{"id":52154,"date":"2025-11-27T20:16:17","date_gmt":"2025-11-27T20:16:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52154\/"},"modified":"2025-11-27T20:16:17","modified_gmt":"2025-11-27T20:16:17","slug":"uuring-hea-hinde-puudmine-suurendab-arevust-ja-vahendab-motivatsiooni-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52154\/","title":{"rendered":"Uuring: hea hinde p\u00fc\u00fcdmine suurendab \u00e4revust ja v\u00e4hendab motivatsiooni | Haridus"},"content":{"rendered":"

Hiljutisest uuringust<\/a> selgus, et \u00f5ppimiseks seatud eesm\u00e4rgi sisu ja selle s\u00f5nastamisviis m\u00f5jutab otseselt, kui h\u00e4sti suudab \u00fcli\u00f5pilane oma \u00f5ppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine v\u00f5ib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.<\/p>\n

Enesereguleeritud \u00f5ppimine k\u00e4sitleb seda, milliseid \u00f5pistrateegiaid \u00f5pilased kasutavad ja kuidas nad oma \u00f5ppimist juhtida suudavad. Tartu \u00dclikooli nooremteadur K\u00f5ue Heintalu s\u00f5nul on \u00fcks enesereguleeritud \u00f5ppimise keskne komponent eesm\u00e4rgistamine, mis loob aluse k\u00f5ikidele j\u00e4rgnevatele eneseregulatsiooniprotsessidele.<\/p>\n

Hiljutise uuringu k\u00e4igus kaardistas Heintalu 198 teadusartikli p\u00f5hjal \u00e4ra kaks paralleelselt arenenud teoreetilist l\u00e4henemist, mille kaudu eesm\u00e4rkide seadmisest haridusvaldkonnas r\u00e4\u00e4gitud on. Nendeks on eesm\u00e4rgistamise (goal-setting) ja eesm\u00e4rgisuunitluse (goal orientation) teooriad.<\/p>\n

Eesm\u00e4rgistamine k\u00e4tkeb endas seda, kuidas eesm\u00e4rk s\u00f5nastatakse ja sammud planeeritakse. Eesm\u00e4rgisuunitlus keskendub eesm\u00e4rgi seadmise p\u00f5hjustele ja vaatleb, kas see on tingitud soovist areneda v\u00f5i t\u00f5estada end mingisuguse tulemuse saavutamisega.<\/p>\n

Heintalu s\u00fcsteemse kirjanduse \u00fclevaatest selgus, et neid on seni uuritud eraldi, mis j\u00e4tab tervikpildi l\u00fcnklikuks. Doktorant leidis, et teooriad tegelikult hoopis t\u00e4iendavad teineteist. “Eesm\u00e4rgistamine annab struktuuri, eesm\u00e4rgisuunitlus lisab aga motivatsiooni ja emotsiooni m\u00f5\u00f5tme. Eesm\u00e4rgistamine vastab k\u00fcsimustele kuhu ja kuidas liikuda, eesm\u00e4rgisuunitlus k\u00fcsib miks \u00fcldse teele asuda,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Hea hinne ei pruugi olla parim siht<\/p>\n

Sooritusele orienteeritud eesm\u00e4rgid, n\u00e4iteks hea hinne, v\u00f5ivad l\u00fchiajaliselt toetada \u00fcli\u00f5pilase soovi pingutada, ent need on seotud eksimuste j\u00e4rel tekkiva suurema \u00e4revuse ja kiire motivatsioonilangusega. Eesm\u00e4rgid, mis on aga seotud meisterlikkusega, hoiavad fookuses teema m\u00f5istmise ja oskuste arendamise.<\/p>\n

Heintalu s\u00f5nul toetab see \u00fcli\u00f5pilase p\u00fcsivust ja julgust riskida ka sellisel juhul, kui tema teele satuvad raskemad \u00fclesanded. “\u00d5ppija, kes n\u00e4eb eksimust tagasisidena, mitte identiteediohuna, j\u00e4tkab \u00f5ppeprotsessi stabiilsemalt. Arenemisele suunatud eesm\u00e4rgid aitavad \u00f5pilasel keerulistes olukordades paremini hakkama saada, sest eksimus on tema jaoks osa \u00f5ppimisest,” s\u00f5nas nooremteadur.<\/p>\n

Digikeskkond n\u00f5uab eneseregulatsioonilt rohkem<\/p>\n

K\u00f5ue Heintalu keskendub oma teadust\u00f6\u00f6s \u00f5ppimisele digikeskkonnas. Tema s\u00f5nul m\u00e4\u00e4rab eesm\u00e4rgi taga olev motivatsioon eriti seal \u00e4ra selle, kui h\u00e4sti suudab tudeng oma \u00f5ppimist juhtida. “N\u00e4iteks veebi\u00f5ppel v\u00f5ib samal ajal kohal olla suur hulk tudengeid ja \u00f5ppej\u00f5ud ei saa iga\u00fche k\u00f5rval olla. Just siis n\u00e4itab eesm\u00e4rgi kvaliteet, kas tudeng hoiab fookust ning tuleb toime iseseisvat pingutust vajavate \u00fclesannetega,” lausus ta.<\/p>\n

