{"id":52269,"date":"2025-11-28T04:18:08","date_gmt":"2025-11-28T04:18:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52269\/"},"modified":"2025-11-28T04:18:08","modified_gmt":"2025-11-28T04:18:08","slug":"ukraina-korraldas-ohurunnaku-kolmes-venemaa-regioonis-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52269\/","title":{"rendered":"Ukraina korraldas \u00f5hur\u00fcnnaku kolmes Venemaa regioonis | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

\u00d6\u00f6l vastu 28. novembrit teatati ulatusliku droonir\u00fcnnaku j\u00e4rel toimunud plahvatustest mitmes Venemaa linnas, sealhulgas Taganrogis, Smolenskis ja Saraatovis, teatas v\u00e4ljaanne The Kyiv Independent.<\/a><\/p>\n

“Saraatovis on kuulda plahvatusi. Kohalikud elanikud teatavad r\u00fcnnakust naftarafineerimistehasele,” kirjutas veebikanal Exilenova+ keskkonnas X.<\/p>\n

\n

More from Saratov https:\/\/t.co\/jEas6CNGYK<\/a> pic.twitter.com\/gWphllRncf<\/a><\/p>\n

\u2014 Exilenova+ (@Exilenova_plus) November 27, 2025<\/a><\/p><\/blockquote>\n

S\u00f5ltumatu v\u00e4ljaanne Astra teatas kohalikele elanikele viidates, et Taganrogi-Ju\u017en\u00f5i s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4lja l\u00e4hedal oli kuulda plahvatusi.<\/p>\n

\n

Residents of Taganrog are once again reporting explosions. According to eyewitness footage, one of the blasts was filmed 1.3 kilometers from the military airfield where two military aircraft had previously been damaged, ASTRA found pic.twitter.com\/L2Bft9vku5<\/a><\/p>\n

\u2014 ASTRA (@ASTRA_PRESS) November 28, 2025<\/a><\/p><\/blockquote>\n

Samuti kuuldi plahvatusi Smolenskis ning pealtn\u00e4gijate filmitud videokaadrid n\u00e4itasid linnas v\u00f5i selle l\u00e4histel toimunud plahvatusi.<\/p>\n

\n

Strikes in Smolensk region involve Ukrainian long-range munitions targeting logistics hubs.<\/p>\n

4\/5 pic.twitter.com\/UVfHAouJ1b<\/a><\/p>\n

\u2014 | (@tweet4Anna_NAFO) November 28, 2025<\/a><\/p><\/blockquote>\n

Kohalike elanike s\u00f5nul k\u00e4ivitusid Musta mere rannikulinnas Novorossiiskis droonir\u00fcnnaku ajal \u00f5huh\u00e4ire sireenid.<\/p>\n

R\u00fcnnakute tagaj\u00e4rjed ei ole veel teada ja Ukraina s\u00f5jav\u00e4gi pole r\u00fcnnaku kohta veel kommentaare andnud.<\/p>\n

Taganrog asub Aasovi mere p\u00f5hjarannikul, Smolensk asub Valgevene idarapiirist veidi idas ja Saraatov asub Volga j\u00f5e \u00e4\u00e4res.<\/p>\n

Kiiev r\u00fcndab regulaarselt Venemaa s\u00f5jalist infrastruktuuri, et v\u00e4hendada Moskva v\u00f5imet j\u00e4tkata s\u00f5da Ukraina vastu.<\/p>\n

26. novembri varahommikul r\u00fcndasid tundmatud droonid T\u0161uva\u0161\u0161ia Vabariigis asuvat T\u0161eboksar\u00f5 linna Venemaal ning Ukraina peastaap teatas hiljem edukatest tabamustest Venemaa relvadele elektroonikat tootvale tehasele.<\/p>\n

NYT: Euroopa Liit sai Trumpi Ukraina rahuplaanist teada meediast<\/p>\n

Euroopa riikide liidrid said Ameerika \u00dchendriikide esitatud rahuplaanist Venemaa ja Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamiseks teada alles p\u00e4rast seda, kui meedia avaldas selle sisu, kirjutas neljap\u00e4eval ajaleht New York Times (NYT).<\/p>\n

