Umbes 9. eluaastal algab aju teismeiga. Siis t\u00f6\u00f6tab aju selle nimel, et muuta n\u00e4rvi\u00fchendusi l\u00fchemaks ja seega t\u00f5husamaks nii kindlates piirkondades kui ka kogu ajus. \u00dcllataval kombel kestab see etapp kuni 32. eluaastani.<\/p>\n
Elu suurim muutus<\/p>\n
P\u00e4rast seda liigub aju t\u00e4iskasvanuikka ja see t\u00e4histab teadlaste s\u00f5nul aju arengu k\u00f5ige olulisemat p\u00f6\u00f6rdepunkti. \u00abJust 32. eluaasta paiku n\u00e4eme aju \u00fchendustes k\u00f5ige suunavamaid muutusi ja suurimat \u00fcldist suunamuutust, v\u00f5rreldes k\u00f5igi teiste p\u00f6\u00f6rdepunktidega,\u00bb selgitas Mousley.<\/p>\n
Nn t\u00e4iskasvanuiga on aju arengu pikim etapp. Selle aja jooksul, umbes 30 aastat, p\u00fcsib aju suhteliselt stabiilsena. Siiski toimub j\u00e4rkj\u00e4rguline nihe selles suunas, et ajupiirkonnad muutuvad iseseisvamaks ja spetsialiseeritumaks.<\/p>\n
Hilisemad aastad ja aju \u00fcmberkorraldused<\/p>\n
J\u00e4rgmine muutus aju arengus saabub umbes 66-aastaselt, kuid see pole kaugeltki nii dramaatiline kui kolmek\u00fcmnendate eluaastate alguses toimunud \u00fcmberkorraldus. Selles faasis p\u00fc\u00fcab aju endiselt \u00fcmber organiseeruda, kuid protsess aeglustub ja ajukoore paksus hakkab v\u00e4henema.<\/p>\n
\u00abAndmed viitavad sellele, et ajuv\u00f5rgustike j\u00e4rkj\u00e4rguline \u00fcmberkorraldamine kulmineerub 60ndate eluaastate keskel,\u00bb \u00fctles Mousley. \u00abSee on t\u00f5en\u00e4oliselt seotud vananemisega, kus aju \u00fchenduvus veelgi v\u00e4heneb, kuna valgeaine kvaliteet hakkab langema. See on vanus, mil inimestel on suurenenud risk mitmesuguste terviseprobleemide tekkeks, mis v\u00f5ivad aju m\u00f5jutada, n\u00e4iteks k\u00f5rgverer\u00f5hkt\u00f5bi.\u00bb<\/p>\n
Viimane arengufaas algab umbes 83-aastaselt. Kuigi teadlaste s\u00f5nul oli selle perioodi kohta raske andmeid koguda, leidsid nad, et aju hakkab infot t\u00f6\u00f6tlema varasema \u00fcle-ajuv\u00f5rgustiku asemel rohkem lokaalselt, tuginedes peamiselt konkreetsetele piirkondadele.<\/p>\n
\u00abPaljud neuroloogilised, vaimse tervise ja arenguh\u00e4ired on seotud aju\u00fchenduste viisiga,\u00bb v\u00f5ttis uuringu kokku vanemautor Duncan Astle. \u00abM\u00f5istmine, et aju struktuurne teekond ei ole \u00fchtlane areng, vaid koosneb mitmest olulisest p\u00f6\u00f6rdepunktist, aitab meil kindlaks teha, millal ja kuidas aju \u00fchendused on h\u00e4iretele haavatavad.\u00bb<\/p>\n