![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/11\/Sirp-44_0021__art_r1-scaled.jpeg\")
<\/a><\/p>\nEesti n\u00e4itekirjanikud-dramaturgid Mehis Pihla, Paavo Piik ja Siret Campbell G\u00f6teborgi raamatumessi vestlusel \u201eEesti n\u00e4itekirjandus \u2013 maailmade vahel\u201c.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Karin Allik<\/p>\n
Mis teie hinnangul Eesti teatri ja n\u00e4itekirjanduse kohta k\u00f5lama j\u00e4i?<\/p>\n
Heidi Aadma: Mess toimis formaadina v\u00e4ga mitmel tasandil. Esiteks t\u00f5epoolest see, et kirjandussf\u00e4\u00e4r hakkaks n\u00e4itekirjandust k\u00e4sitlema enda osana. Teiseks see, et Skandinaavias suhtutaks naaberriikidesse kui koost\u00f6\u00f6partneritesse. Ja kolmandaks need kohalikud rootslased, kes meie boksi sattusid ega teadnud Eesti n\u00e4itekirjandusest suurt midagi, aga olid huvitatud, kuulasid \u2013 nende kaudu saab meie kohta s\u00f5na levima panna.<\/p>\n
Jaaks: Mina panin t\u00e4hele, et Eesti teater ja n\u00e4itekirjandus on asunud tegelema rohkem teemadega siin ja praegu, k\u00e4sitlema globaalseid teemasid meie enda konteksti kaudu. Hoiame praegu k\u00e4tt tugevalt pulsil. See eristub meie P\u00f5hja- ja Baltimaade kolleegidest, kelle jutust j\u00e4i k\u00f5lama ajatuid ja igavikulisi teemasid.<\/p>\n
Mehis Pihla: Mul on sama mulje: Eesti teater m\u00f5jub h\u00e4sti elusalt ja mitte leigelt.<\/p>\n
Aibel: Minu meelest sai kinnitust h\u00fcpotees, et Eesti on leidnud endale tugeva positsiooni Skandinaavia, L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ja Ida-Euroopa vahel. Meil on midagi v\u00e4ga erilist k\u00f5igist neist suundadest kokku miksituna ning me ei pea p\u00fc\u00fcdlema selle poole, et olla kellegi teise moodi. Muidugi saame neid silmas pidada ja neilt \u00f5ppida, aga j\u00e4\u00e4da ka endale kindlaks.<\/p>\n
Campbell: Ma k\u00fcsisin L\u00e4ti messidelegatsiooni liikme ja n\u00e4itekirjaniku Rasa Bugavi\u010dute-P\u0113ce k\u00e4est, mis mulje eestlased j\u00e4tsid. Tema s\u00f5nul olid l\u00e4tlased ja leedulased t\u00e4iega kadedad \u2013 Eesti boks oli nii elav ja atraktiivne, nii p\u00f5nevate materjalidega.<\/p>\n
Aibel: Kusjuures ka Soome, Rootsi ja Norra kolleegid imestasid, et Eesti n\u00e4itekirjanikud olid messil kogu aeg esil, kogu aeg meie boksis kohal, ja k\u00fcsisid, et kuidas me selle saavutasime, kuidas ma neid selleks sundisin. Aga ma ei sundinudki, k\u00f5ik tulid ise. Nemad olid oma kirjanikke k\u00e4skinud, aga keegi ei tulnud.<\/p>\n
Jaaks: Boksis oli meeldiv ja kasulik olla, sest kohe, kui k\u00fclastaja tundis m\u00f5ne teema, materjali v\u00f5i kirjaniku vastu huvi, saigi ta juhatada eesti n\u00e4itekirjanikuni, kellega sellest r\u00e4\u00e4kida. Mitte ainult Eestis ei ole inimesel oluline autoriga kokku saada, vaid ka v\u00e4lismaal tahab inimene autoriga kohtuda \u2013 isegi siis, kui ta kuigi palju selle autori kohta ei tea.<\/p>\n
Campbell: Ma sain aru, et k\u00f5ige parem viis n\u00e4itekirjandust tutvustada ongi nii, et autor on oma loominguga koos kohal. Me ei saa enam istuda eebenipuust tornis, kirjutada ja loota, et tekstid siis kuhugi j\u00f5uavad. Silmast silma suhtlusest alles selgub, kas sobitakse omavahel koost\u00f6\u00f6d tegema. Nendest vestlustest kasvab v\u00e4lja ka palju uusi ideid.<\/p>\n