Ajaleht viitas oma artiklis 16 anon\u00fc\u00fcmsust palunud ametnikule.<\/p>\n

V\u00e4ljaande vestluspartnerite s\u00f5nul oli Saksamaa kantsler h\u00e4mmastunud nii selle plaani sisust ja ka viisist, kuidas sellest teada sai.<\/p>\n

“Euroopa k\u00f5rged ametnikud teadsid, et [USA president Donald] Trumpi administratsioon t\u00f6\u00f6tab mingisuguse plaani kallal, kuid ei oodanud, et see on Venemaale nii kasulik. Kui plaan p\u00e4evavalgele tuli, siis m\u00f5istsid nad, et Euroopa on j\u00e4etud k\u00f5rvale Trumpi administratsiooni p\u00fc\u00fcdlustest l\u00f5petada maailmajao suurim maismaas\u00f5da p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da,” seisis artiklis.<\/p>\n

P\u00e4rast seda korraldati suurriikide \u00fchenduse G20 tippkohtumise kuluaarides Euroopa Liidu liidrite kohtumine. Samuti peeti kohtumine Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga ja Euroopa t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja oma plaani.<\/p>\n

Artikli autorid m\u00e4rkisid, et alguses ignoreeris Washington Euroopa Liitu, kuid diplomaadid suutsid Genfi k\u00f5neluste ajal m\u00f5jutada USA v\u00e4lisministri Marco Rubio seisukohta.<\/p>\n

\u00dchendriigid muutsid seepeale algset rahuplaani ja Euroopas nimetati seda v\u00f5iduks.<\/p>\n

Euroopa Parlament n\u00f5udis neljap\u00e4eval Ukraina jaoks koostatud hiljutisele USA rahuplaanile osutades Euroopa Liidult ja liikmesriikidelt geopoliitiliselt kriitilisel hetkel otsustavust ja ohjade haaramist.<\/p>\n

“Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad j\u00e4tkama koost\u00f6\u00f6d \u00dchendriikide ja teiste vaatekaaslastega selle nimel, et rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised p\u00f5hineksid rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tetel,” seisis resolutsioonis.<\/p>\n

“Igasugusele p\u00fcsiva rahu kokkuleppele peab parlamendi hinnangul eelnema relvarahu ning kokkuleppe aluseks peavad olema Euroopa Liidu ja USA tugevad julgeolekutagatised Ukrainale. Need peavad vastama NATO artikli 5 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 42 l\u00f5ike 7 tasemele, et ennetada mis tahes uut agressiooni ja anda sellele viivitamatu vastul\u00f6\u00f6k,” lisas parlament.<\/p>\n

Parlament toonitas \u00fchtlasi, et Euroopa Liit ei kavatse tunnustada ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumi Venemaa territooriumina. Kuna mistahes rahulepe m\u00f5jutab s\u00fcgavalt ka Euroopa julgeolekukorda, siis r\u00f5hutas parlament, et Ukraina kohta ei tohi midagi otsustada ilma Ukrainata ega Euroopa kohta ilma Euroopata.<\/p>\n

Parlament v\u00f5ttis teadmiseks USA administratsiooni pingutused Venemaa agressioonis\u00f5ja l\u00f5petamiseks, kuid on seisukohal, et USA poliitika ambivalentsus Ukraina suhtes kahjustab p\u00fcsiva rahu saavutamise v\u00f5imalusi. \u00dckski rahuleping ei tohi piirata Ukraina \u00f5igust kaitsta oma suver\u00e4\u00e4nsust, s\u00f5ltumatust ja territoriaalset terviklikkust ega muuta Ukrainat tulevaste r\u00fcnnakute ees kaitsetuks. Ukrainal on vabadus valida oma julgeolekualased ja poliitilised liitlased ise ning seda ilma Venemaa vetota.<\/p>\n

