{"id":52623,"date":"2025-11-28T12:47:24","date_gmt":"2025-11-28T12:47:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52623\/"},"modified":"2025-11-28T12:47:24","modified_gmt":"2025-11-28T12:47:24","slug":"hardcore-haprus-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52623\/","title":{"rendered":"Hardcore-haprus – Sirp"},"content":{"rendered":"

M\u00e4ngufilm \u201eL\u00f6\u00f6gimasin\u201c (\u201eThe Smashing Machine\u201c, USA 2025, 123 min), re\u017eiss\u00f6\u00f6r-stsenarist Benny Safdie, operaator Maceo Bishop, helilooja Nala Sinephro, produtsendid Dany Garcia, David Koplan, Dwayne Johnson, Eli Bush, Beau Flynn, Hiram Garcia, Benny Safdie. Osades Dwayne Johnson, Emily Blunt, Ryan Bader, Oleksandr Usyk jt.<\/p>\n

M\u00f5ni aasta tagasi tutvustasid kaks kursusevenda mulle sportliku vabav\u00f5itluse ehk MMA liigat UFCd (Ultimate Fighting Championship). Istusime kolmekesi p\u00f5randal ja vaatasime telekast, kuidas suured mehed \u00fcritasid teineteist laiaks litsuda. Veri, higi, keha k\u00fcljest kukkuvad nahat\u00fckid, l\u00f6mmis k\u00f5rvad \u2013 oli arusaamatu, miks minu muidu soojad ja tundlikud s\u00f5brad sellisele ettev\u00f5tmisele kaasa elavad. V\u00e4givallast tulenev hasart, olgu see kui tahes kureeritud, on miski, mille suhtes tunnen suurt vastumeelsust. Filmi avakaadreid vaadates meenus tol \u00f5htul n\u00e4htud verisust pehmendav lause: \u201eVaadake, paarituvad nagu sipelgad.\u201c<\/p>\n

Kuigi putukate paaristantsust on asi kaugel, siis loomalik j\u00f5ud ja ramm on ka Benny Safdie uue filmi \u201eL\u00f6\u00f6gimasin\u201c keskmes. Filmis n\u00e4idatakse kahe tunni jooksul UFC veterani ja mitmekordse t\u0161empioni Mark Kerri v\u00f5iduk\u00e4iku ja elu keerdk\u00e4ike, emotsionaalset taaka ja pidevat enese\u00fcletust. Et Safdie on otsustanud dokumentalistika sugemetega kaamerat\u00f6\u00f6, tiheda montaa\u017ei ning kesk- ja suurplaanide kasuks, on retseptsiooni j\u00f5udnud vastuk\u00e4ivaid arvamusi. 2002. aastal linastunud sama pealkirjaga dokumentaalfilm* oli juba \u00e4ra teinud selle t\u00f6\u00f6, mida Safdie aastaid hiljem justkui duubeldama hakkas. Mina v\u00e4idan, et t\u00e4navune film jutustab lugu mitmekihilisemalt ja oma osa annavad juurde n\u00e4itleja- ja kaamerat\u00f6\u00f6 ning heli- ja v\u00e4rvikompositsioonid. Pinnuks silmas v\u00f5ib olla see, mis \u00fchtlasi on filmi suurim tugevus \u2013 jutustada olemasolevat lugu sama h\u00e4sti v\u00f5i isegi paremini. N\u00e4idata minusugustele v\u00f5hikutele ja v\u00e4givalda p\u00f5lgavatele inimestele, kus peitub j\u00f5ukatsumise ning \u00fcksteise materdamise paradoksaalne ilu ja kunst.<\/p>\n