Mulle j\u00e4i \u201eRahamaa\u201c n\u00e4idendit puudutavast arutelust k\u00f5rva \u00fche Rootsi ajakirjaniku lause stiilis: \u201eMa saan aru, et see rahapesuskandaal oli eestlastele suur trauma ja te tegelete sellega ikka veel, aga Rootsis on muid asju ka p\u00e4rast juhtunud, me oleme eluga edasi l\u00e4inud.\u201c K\u00f5ige toreda k\u00f5rval selgines nii ka see, millised valearusaamad Eesti kohta Skandinaavias veel ringlevad. Ka Baltimaade naisn\u00e4itekirjanike arutelus juhtis Leedu dramaturg Birut\u0117 Kapustinskait\u0117 t\u00e4helepanu kohaliku moderaatori s\u00f5nakasutusele, kes viitas Baltimaadele kui postsovetlikele riikidele. Kapustinskait\u0117 r\u00f5hutas, et me ei taha end defineerida N\u00f5ukogude okupatsiooni kaudu \u2013 me olime vabad riigid enne seda ja oleme ka n\u00fc\u00fcd. Kas teilegi m\u00f5ni selline vildakas arusaam silma v\u00f5i k\u00f5rva j\u00e4i?<\/p>\n
Aibel: Eks me natuke eeldasimegi, et selliseid eelarvamusi v\u00f5ib seal Eesti kohta olla, ja \u00fcritasime end kehtestada teistsuguste narratiivide kaudu.<\/p>\n
Pihla: Skandinaavia partneritega suheldes kohtab sellist patroniseerivat tooni ikka ja j\u00e4lle \u2013 natuke pisendavad, natuke haletsevad. Aga kui nad n\u00e4evad, mida me teeme, siis see kaob, sest siin t\u00f5esti tehakse \u00fclik\u00f5rgel tasemel teatrit. T\u00f5en\u00e4oliselt tegeleme selle barj\u00e4\u00e4riga veel mituk\u00fcmmend aastat.<\/p>\n
Kirsten Simmo: Paistab, et praegu ollakse ka teatavas \u00fcleminekufaasis. Millalgi kirjutati palju N\u00f5ukogude-aegsetest s\u00fcndmustest ja see periood oligi vaja eestlaste identiteedis lahti ja l\u00e4bi kirjutada, et saaksime edasi liikuda. N\u00fc\u00fcd oleme j\u00f5udnud pigem hullude 1990ndateni, mis meid arvatavasti veel niipea maha ei j\u00e4ta.<\/p>\n
Pihla: Aruteludest tuli v\u00e4lja ka see, et eestlased julgevad sellistel teemadel olla teravalt enesekriitilised ja -iroonilised. Me ei nuta oma traumade p\u00e4rast patja, vaid kasutame teatrit platvormina, et neist r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Aibel: See t\u00f5esti eristab meid igal pool, mitte ainult Skandinaavias. Ajaloos\u00fcndmustega tegelemine ei pea n\u00e4itekirjanduses olema tohutult traagiline. Ja me suudame ka sellele silma vaadata, et m\u00f5ni asi on olnud osalt meie endi s\u00fc\u00fc.<\/p>\n
Campbell: See on ka generatsioonide k\u00fcsimus: kes on see autorite ring, kes praegu kirjutab, ja see lavastajate ring, kes praegu lavastab. 15 aastat tagasi ei oleks me saanud \u00f6elda, et tegeleme n\u00e4itekirjanduses v\u00e4ga n\u00fc\u00fcdisaegsete teemadega.<\/p>\n
Aga teiseks: v\u00e4ikestel kultuuridel on suurte kultuuride keskel vaja seda midagi, mille \u00fcmber hakata ehitama \u00fclej\u00e4\u00e4nud arusaama sellest kultuurist. Eesti teatril ei ole praegu sellist Arvo P\u00e4rti, nagu on muusikamaastikul, aga minu meelest \u00fcritab Eesti Teatri Agentuur maailmas luua v\u00f5imalikult laia arusaama Eesti n\u00e4itekirjandusest. Mitte ei v\u00f5ta fookusesse \u00fcksikuid tekste, vaid h\u00e4sti laia ampluaa. See v\u00f5ib k\u00fcll nii v\u00f5tta kauem aega, aga iga kultuur saab sellest ampluaast siis noppida endale sobiva.<\/p>\n