Rahuleping peab parlamendi hinnangul kohustama Venemaad h\u00fcvitama Ukrainale kogu materiaalse ja mittemateriaalse kahju, mille ta on p\u00f5hjustanud. Lisaks peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid t\u00f6\u00f6tama Ukraina jaoks viivitamatult v\u00e4lja \u00f5iguslikult ja finantsiliselt usaldusv\u00e4\u00e4rse reparatsioonilaenu, mille tagatiseks on Venemaale kuuluvad k\u00fclmutatud varad. Nende varade saatuse ja investeerimistingimuste \u00fcle ei v\u00f5i pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ilma Euroopa Liiduta.<\/p>\n

Parlament ei olnud n\u00f5us ka \u00fchegi sanktsiooni t\u00fchistamisega enne rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste l\u00f5puleviimist ja rahulepingu j\u00f5ustumist. Kui Venemaa keeldub t\u00f5siseltv\u00f5etavatel rahuk\u00f5nelustel osalemast, siis peab Euroopa Liit kehtestama Moskvale t\u00e4iendavad j\u00f5ulised sanktsioonid.<\/p>\n

Resolutsiooni poolt h\u00e4\u00e4letas t\u00e4iskogul 401 ja vastu 70 parlamendiliiget. Erapooletuks j\u00e4i 90.<\/p>\n

Zelenski s\u00f5nul m\u00e4\u00e4rab tugevus lahinguv\u00e4ljal edu diplomaatias<\/p>\n

Mida tugevamad oleme lahinguv\u00e4ljal, seda rohkem saavutame diplomaatias, \u00fctles neljap\u00e4eval Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski.<\/p>\n

“Venemaa ei taotle territooriumi, vaid Ukraina alistamist. Seet\u00f5ttu on kaitse tugevdamine nii Ukraina kui ka tema partnerite peamine \u00fclesanne, kuna diplomaatilised tulemused s\u00f5ltuvad j\u00f5ust lahinguv\u00e4ljal,” r\u00e4\u00e4kis\u00a0Zelenski oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n

“K\u00f5igile maailmas on ilmne, et Venemaal pole mitte ainult suurim rahvusvaheliselt tunnustatud territoorium, vaid ka suurim territoorium, mis on arendamata ja hooletusse j\u00e4etud. Kogu Venemaa eksisteerib Moskva ja Peterburi nimel ning kui k\u00f5ik muu kokku variseks, siis ei paneks keegi seal seda isegi t\u00e4hele. Seega, kui nad tahavad rohkem kilomeetreid Ukraina maad, siis ei ole asi nende jaoks \u00fcldse territooriumis. K\u00fcsimus on oma v\u00f5imu igaveses s\u00e4ilitamises \u2013 naaberrahva alistamises,” seletas riigipea.<\/p>\n

Zelenski m\u00e4rkis, et oht\u00a0Venemaalt on saanud selgeks paljudele naaberriikidele.<\/p>\n

“Oleme selgelt n\u00e4inud, et Venemaalt pole oodata midagi peale h\u00e4vingu. Ja me pole ainsad, kes seda n\u00e4inud on \u2013 seda on n\u00e4inud k\u00f5ik Euroopas ja iga\u00fcks Venemaa naabritest, Soomest Kasahstani ja Jaapanini,” j\u00e4tkas president.<\/p>\n

Zelenski s\u00f5nul m\u00f5istavad n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik Ukraina partnerid kaitse tugevdamise vajadust.<\/p>\n

“Vastavalt sellele m\u00f5istavad k\u00f5ik, mida tuleb kaitse heaks teha. Ja just Ukraina positsioonide kaitsmine on v\u00f5tme\u00fclesanne meile ja k\u00f5igile meie partneritele,” lisas riigipea.<\/p>\n

Zelenski toonitas, et Ukraina tugevus lahinguv\u00e4ljal m\u00f5jutab otseselt diplomaatilisi v\u00f5imalusi.<\/p>\n

