{"id":52440,"date":"2025-11-28T09:04:13","date_gmt":"2025-11-28T09:04:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52440\/"},"modified":"2025-11-28T09:04:13","modified_gmt":"2025-11-28T09:04:13","slug":"euroopa-keskpank-plaanib-poorata-usa-norkuse-enda-kasuks-ja-suurendada-sellega-euro-globaalset-mojuvoimu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52440\/","title":{"rendered":"Euroopa Keskpank plaanib p\u00f6\u00f6rata USA n\u00f5rkuse enda kasuks ja suurendada sellega euro globaalset m\u00f5juv\u00f5imu"},"content":{"rendered":"

Plaani keskmes on likviidsusliinid ehk keskpankade vahelised kokkulepped, mis v\u00f5imaldavad l\u00fchikese etteteatamisega \u00fcksteisele raha laenata. Kui seni on need olnud peamiselt kriiside kustutamise vahendid, siis n\u00fc\u00fcd n\u00e4eb EKP<\/a> neis v\u00f5imalust toetada Euroopa<\/a> poliitilisi eesm\u00e4rke, kinnitasid neli keskpanga ametnikku v\u00e4ljaandele Politico.<\/p>\n

Plaani \u00fcheks eesm\u00e4rgiks on pehmendada v\u00f5imalikke l\u00f6\u00f6ke, kui maailma finantss\u00fcsteemi aastak\u00fcmneid dollaritega toetanud USA<\/a> peaks ootamatult kurssi muutma v\u00f5i seadma oma toetusele vastuv\u00f5etamatuid tingimusi. Teisalt soovitakse aktiivsemalt toetada v\u00e4liskaubandust ja haarata osa privileegidest, mida USA on maailma reservvaluuta omanikuna nautinud.<\/p>\n

Prantsusmaa<\/a> keskpanga juht Fran\u00e7ois Villeroy de Galhau pakkus hiljuti v\u00e4lja, et Euroopa v\u00f5iks eeskuju v\u00f5tta Hiinast, kes on oma kaubanduse toetamiseks loonud ligi 40 sarnast valuutavahetuslepingut \u00fcle maailma. \u201eLikviidsusliinid peaksid olema paindlikud, lihtsad ja kergesti aktiveeritavad,\u201c \u00fctles ta. \u00dche EKP rahapoliitika kujundaja s\u00f5nul on loogika lihtne, et kui v\u00e4lismaised pangad teavad, et nad saavad vajadusel h\u00f5lpsalt euro likviidsust, kasutavad nad eurot julgemalt. <\/p>\n

Vastasel juhul v\u00f5ivad tekkida olukorrad, kus n\u00e4iteks Rumeenia autotootja pangal napib eurosid ning tehas ei saa Saksamaa tarnijatele maksta ja see h\u00e4irib tootmist ning paisutab kulusid. Kindlustunne euro k\u00e4ttesaadavuse osas aitab selliseid riske v\u00e4ltida.<\/p>\n

Ettevaatlikus ja riskid<\/p>\n

\u00dcksmeelt detailide osas pole EKP n\u00f5ukogus siiski lihtne leida. Asutus on seni olnud pigem ettevaatlik. Praegu toimivad vahetusliinid ainult suurriikidega, n\u00e4iteks USA, Suurbritannia ja Jaapaniga ning v\u00e4iksematele riikidele m\u00f5eldud repoliinid on j\u00e4\u00e4nud peaaegu kasutamata. Austria<\/a> keskpanga juht Martin Kocher t\u00f5deb: \u201eMa ei v\u00e4ida, et peaksime n\u00f5udlust ergutama v\u00f5i tekitama. Pigem, kui n\u00f5udlus on olemas, peaksime selleks valmis olema.\u201c <\/p>\n

Plaani kriitikud toovad v\u00e4lja ka reaalsed finantsriskid. EKP endine turuoperatsioonide peadirektor Francesco Papadia hoiatab, et peamine risk seisneb selles, et riik kasutab vahetuslepingut ja ei suuda seej\u00e4rel laenatud eurosid tagastada. \u201eJa siis j\u00e4\u00e4b teile k\u00e4tte v\u00e4lisvaluuta, millega tegelikult midagi peale pole hakata.\u201c<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fctikud toovad n\u00e4itena USA 20 miljardi dollari suuruse vahetusliini Argentinaga, kus on oht, et USA riigikassasse v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da v\u00e4\u00e4rtusetud peesod. Lausanne\u2019i \u00fclikooli professor Gianluca Benigno r\u00f5hutab, et ainu\u00fcksi likviidsusliinidest euro m\u00f5juv\u00f5imu t\u00f5stmiseks ei piisa. Tema hinnangul vajab Euroopa esmalt selget poliitilist visiooni ja kapitaliturgude liitu, sest finantsinstrumendid saavad olemasolevat majandusj\u00f5udu vaid toetada, mitte seda t\u00fchjalt kohalt luua.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (2) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Plaani keskmes on likviidsusliinid ehk keskpankade vahelised kokkulepped, mis v\u00f5imaldavad l\u00fchikese etteteatamisega \u00fcksteisele raha laenata. Kui seni on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52441,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,1391,130,37,33,35,26666,34,36,6939,112,52,325,6941],"class_list":{"0":"post-52440","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-austria","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ekp","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euro","18":"tag-euroopa","19":"tag-prantsusmaa","20":"tag-usa","21":"tag-usa-dollar"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115626525594944871","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52440","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52440"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52440\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52441"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52440"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52440"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52440"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}