Aibel: Siin on huvitav n\u00e4ide see, kuidas Soome Jaapani turistide seas populaarseks sai. Nad hakkasid k\u00e4ima Jaapani turismimessidel ja r\u00e4\u00e4kima: \u201eSaun, lumi, muumid. Saun, lumi, muumid. Saun, lumi, muumid.\u201c Nad tegid seda 30 aastat, kuni jaapanlaste seas see arusaam kinnistus \u2013 Soomes on saun, lumi ja muumid \u2013 ning turiste hakkas voolama.<\/p>\n
Jaaks: Kusjuures minul j\u00e4i enda juhitud arutelust just vastupidine arusaam kui siinses k\u00fcsimuses toodud t\u00e4helepanek. P\u00f5hja- ja Baltimaade naisn\u00e4itekirjanikega r\u00e4\u00e4kides j\u00e4i mulje, et meil k\u00f5igil on samad valupunktid, samad hirmud ja ka peaaegu samad r\u00f5\u00f5mud. Me astume v\u00e4hemalt naiste ja kv\u00e4\u00e4ride teemadel sama jalga, saame neid teemasid koos laiendada. Selles k\u00fcsimuses on sarnasus isegi olulisem kui unikaalsus.<\/p>\n
Missuguseid \u00fchisosi meil l\u00e4hinaabritega n\u00e4itekirjanduse vallas veel on? Ja millised erinevused?<\/p>\n
Pihla: Mida rohkem me L\u00e4ti ja Leedu kolleegidega kokku saame, seda enam ma m\u00e4rkan, kui suur on meie \u00fchisosa: kui sarnased on meie teatris\u00fcsteemid, teatrikoolid ja \u00fcldine arusaam teatrist, sest me oleme k\u00f5ik seal vene ja saksa teatrikultuuri kokkup\u00f5rkealas. Ka s\u00f5da Ukrainas on minu meelest andnud t\u00f5uke vaadata rohkem teineteise poole, sest me oleme l\u00e4\u00e4nes pettunud. Varem oleme iga\u00fcks vaadanud eri suunda: meie Soome ja Skandinaavia poole, leedulased Kesk-Euroopa poole, l\u00e4tlastel oli v\u00e4ga tugev Venemaa suund. K\u00f5ik suuremad turud olid kuskil mujal ja me ei tundnud teineteise vastu aktiivset huvi, aga n\u00fc\u00fcd on see tekkinud ja saame aru, et tegelikult tehakse L\u00e4tis ja Leedus ka v\u00e4ga h\u00e4id asju. Selle platvormi pealt v\u00f5iks tulevikus s\u00fcndida midagi suurt ja ilusat.<\/p>\n
Aibel: Minu arust algas see muutus koroonapandeemiast, kui kaugemate partneritega oli liiga riskantne v\u00e4lisprojekte koos teha, nii et hakkasime vaatama \u00fcksteise poole ja tulime kokku \u2013 see on siiani j\u00e4\u00e4nud. Me oleme \u00fcksteist tundma \u00f5ppinud ja j\u00f5udnud t\u00f5epoolest punkti, kus v\u00f5iks suurematki koost\u00f6\u00f6d tegema hakata. \u00dchtsest Baltimaade teatri\u00adesteetikast ma siiski ei r\u00e4\u00e4giks: minu meelest on nii L\u00e4ti kui ka Leedu teater v\u00f5rreldes Eestiga oma tunnetuselt teistsugune, tunduvalt s\u00fcmbolistlikum, veidi v\u00e4hem otsinguline, tugevate traditsioonidega.<\/p>\n
Aadma: Kaugemast perspektiivist vaadates: k\u00e4isin \u00e4sja Lyonis rahvusvahelise teatrit\u00f5lkev\u00f5rgustiku Eurodram kohtumisel ja seal tuldi eestlase juurde eelk\u00f5ige kahe k\u00fcsimusega. Esiteks, kuidas teil seal Venemaaga l\u00e4heb, kas kardate, ja teiseks, kuidas teil teatriga ikka nii h\u00e4sti on. R\u00e4\u00e4kisin neile meie ajaloost, aga ka kogemustest raamatumessil ja v\u00f5rgustikes, kogumike ja kataloogide v\u00e4ljaandmisest, andmebaasidest. Inglismaa esindajalt tuli selle peale h\u00e4sti armas tagasiside: ta \u00fctles, et sai aru, et me eestlastena lihtsalt usume v\u00e4ga suure p\u00fchendumisega teatrisse kui platvormi, kus lugusid, ajalugu ja demokraatiat katsetada. See on see, mida nemadki tahaksid meilt \u00f5ppida.<\/p>\n