Filmi \u00fcks muljetavaldavamaid elemente on Kerriks kehastunud Dwayne Johnson ehk The Rock. Aastatepikkune internetis l\u00f5\u00f5pimine, et Johnson m\u00e4ngib filmides vaid iseennast, saab l\u00f5puks vastuse. T\u00f5si, endise professionaalse maadlejana on tema valimine ehk liigagi loogiline, ent f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5imekus on vaid osa valemist, sest Johnsoni Kerr on enamat kui \u00fcheplaaniline lihasm\u00e4gi. The Rock on portreteerinud inimest, kelles peitub elukutse ja iseloomu kontrast. Teda iseloomustavad emotsionaalne intelligentsus ja iseendale ettej\u00e4\u00e4mise paine. Kerr, kes aktiivsel v\u00f5istlusperioodil maadles nii meeste kui ka opioididega, on t\u00fc\u00fcpiline s\u00f5ltlane. Varjamine, valetamine ja p\u00fc\u00fce n\u00e4ida tugev kinnitavad tema s\u00f5ltuvusk\u00e4itumist. Enesega hakkama saamine ja paranemine kulgevad konarlikult suuresti Kerri elukaaslase Dawn Staplesi (Emily Blunt) t\u00f5ttu, kes pakub mehele k\u00f5ike muud kui stabiilsust ja turvalist ruumi, kus s\u00f5ltuvusest jagu saada. Staplesi ebastabiilselt tujukas ohvrimentaliteet viib paari pidevate t\u00fclideni. Kerr pannakse olukordadesse, kus ta peab lisaks v\u00f5istluspingele toime tulema ka koduse survega. See on ka Kerri \u00fcks suuremaid v\u00f5itlusi ja Safdie filmi fookuspunkt \u2013 mees, kes vahetpidamata v\u00f5itleb.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Filmi \u00fcks muljetavaldavamaid elemente on Mark Kerriks kehastunud Dwayne Johnson ehk The Rock. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kaader filmist<\/p>\n

S\u00fcmpaatia tekkimine Kerri vastu on m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslik \u2013 haletsev kaastunne asendub siira sooviga, et mehel l\u00e4heks h\u00e4sti. Kerr, elukutseline peksukott, on \u00f5rna hingega. Oluline on ka see, et habras hing ei v\u00f5rdu mureneva egoga, vaid tegemist on inimesega, kes lubab endale mitmesuguseid tundeid. Johnsoni m\u00e4ng on mitmetahuline, nii \u00fcksi kui koos teiste n\u00e4itlejatega ilmnevad pooltoonid. Kontraste sisus ja vormis v\u00f5imendab ka filmilindilik kvaliteet. V\u00e4rvid m\u00f5juvad pehmelt, nostalgiliselt ja melanhoolselt. Kerr selle k\u00f5ige keskel on kui leebe hiiglane, kel pole probleemi avaldada l\u00e4hedastele siirast armastust, nautida pehmet p\u00e4ikesepaistet v\u00f5i hoolitseda hellalt taimede eest. Seda raskemalt m\u00f5juvad enesevalitsuse kaotamise hetked, mis kummalisel kombel m\u00f5juvad karakteriv\u00e4liselt. Kerri armastakse, kuid tavap\u00e4ratult. Lisaks emotsionaalselt p\u00f6\u00f6rasele elukaaslasele \u00fcmbritsevad t\u0161empioni ka samal alal tegutsevad s\u00f5brad ja treenerid, kes ootavad temalt h\u00e4id tulemusi. Konstantne surve, et mees oleks oma ala edukaim, on suur. Oma v\u00f5imekusega pakub Kerr konkurentsi, n\u00f5udmistega konfliktseid olukordi. Hetki, kus juhendajate v\u00f5i parimate s\u00f5prade vahele v\u00f5iks kiil tekkida, on filmis k\u00fcll, kuid isalik-vennalik armastus j\u00e4\u00e4b ikkagi peale. On ilus n\u00e4ha, kuidas meestevahelised s\u00f5prussuhted j\u00f5uavad kinolinale kindlatena.<\/p>\n

Selge roll on ka kahel k\u00f5rvaltegelasel Mark Colemanil (Ryan Bader) ja Bas Ruttenil (Bas Rutten). Kerri s\u00fcdames\u00f5ber Coleman aitab peategelast v\u00f5itluses s\u00f5ltuvusega, on v\u00f5istlustel kaasas, k\u00fclastab teda haiglas. Siiski on ta Baderi kehastuses kohati piiripealne. J\u00e4\u00e4b mulje, et mehel on varjatud tagam\u00f5te v\u00f5i ajuti isegi hea meel, et Kerr omadega pahuksis on. See v\u00f5imaldab Baderil oma deemonitega silmitsi seista, end viimaseid kordi enne karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petamist t\u00f5estada. Teisalt on tema armastus mittebioloogilise venna Kerri vastu ehe, seda kinnitavad ka l\u00f5puminutid, kus peale j\u00e4\u00e4b s\u00f5pradevaheline side. Filmis k\u00fcsitakse peategelaselt, kas maadlejad vihkavad teineteist, kui nad parasjagu matil on, ja Kerr vastab eitavalt. Konkurentsi kaalub \u00fcle n\u00e4iliselt tingimusteta armastus, v\u00e4hemalt kahe Marki vahel. Sarnaselt Colemaniga hoiab Kerri ka tema treener Bas, kes m\u00e4ngib filmis iseennast. Rutten ei sussuta ega materda Kerri, k\u00f5lama j\u00e4\u00e4b tasakaal. Ka nende kahe puhul on ilus j\u00e4lgida, kuidas v\u00e4ga maskuliinses suhtes ei ole labaseid v\u00f5imum\u00e4nge ega etteheiteid. L\u00f5ppude l\u00f5puks j\u00e4\u00e4b armastus ja hoolimine \u2013 ka siis, kui esialgsest unistusest tuleb lahti lasta.<\/p>\n