“Mida tugevamad oleme kaitses rindejoonel, siis seda rohkem suudame saavutada diplomaatias ja seda aktiivsemalt aitab maailm meil Venemaad survestada oma s\u00f5da l\u00f5petama,” seletas Zelenski.<\/p>\n

Zelenski: Ukraina valmistub uueks julgeolekuk\u00f5neluste vooruks<\/p>\n

N\u00e4dala l\u00f5pus j\u00e4tkavad Ukraina ja USA delegatsioon t\u00f6\u00f6d Genfi kohtumiste j\u00e4rel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud rahuleppe punktide koosk\u00f5lastamisel, et liikuda rahu ja julgeolekutagatiste suunas, teatas neljap\u00e4eval Ukraina president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski.<\/p>\n

Presidendi s\u00f5nul on praegu v\u00f5rdselt olulised nii Ukraina positsioonide kaitse ja vastupanu rindejoonel ja ka \u00fchine t\u00f6\u00f6 partneritega diplomaatilise v\u00f5imekuse tugevdamiseks.<\/p>\n

“Meie meeskond j\u00e4tkab koos Ameerika esindajatega Genfis kindlustatud punktide vormistamist sellisele kujule, mis seab meid teele rahu ja julgeolekutagatiste suunas. Toimub delegatsioonide kohtumine,” r\u00e4\u00e4kis Zelenski oma iga\u00f5htuses videop\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n

Riigipea r\u00f5hutas, et Ukraina delegatsioon on h\u00e4sti ette valmistatud ja keskendunud sisulisele t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n

“J\u00e4\u00e4me tihedasse kontakti Ameerika poole ja meie Euroopa s\u00f5pradega. Teavitan ka meie partnereid teistes maailma paikades ja olen neile t\u00e4nulik toetuse eest meie suver\u00e4\u00e4nsusele ja riigile,” s\u00f5nas Zelenski.<\/p>\n

Riigipea r\u00f5hutas, et Ukraina teeb k\u00f5ikv\u00f5imaliku tagamaks piisava kaitsetoetuse olemasolu.<\/p>\n

P\u00fchap\u00e4eval, 23. novembril toimus Genfis kohtumine Ukraina, Ameerika ja Euroopa ametnike vahel, mille k\u00e4igus arutasid pooled Washingtoni esitatud rahuplaani ettepanekut, mille eesm\u00e4rk on l\u00f5petada s\u00f5da Ukrainas. P\u00e4rast Genfi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi leppisid Ukraina ja USA kokku, et j\u00e4tkavad t\u00f6\u00f6d rahulepingu \u00fchisettepanekute kallal.<\/p>\n

Pooled kinnitasid taas, et igasugune tulevane lepe peab t\u00e4ielikult austama Ukraina suver\u00e4\u00e4nsust ning tagama kestva ja \u00f5iglase rahu. P\u00e4rast k\u00f5nelusi valmistasid delegatsioonid ette uuendatud ja t\u00e4psustatud rahu raamdokumendi.<\/p>\n

25. novembril toimunud niinimetatud tahtekoalitsiooni kohtumisel r\u00f5hutas Zelenski, et vaatamata teatud positiivsetele tulemustele Genfi rahuk\u00f5nelustel, vajab Ukraina endiselt liitlaste toetust.<\/p>\n

Jermaki s\u00f5nul ei loobu Ukraina rahu nimel oma territooriumist<\/p>\n

Ukraina ei loobu rahu saavutamise nimel oma aladest, kinnitas neljap\u00e4eval presidendikantselei juht Andri Jermak.<\/p>\n

“T\u00e4na ei allkirjasta \u00fckski terve m\u00f5istusega inimene dokumenti territooriumi loovutamise kohta. Kuni [Volod\u00f5m\u00f5r] Zelenski on president, siis ei tohiks keegi oodata, et me loovutame territooriumi. President ei allkirjasta dokumenti territooriumi loovutamise kohta. P\u00f5hiseadus keelab selle. Keegi ei saa seda teha, kui ei taha minna Ukraina p\u00f5hiseaduse ja Ukraina rahva vastu,” toonitas Jermak intervjuus v\u00e4ljaandele The Atlantic .<\/p>\n