Jaaks: L\u00e4ti ja Leedu kolleegid on ka alati vaimustunud, et meil on Eesti Teatri Agentuur, kes t\u00f5esti suunab n\u00e4itekirjanduse k\u00e4ek\u00e4iku, ning tahaksid oma riigis midagi sellesarnast luua.<\/p>\n
Tulles veel korra tagasi G\u00f6teborgi raamatumessi juurde, k\u00fcsin: kas raamatumess on teie hinnangul \u00fcldse sobiv formaat n\u00e4itekirjanduse levitamiseks? Mis on selle plussid ja miinused?<\/p>\n
Simmo: Oluline on see, kuidas raamatumess ise n\u00e4itekirjandust turundab. G\u00f6teborgi puhul oleksid messikorraldajad saanud P\u00f5hjamaade teatriringkondades teha rohkem teavitust\u00f6\u00f6d, sest teatriinimesed ei tule ise esimese hooga uusi n\u00e4idendeid just raamatumessile otsima. Lavastajad ja teised teatriinimesed olid meie boksi k\u00fclastajate seas v\u00e4hemuses \u2013 seevastu oli n\u00e4iteks v\u00e4ga palju \u00f5petajaid, kes otsisid koolidesse materjali.<\/p>\n
Jaaks: \u00d5nneks oli draamaprogrammi esinejatena siiski kohal palju teatriinimesi.<\/p>\n
Aadma: Raamatumessi formaadi k\u00f5rval on teine k\u00fcsimus ka raamatust kui formaadist n\u00e4itekirjanduse v\u00e4ljal. See ei ole levitamisel kindlasti esmat\u00e4htis, aga ilma raamatuteta ka ei saa. Raamatu kaudu saab ette valmistada s\u00fcndmusi, vestlusi, kokkusaamisi.<\/p>\n
Jaaks: Raamatumessi eesm\u00e4rk ongi ju eelk\u00f5ige tutvustada ja m\u00fc\u00fca raamatuid. Kui ma vaatasin meie raamatute m\u00fc\u00fcginumbreid, siis minu meelest need olid v\u00e4ga soliidsed, eriti arvestades, et ka Eestis on n\u00e4itekirjandus marginaalsete m\u00fc\u00fcginumbritega raamatu\u017eanr.<\/p>\n
Pihla: Oleks kirss tordil, kui sellise messi raames saaks teatrit ka n\u00e4ha, et saada aru, milline teatriesteetika eri riikides on. Saalid on ju olemas, tingimused on olemas.<\/p>\n
Aibel: Tegelikult tahtsid k\u00f5ik draama\u00adprogrammi partnerid ka lavastusi G\u00f6teborgi viia, aga kohalikud teatrid ei saanud meile oma ruume pakkuda, sest nad ei olnud sellega piisavalt vara arvestanud. T\u00f5epoolest v\u00f5ib G\u00f6teborgi raamatumessile kommunikatsiooniprobleeme pisut ette heita: arvan, messi korraldajad ei teadvustanud, et n\u00e4itekirjandus ei allu samasugusele turundusloogikale nagu muu kirjandus.<\/p>\n
Ennist mainisite autori kohalolu t\u00e4htsust n\u00e4itekirjanduse tutvustamisel. Mis on teie hinnangul \u00fcldse k\u00f5ige edukamad viisid, et n\u00e4idendiga v\u00e4lismaal kellelegi silma j\u00e4\u00e4da ja lavale j\u00f5uda?<\/p>\n
Jaaks: Ma v\u00f5in v\u00e4lja tuua kolm peamist viisi, kuidas v\u00e4lismaa lavadele oma n\u00e4idendiga j\u00f5utakse. K\u00f5ige edukam viis on tutvuda v\u00e4lislavastaja v\u00f5i -dramaturgiga, kellega saab alustada uut koost\u00f6\u00f6projekti. Teine on see, et v\u00e4lislavastaja leiab meie n\u00e4idendi m\u00f5ne sildprogrammi, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6toa v\u00f5i avaliku lugemise kaudu, ning otsustab selle lavale tuua \u2013 see eeldab ka juba t\u00f5lke olemasolu. Ja kolmas viis on, et Eesti lavastaja l\u00e4heb v\u00e4lismaale lavastama ja valib selleks eesti n\u00e4idendi. Isiklikel kontaktidel ja t\u00f5lgetel on siin v\u00e4ga suur roll.<\/p>\n