Lavastaja Safdie \u00fcks paremaid otsuseid on olnud kaasata heliloojana Belgia muusik Nala Sinephro. Sinephro, kelle v\u00f5iks liigitada eksperimentaalse d\u017e\u00e4ssi hulka, on teinud heliriba, mis \u00fcksnes ei toeta, vaid ka v\u00f5imendab tervikut. Tema helimaastikega k\u00f5lab kokku ka n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6, mis on v\u00f5rreldes tiheda kaamerat\u00f6\u00f6 ja montaa\u017eiga peenetundelisem ja t\u00e4psem. R\u00f5hk on kontrastil: rammu t\u00e4is mehed maadlevad pehme d\u017e\u00e4ssi saatel, vastuolu intensiivistab pinget. V\u00f5ib-olla t\u00f5ukub maadluse tajumine omaette kunstina just nendest helipiltidest, mis on \u00fchtaegu \u00f5rnad ja j\u00f5ulised. Muusikal on filmis selge roll, eesm\u00e4rgistatus. Teisalt on Sinephro helikujundusele omane ettearvamatus ja spontaansus, mis hoiab vaataja-kuulaja aktiivsena. Veel p\u00e4evi hiljem kuulan albumit algusest l\u00f5puni. Sinephro on loonud tervikteose, mis on tugev osa filmist, ent p\u00fcsib ka iseseisvalt jalgel.<\/p>\n

Tavaliselt vennaga koos lavastanud Benny Safdie soolot\u00f6\u00f6d saab pidada \u00f5nnestumiseks. Jah, kosmeetilisi t\u00e4psustusi saaks siin-seal teha: timmida terviku r\u00fctmi, mis kipub aeg-ajalt vibama, v\u00f5i hoiduda kohati rohmakast kaamera\u00adt\u00f6\u00f6st. Parimatel hetkedel haakub see kaamerat\u00f6\u00f6 eelmainitud dokilikkusega, mis tekitab arvamuse v\u00f5i v\u00e4hemalt illusiooni, et oleme Kerrile l\u00e4hedal. L\u00e4bivalt hoiab r\u00fctmi helikujundus \u2013 samuti suuremas osas Johnsoni ja Blunti tandem. Kes l\u00e4heb kinno ootusega n\u00e4ha Kerri k\u00e4ra-m\u00fcra t\u00e4is v\u00f5istluselu, v\u00f5ib pettuda, sest v\u00f5istlushasardist tulenevat katarsist ta ei saa. Paistab, et see pole ka Safdie fookus, sest nii re\u017eiss\u00f6\u00f6ri kui stsenaristina on ta v\u00f5tnud aega, et sisse suumida ps\u00fchholoogiasse ja suhetesse. V\u00f5idab see, kes tuleb kinosaali sooviga n\u00e4ha lugu, kohtuda kinolinal inimestega ja neile kaasa elada. Tasub sillutada teed hardcore-haprusele, see teeb ehk loomast inimese.<\/p>\n

* \u201eThe Smashing Machine\u201c, John Hyams, 2002.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4ngufilm \u201eL\u00f6\u00f6gimasin\u201c (\u201eThe Smashing Machine\u201c, USA 2025, 123 min), re\u017eiss\u00f6\u00f6r-stsenarist Benny Safdie, operaator Maceo Bishop, helilooja Nala Sinephro,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52624,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-52623","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115627402542607455","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52623","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52623"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52623\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52624"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}