Ametniku s\u00f5nul on Ukraina valmis arutama vaid seda, kuhu tuleks t\u00f5mmata joon, mis eraldab s\u00f5japoolte kontrolli all olevaid territooriume.<\/p>\n

“K\u00f5ik, millest me praegu tegelikult r\u00e4\u00e4kida saame, on kontaktjoone m\u00e4\u00e4ratlemine. Ja seda me peamegi tegema,” lisas Jermak.<\/p>\n

Saksamaa kantsler Friedrich Merz \u00fctles neljap\u00e4eval, et Ukraina vajab p\u00e4rast mis tahes rahuleppe s\u00f5lmimist tugevaid relvaj\u00f5ude ja julgeolekutagatisi. Samuti n\u00f5udis Merz, et Kiievit ei tohi sundida territooriumi loovutama.<\/p>\n

Ukraina parlamendi riikliku julgeoleku, kaitse- ja luurekomisjoni sekret\u00e4r Roman Kostenko r\u00f5hutas intervjuus uudisteagentuurile Unian, et l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel ei ole 2025. aasta l\u00f5puks edu oodata. Poliitiku s\u00f5nul on rahuplaanis punkte, millest Venemaa re\u017eiimi juht Vladimir Putin kinni haarab kui ettek\u00e4\u00e4ndest s\u00f5da mitte l\u00f5petada.<\/p>\n

Putin \u00fctles neljap\u00e4eval, et Moskva l\u00f5petab oma s\u00f5jategevuse Ukrainas, kui Kiiev viib v\u00e4ed v\u00e4lja territooriumitelt, mida Moskva enda omaks peab. Vastasel juhul v\u00f5etakse need j\u00f5uga.<\/p>\n

“Kui Ukraina v\u00e4ed lahkuvad territooriumitelt, mida nad hoiavad, siis me peatame lahingutegevuse,” \u00fctles Putin K\u00f5rg\u00f5zstani visiidi ajal. “Kui nad seda ei tee, siis saavutame oma eesm\u00e4rgi s\u00f5jalisel teel,” s\u00f5nas Venemaa juht.<\/p>\n

Sv\u00f5r\u00f5denko: Ukrainas on p\u00e4rast s\u00f5da miljoneid veterane ja nende pereliikmeid<\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu on Ukrainas umbes 5\u20136 miljonit veterani ja nende pereliiget, teatas neljap\u00e4eval Ukraina peaminister Julia Sv\u00f5r\u00f5denko.<\/p>\n

Peaministri s\u00f5nul \u00a0peab veteranipoliitika seega olema orgaaniliselt integreeritud k\u00f5ikidesse eluvaldkondadesse.<\/p>\n

Peaminister r\u00e4\u00e4kis teemal kohtumisel veteranide kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonide koalitsiooni esindajatega.<\/p>\n

“Ukraina on esimene riik, mis ehitab terviklikku veteranipoliitikat \u00fcles s\u00f5ja ajal ja mitte p\u00e4rast selle l\u00f5ppu. See n\u00f5uab lahendusi, mis p\u00f5hinevad meie kaitsjate ja nende perede tegelikel kogemustel,” s\u00f5nas Sv\u00f5r\u00f5denko.<\/p>\n

Kohtumisel esitlesid veteranide kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonide koalitsiooni esindajad uuendatud kontseptsioone riikliku poliitika kohta veteranide ja nende perede suhtes.<\/p>\n

“Alates meie eelmisest kohtumisest augustis on valitsus juba lisanud paljud teie ettepanekud veteranide seadustiku eeln\u00f5usse, mille esitame peagi parlamendile,” j\u00e4tkas Sv\u00f5r\u00f5denko.<\/p>\n