Campbell: Soomes ja Rootsis on kommertsagentuurid, kes t\u00f6\u00f6tavad hoopis teistmoodi kui Eesti Teatri Agentuur. Ei ole ju ka m\u00f5eldamatu, et Eestis tekiksid sellised kommertsagendid, kes k\u00e4ivad, r\u00e4\u00e4givad, teevad reklaami. Ka proosakirjanikel ja luuletajatel ei ole Eestis selliseid agente.<\/p>\n
Simmo: Siin on t\u00f5epoolest p\u00f5him\u00f5tteline vahe meie ja n-\u00f6 kommertsagentide vahel. Meile ei maksa autorid selle eest, et me neid esindaks, vaid agentuur teenib teatritelt vahendustasu. Kommerts\u00adagentuurides peavad autorid aga ise agentidele maksma.<\/p>\n
Aibel: Mulle n\u00e4ib, et teatrivaldkonnas on k\u00f5ige edukamad agendid hoopis t\u00f5lkijad. Sellised t\u00f5lkijad, kes t\u00f5esti on professionaalsed, entusiastlikud ja oma riigi teatris\u00fcsteemis sees. T\u00f5lkijate soovitustel p\u00f5hinev s\u00fcsteem toimib loomulikumalt, sest agent v\u00f5ib etenduskunstide valdkonnas tekitada ka v\u00f5\u00f5ristust \u2013 ta tuleb ikkagi m\u00fc\u00fcma, aga teatriinimesed ei taha, et neile midagi m\u00fc\u00fcakse. Aga kui teksti soovitab teine professionaal, siis on asi teine.<\/p>\n
Aadma: Jah, seal on vahe, kas sa teed lihtsalt m\u00fc\u00fcki v\u00f5i sisulist m\u00fc\u00fcki, mille oled ise ka l\u00e4bi tunnetanud ja mille taga seisad.<\/p>\n
Aibel: Sellep\u00e4rast saamegi agentuuriga promoda ainult neid teoseid \u2013 nii n\u00e4idendeid kui ka lavastusi \u2013, millesse me ise usume. Niimoodi on ausam t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Campbell: Seda k\u00fcll, aga pean ka silmas, et igale autorile ja isiksuset\u00fc\u00fcbile ei sobi selline enesepromomine, et mine, suhtle, r\u00e4\u00e4gi, m\u00fc\u00fc, ole h\u00e4sti seltskondlik, meeldiv, atraktiivne.<\/p>\n
Ja kui ise selle valdkonnaga kokku ei puutu, v\u00f5ib v\u00e4ljastpoolt vaadates j\u00e4\u00e4da ka mulje, et mis see rahvusvaheline suhtlus siis \u00e4ra ei ole \u2013 saada lihtsalt teatritele e-kirjaga oma n\u00e4idendid ja k\u00fcll siis lavastatakse.<\/p>\n
Jaaks: See oleks peaaegu et ime!<\/p>\n
Simmo: Mina siiski ei v\u00e4si seda tegemast: kui mul on tekkinud isiklik kontakt m\u00f5ne v\u00e4lisdramaturgi v\u00f5i -lavastajaga, siis ma ikka saadan talle, ehkki v\u00f5ib-olla ta ei ava seda kunagi.<\/p>\n
Pihla: Minu meelest on k\u00f5ige parem viis n\u00e4idendite tutvustamiseks see, et me n\u00e4itaksime oma teatrites Eesti uut dramaturgiat subtiitritega. \u00dchest k\u00fcljest on niimoodi lihtsam kutsuda v\u00e4lismaa teatriinimesi meie lavastusi vaatama: nad saavad valida aja, mis neile sobib, ja k\u00e4ia reaetendustel. Teisalt on meil Eestis nii palju muukeelset rahvast, et see on t\u00e4iesti omaette sihtr\u00fchm, keda v\u00f5ib kaasata. Ja seda just algup\u00e4randite puhul, sest miks nad peaksid tahtma vaadata n\u00e4iteks eestikeelset T\u0161ehhovit?<\/p>\n
