u00f5lmida nn “nulltunni leping”. Selline t\u00f6\u00f6leping v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta t\u00f6\u00f6tajaid ilma kohustuseta pakkuda neile eelnevalt kokkulepitud minimaalset t\u00f6\u00f6aega. T\u00f6\u00f6tajad t\u00f6\u00f6tavad ainult t\u00f6\u00f6andja n\u00f5udmisel ja neile makstakse tasu ainult tegelikult t\u00f6\u00f6tatud aja eest. Minimaalne t\u00f6\u00f6tundide arv on kaheksa tundi kuus. T\u00f6\u00f6tajatele makstakse nende tundide eest ka siis, kui nad on tegelikult v\u00e4hem t\u00f6\u00f6tanud. Tegemist on lepinguga, mille s\u00f5lmivad pooled vabatahtlikult andes endale aru selle tagaj\u00e4rgedest.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tvalt, paindliku t\u00f6\u00f6aja kokkulepe ei muuda olemasolevat kehtivat t\u00f6\u00f6lepingut. Selliseks kokkuleppeks on vaja nii t\u00f6\u00f6taja kui t\u00f6\u00f6andja n\u00f5usolekut. See ei ole \u00fchepoolne otsus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f6\u00f6lepingu seaduse muudatustega ei muudeta senist t\u00f6\u00f6lepingu s\u00f5lmimise korda ega v\u00f5imalusi, vaid lisatakse juurde t\u00e4iendav, seni puudunud v\u00f5imalus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,26493,25,12084,14995,23,24,22,20,30],"class_list":["post-52106","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-paindliku-tooaja-kokkulepe","tag-populaarseimad-lood","tag-toolepinguseadus","tag-toooigus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115623073055492588","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}