Selgelt s\u00f5nastatud ning enesearengule suunatud eesm\u00e4rk aitab \u00f5ppimise kvaliteedile ja j\u00e4tkusuutlikkusele kaasa, sest \u00f5pilane saab hinde asemel keskenduda oma teadmiste ning oskuste anal\u00fc\u00fcsile. “Kui eesm\u00e4rgil on koht protsessis, mitte ainult l\u00f5pus, saab \u00f5ppija seda teadlikult juhtida ja vajadusel kohandada,” lisas Heintalu.<\/p>\n

Mida saavad teha \u00fclikoolid ja \u00f5ppej\u00f5ud?<\/p>\n

Eesm\u00e4rkide seadmine ja nende j\u00e4lgimine peaks olema osa \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5ppeprotsessist. K\u00f5ue Heintalu arvates v\u00f5iks see olla kursuse stardipaketis. “Soovitan eesm\u00e4rgid koos l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida juba esimesel n\u00e4dalal ja arutleda, miks \u00fcldse on vajalik antud eesm\u00e4rgid t\u00e4ita, kuidas see kattub \u00fcli\u00f5pilaste isiklike unistustega ning leppida kokku, kuidas koos takistustest \u00fcle saada,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Heintalu soovitab \u00f5pilasi kaasata eesm\u00e4rkide seadmise protsessi ning pakkuda neile t\u00f6\u00f6riistu, et oma eesm\u00e4rke igal ajal j\u00e4lgida ja vajadusel kohandada. “Oluline on, et eesm\u00e4rkide sisu oleks realistlik ja konkreetne, omaks ala-eesm\u00e4rke ning et \u00f5pilased saaksid tagasisidet oma edusammudele, n\u00e4iteks enesepeegeldusena v\u00f5i \u00f5ppej\u00f5u tagasisidena,” \u00fctles nooremteadur.<\/p>\n

Praktikas t\u00e4hendab see, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 osana s\u00f5nastatakse nii soovitud \u00f5pitulemus kui ka \u00f5ppimisprotsessi eesm\u00e4rgid. \u00d5ppej\u00f5ud saab aidata tudengil siduda ainekursuse individuaalse sihiga, kaardistada v\u00f5imalikud takistused ja leppida kokku vahepealsed verstapostid enesehindamiseks.\u00a0<\/p>\n

Mida saavad teha \u00fcli\u00f5pilased?<\/p>\n

Eesm\u00e4rgistamine on enam kui akadeemiline tehnika. See on Heintalu s\u00f5nul eluaegne enesejuhtimise oskus, mis toetab otsuste tegemist, meelerahu ja vastupidavust keerulistes situatsioonides. Kui eesm\u00e4rk k\u00f5netab s\u00fcgavamalt \u00f5ppija sisemist arengut ja teadmiste t\u00e4hendust, s\u00e4ilib ta sihikindlus ka p\u00e4rast esmase entusiasmi vaibumist.\u00a0<\/p>\n

Tudengil soovitab Heintalu kriitiliselt m\u00f5elda \u00f5ppimise tegeliku olulisuse \u00fcle iseenda jaoks ning anal\u00fc\u00fcsida, mis vahe-eesm\u00e4rkidena ta oma arengut n\u00e4eb. Samuti keskenduda sellele, kuidas ta oma motivatsiooni hoiab ning vajadusel raskemate perioodide ajal taastab. Samuti peaksid eesm\u00e4rgid olema teadlikult l\u00e4bim\u00f5eldud.<\/p>\n

K\u00f5ue Heintalu doktorit\u00f6\u00f6 kannab pealkirja “Eesm\u00e4rgistamise roll enesereguleeritud \u00f5piprotsessi t\u00f5hustamisel digitaalses \u00f5pikeskkonnas k\u00f5rghariduse kontekstis” ning keskendub sellele, kuidas eesm\u00e4rgistamise protsessi ja selle toetamist \u00fclikoolis saaks t\u00f5hustada, et aidata tudengitel paremini oma \u00f5ppimist reguleerida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljutisest uuringust selgus, et \u00f5ppimiseks seatud eesm\u00e4rgi sisu ja selle s\u00f5nastamisviis m\u00f5jutab otseselt, kui h\u00e4sti suudab \u00fcli\u00f5pilane oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52155,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26525,26,27,37,15668,33,35,26523,26526,34,36,31,32,21,26524,28,29,19,26522,2913,25,23,24,22,4681,20,30],"class_list":["post-52154","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-akadeemiline-tehnika","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesmarkide-seadmine","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-enesejuhtimine","tag-enesejuhtimise-oskus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-koue-heintalu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opimotivatsioon","tag-oppimine","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uliopilased","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115623505596010083","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52154","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52154"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52154\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52155"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52154"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52154"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52154"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}