Aadma: V\u00e4ga paljudes riikides on ka omadramaturgia festival, aga Baltimaades mitte. Aastaid tagasi loodud Balti Draama Foorum osaliselt sellisena toimib. See oleks kindlasti koht, kus l\u00e4tlaste ja leedulastega koos edasi minna.<\/p>\n
Samal ajal kui meie \u00fcritame p\u00e4\u00e4seda v\u00e4lismaa lavadele, tahavad v\u00e4lismaa autorid saada ka meie lavadele, ja see on t\u00e4pselt sama keerukas. Nagu ma aru saan, saadetaksegi kirjandus\u00adtubade t\u00f6\u00f6tajatele tekste lugemiseks, aga isegi kui dramaturg v\u00f5i kirjandustoimetaja seda loeb ja peab heaks n\u00e4idendiks, on v\u00f5imalus v\u00e4ga v\u00e4ike, et see lavale j\u00f5uab.<\/p>\n
Pihla: Jah, sest l\u00f5puks on ikkagi vaja, et m\u00f5ni lavastaja seda n\u00e4idendit loeks ja tal tekiks sellega mingi suhe. Eesti Draamateatris saame t\u00f5esti palju n\u00e4idendeid, aga isegi kui m\u00f5ni meeldib, pead hakkama m\u00f5tlema, kes seda v\u00f5iks lavastada ja kuidas seda talle maha m\u00fc\u00fca. Enamasti ei tule sellest midagi v\u00e4lja, sest lavastaja ei leia tekstiga piisavalt \u00fchisosa. Reaalsus on ka see, et aastas esietenduvast k\u00fcmnest uuslavastusest valmivad meil \u00fcheksa nii, et lavastaja tuleb oma ideega.<\/p>\n
Ja sageli on lavastajal sellises olukorras ka dramaturg, kellel ta on palunud uue teksti kirjutada. Kuidas on dramaturgi rolli teatriv\u00e4ljal muutnud see, et initsiatiiv n\u00e4idendi kirjutamiseks tuleb tihti lavastajalt, mitte dramaturgilt eneselt? Kas see seob dramaturgi teatriv\u00e4ljaga tugevamini kokku v\u00f5i hoopis v\u00e4hendab tema eneseteostusv\u00f5imalusi?<\/p>\n
Pihla: Seal on m\u00f5lemat. See on hea, et meie dramaturgid on teatrite ja lavastusprotsessiga tihedalt seotud, sest see annab neile ka v\u00e4ga hea teatritunnetuse. Aga kui dramaturg tuleb oma isikliku kireprojektiga, mis on alguse saanud just temast endast, siis s\u00fcnnivad minu meelest k\u00f5ige v\u00f5imsamad teosed.<\/p>\n
Jaaks: Mina n\u00e4en seda positiivsena, sest suunatud pakkumised on need, mis hoiavad vabakutselistel dramaturgidel hinge sees. Lugesin kokku: kui ma j\u00f5uan originaaln\u00e4idendiga nelja aasta jooksul lavale umbes viis korda, aga \u00e4raelamiseks on aastas vaja teha v\u00e4hemalt neli t\u00f6\u00f6d, siis on neid pakkumisi v\u00e4ga vaja. Loomulikult teeb nukraks, kui oled kirjutanud enda meelest kristalse s\u00f5numiga tervikliku teose, aga selle lavale j\u00f5udmine osutub v\u00e4ga raskeks \u2013 pead k\u00e4ima teatrite ja lavastajate juures ning saja lavastaja seas on v\u00f5ib-olla \u00fcks, keda see k\u00f5netab. Paraku on n\u00e4itekirjandus selline, et palju s\u00f5ltub \u00fchest lugejast, kelleks on lavastaja.<\/p>\n
Campbell: Mind inspireerib, kui algne s\u00e4de tuleb lavastajalt. See s\u00f5ltub k\u00fcll lavastajast, et kui palju on ta kirjutamise jooksul partneriks, aga igal juhul on kirjutamise s\u00fcngetel hetkedel tore teada, et seal on see teine inimene ja teda huvitab ka.<\/p>\n
Kas see d\u00fcnaamika m\u00f5jutab ka n\u00e4idendite levitamisv\u00f5imalusi? M\u00f5nikord kujunevad sellised koost\u00f6\u00f6n\u00e4idendid ehk liiga aja- ja kohaspetsiifiliseks, et neid v\u00e4lismaal h\u00f5lpsasti levitada saaks.<\/p>\n
