Raadio 2 ja ERR-i sporditoimetuse taskuh\u00e4\u00e4lingu “Spordis ainult t\u00fcdrukud” kolmanda hooaja seitsmendat osa juhib Debora Saarnaki haigestumise t\u00f5ttu vaid Maarja V\u00e4rv, kellel k\u00e4is k\u00fclas spordi\u00f5igusele keskendunud advokaat Polina T\u0161ernjak. Juttu tuleb dopingust, eelk\u00f5ige saastumisest tingitud positiivsetest proovidest ja sellest, kuidas saab sportlane end kaitsta.<\/p>\n
Saates vastas T\u0161ernjak muuhulgas k\u00fcsimustele, kuidas defineeritakse antidopingu reeglites saastumist; mis eristab seda tahtlikust rikkumisest; kuidas saada aru, kas tegemist on saastumisega v\u00f5i hoopis mikrodoseerimisega v\u00f5i n\u00e4iteks n-\u00f6 j\u00e4\u00e4kn\u00e4htudega; kui palju arvestatakse karistuse m\u00e4\u00e4ramisel \u2013 v\u00f5i m\u00e4\u00e4ramata j\u00e4tmisel \u2013 sportlase hoolikust; mida t\u00e4hendavad terminid hooletus, oluline s\u00fc\u00fc ja mitteoluline s\u00fc\u00fc; milliseid t\u00f5endeid peab sportlane esitama, et saastumise versioon oleks usutav; mis on suuremad saasteallikad; kas protsessid on l\u00e4bipaistvad ja ausad; kuidas saastumisjuhtumeid arbitraa\u017eis hinnatakse; kuidas saavad sportlased ennast saastumise eest kaitsta v\u00f5i v\u00e4hemalt viia riskid miinimumini; mida tuleks reeglistikus muuta, et sportlased oleksid juhusliku saastumise eest rohkem kaitstud.<\/p>\n
“Praegu on [reeglites] saastunud produkt, aga j\u00e4rgmisel aastal kehtestatakse uus WADA koodeks, kus seda natuke laiendatakse ja hakatakse \u00fctlema saastunud allikas. See seostub natuke ka Jannik Sinneri kaasusega, kuna ta ise ei v\u00f5tnud seda ainet, vaid tegemist oli allikaga, see sattus tema kehasse l\u00e4bi tema f\u00fcsio. Ja n\u00fc\u00fcd seda definitsiooni natuke laiendatakse,” selgitas T\u0161ernjak. “R\u00e4\u00e4gitakse, et see v\u00f5iks sportlasi aidata, et natuke kergem on t\u00f5endada. Sest sa ei pea otseselt t\u00f5endama, mis produkt see oli, vaid sa tood v\u00e4lja teooria, mis allika kaudu see v\u00f5is sinu kehasse sattuda. Enne kui meil ei ole kohtulahendit, on seda natuke raske m\u00f5ista, aga v\u00e4idetavalt on siis seda natuke kergem t\u00f5endada.”<\/p>\n
“Ma arvan, et allika ja produkti vahe on see, et produkt on justkui kitsam, see ongi n\u00e4iteks toidulisand v\u00f5i toit, aga allikas on ka, et keegi puudutab sind v\u00f5i l\u00e4hed basseini ujuma ja vesi on saastunud. Ehk sa ei pea minema konkreetselt minema n\u00e4itama, mis produkti kaudu see [keelatud aine] sinu kehasse sattus, vaid v\u00f5ib-olla seda saab kuidagi laiemalt t\u00f5lgendada,” lisas T\u0161ernjak. “Aga t\u00f5epoolest, see on keeruline k\u00fcsimus ja ma arvan, et seda hakatakse l\u00e4bi praktika sisustama.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/2280666h26f9t24.jpg\"\/)
Spordis ainult t\u00fcdrukud<\/p>\n