Campbell: Teksti lavaversioon ja see versioon, mis muudesse kanalitesse levima lastakse, ei pea ju kattuma.<\/p>\n
Aibel: Eestis on t\u00f5esti palju selliseid teatritekste, mis on k\u00fcll suurep\u00e4rased, aga nii tugevalt seotud konkreetse trupiga, teatriga, olukorraga, et neid ei ole v\u00f5imalik eksportida. See on k\u00fcll levitamise probleem, aga Eestis tegelikult hoopis v\u00e4ga suur tugevus.<\/p>\n
Ja teine probleem on t\u00f5lkijate v\u00e4hesus. Mitmesuguseid keeli oskavad k\u00fcll paljud, aga n\u00e4idendite t\u00f5lkimisel on oma spetsiifika. Kuidas leida juurde uusi n\u00e4idendit\u00f5lkijaid?<\/p>\n
Aadma: Sama teemaga on aasta\u00adk\u00fcmneid tegeletud ka kirjanduses, Eesti Kirjanduse Teabekeskus k\u00f5ige aktiivsemalt. \u00dcks variant on korraldada t\u00f6\u00f6tube, et meelitada teiste valdkondade t\u00f5lkijaid \u00fcle n\u00e4itekirjandusse \u2013 seda me oleme ka kunagi agentuuris teinud, sest teatrile t\u00f5lkimine on spetsiifiline ja vajab kogemust. Aga see ei ole muutunud traditsiooniks, kuna rahaliselt pole v\u00f5imalik t\u00f5lkijatele j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6d anda. Nii et igal juhul peame kirjandusv\u00e4ljaga koost\u00f6\u00f6d tegema.<\/p>\n
Simmo: Ideaalis v\u00f5iks t\u00f5lkija olla ka teatriga seotud v\u00f5i lausa ise n\u00e4itekirjanik, sest need, kellel on t\u00f5esti ka kirjanikusoont, oskavad panna teksti t\u00f5lkes k\u00f5ige paremini elama.<\/p>\n
Aadma: \u00dcldiselt on aktsepteeritud ka n\u00f5ue, et eesti keelest v\u00f5\u00f5rkeelde peaksid t\u00f5lkima need, kes k\u00f5nelevad v\u00f5\u00f5rkeelt emakeelena. Aga oleme pidanud sellele kohati l\u00e4bi s\u00f5rmede vaatama, sest t\u00f5lkijaid ei j\u00e4tku. \u00dche lahendusena oleme kasutanud ka seda, et autor t\u00f5lgib n\u00e4idendi ise m\u00f5nda v\u00f5\u00f5rkeelde ja v\u00f5\u00f5rkeelne toimetaja vaatab t\u00f5lke \u00fcle, ainult et siis jaguneb niigi v\u00e4ike tasu mitme inimese vahel.<\/p>\n
Aibel: Nii v\u00f5ivadki tulla k\u00f5ige paremad tulemused, sest autor tajub oma kultuurikonteksti k\u00f5ige paremini ja oskab t\u00f5lkimisel m\u00e4rgata k\u00f5iki n\u00fcansse. V\u00f5\u00f5rkeelne toimetaja saab siis lihvida, et see ka teises keeles loomulikult k\u00f5laks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sel s\u00fcgisel avanes Eesti dramaturgiale ainulaadne v\u00f5imalus: pika traditsiooniga G\u00f6teborgi raamatumess, mida k\u00fclastab igal aastal ligikaudu 100 000…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52568,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-52567","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115627099799020135","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52567","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52567"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52567\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52568"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52567"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52567"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52567"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}