{"id":52693,"date":"2025-11-28T14:08:18","date_gmt":"2025-11-28T14:08:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52693\/"},"modified":"2025-11-28T14:08:18","modified_gmt":"2025-11-28T14:08:18","slug":"sinijarve-raamatusoovitused-mahkra-vaarisa-moodi-on-monus-meelelahutus-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52693\/","title":{"rendered":"Sinij\u00e4rve raamatusoovitused: Mahkra “Vaarisa moodi” on m\u00f5nus meelelahutus | Kirjandus"},"content":{"rendered":"

Rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku Karl Martin Sinij\u00e4rve raamatusoovitustesse mahtus sel n\u00e4dalal kolm kodumaist teost: Leele V\u00e4lja koostatud “Tartu puitarhitektuur”, Jaagup Mahkra “Vaarisa moodi” ja Mart Juure “Eesti popmuusika leksikon”.<\/p>\n

“Tartu puitarhitektuur”, koostanud Leele V\u00e4lja (2025)<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Olen pea \u00fcheksa aastat oma elust Tartus elanud, aga tol ajal oli Tartu \u00fcsna hatune kohake, “Minsk Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res”, mis koosnes kadunud kuldaegadest, lootusest helgemale tulevikule ja tr\u00f6\u00f6stitust argiolevikust. Sellele vaatamata \u2013 ja ehk just selle t\u00f5ttu \u2013 sai p\u00f5hjalikult \u00fcle vaadatud k\u00f5ik allesj\u00e4\u00e4nu ning kujutletud mitmesuguseid mineviku- ja tulevikuv\u00f5imalusi. P\u00e4ris t\u00e4kkesse ei l\u00e4inud noist k\u00fcllap \u00fckski, ent ei saa \u00f6elda, et m\u00f5telda polnuks m\u00f5nus.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on v\u00e4hemasti “v\u00e4iksesse puust linna” puutuv raamatuks vormitud ning raamat on kangesti p\u00f5nev lugemine ja vaatamine. T\u00e4navuse seisuga \u00fcsna ammendav. Ajendab m\u00f5ndki paika, maja, nurgatagust, linnavaadet uue silmaga seirama. Vaim ja vaib on Tartuga igiammusest ajast koos k\u00e4inud ja vahel kuhugi ajuriiulile tolmamagi saadetud. Oi kui hea on kohtuda raamatu(te)ga, mis tolmu pea pealt p\u00fchivad ja survestavad vana tuntud vaimukant(s)i uuesti avastama. Vanu lugusid lugema ja oma omi meelde tuletama ning \u00fcles t\u00e4hendama.<\/p>\n

Igale hinges natukenegi tartlasele kategooriliselt soovitatav lugemisvara.<\/p>\n

Jaagup Mahkra “Vaarisa moodi” (2025)<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Sobib imetabaselt eelmise teose paariliseks, sest \u00f5hustik ja ambiants on juba sisse pugenud. Veidral moel meenuvad \u00fcle pika aja lapsep\u00f5lves loetud luuleread (tsiteerin vabalt, j\u00e4rele kaeda ei saa hetkel): “\u2026t\u00e4navate silte loen: Vaba, \u00d5nne, Eha\u2026 nagu t\u00f5otet maa. Ja mida minul siin on teha\u2026” Pakun, et see v\u00f5is olla Aado Lintropi esimesest luulekogust umbes nelikend aastat tagasi. “Kriminaalse raamatukogu” sarja kujundused tsiteerivad veel kaugemat aega. Ja hea on.<\/p>\n

Mahkra lugu hakkab samade t\u00e4navatega ja kuigi tundub et teha polegi palju tol mitte nii t\u00f5otet maal, selgub peatselt vastupidine. Hea andmine l\u00e4heb k\u00e4ima, aga Tartu ja Kaarlilinna vana hea vaib ei kao kuhugi. Eesti lugejale pole Tartut vaja pikalt kirjeldada, ent kui kirjanik vaevaks v\u00f5tab ja oma Karlova loob, siis s\u00fcda sulab ning lugu hoovab meeleveeni nagu v\u00e4rske veri veerpallu. Kirjanduses keelatud ainete nimekirja ei ole, kasuta kogu maailma, kui v\u00e4rk on v\u00e4\u00e4rt. Ta on. Iga v\u00e4rk, mis m\u00e4ngitab meile me omaenese maailma siin ja praegu \u2013 no nii enamv\u00e4hem \u2013 on. Sest kui me ise ei kirjuta, siis kes veel? \u00dchis? Tehis? Nood lood on teised.<\/p>\n

Ma ei hakkagi arvutama, kuhukohta kogu maailma ja k\u00f5igi aegade p\u00f5nevike hargnevate teede aias “Vaarisa moodi” objektiivselt paigutuda v\u00f5iks. Aga sooja suvise kodumaise loona on tema \u00fcks l\u00f5ppeva aasta m\u00f5nusam meelelahutus. Ja noile, kes arvavad meelelahutust muust kirjandusest madalamaks, olgu \u00f6eldud \u2013 mitte ainult. Ma pistaks k\u00fcll Mahkra loo taskusse, kui uue sooja aja saabudes Tartusse asja. Puitarhitektuuri-raamatu pistaks kaa, aga no pole nii suurt ja tugevat taskut.<\/p>\n

Mart Juur “Eesti popmuusika leksikon” (2025)<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Eestiga, popmuusikaga ega leksikoniga pole siin \u00f5igupoolest \u00fcldse tegemist. Ega ka Mart Juurega. Kaanepealkirja lisand “esimene t\u00e4ielik” on eriti segadusseajav. Samas \u2013 mida \u00fchist on “T\u00f5el ja \u00f5igusel” t\u00f5e ja \u00f5igusega v\u00f5i Ivan Orava m\u00e4lestustel helesiniste m\u00e4gedega? M\u00e4ed pealegi enamasti ei ole helesinised, vaid, nagu juba Ostap Bender teadis, “\u2026liiga \u0161ikid. Metsik ilu. Idioodi fantaasia.” Selline on ka leksikonis p\u00f5hjalikult k\u00e4sitletav h\u00fcpoteetilis-fantasmagoorne popmuusika.<\/p>\n

On jo mitmelt poolt kuuldud-loetud, et Mart Juur tarvitas teose loomiseks tehisaru v\u00e4ljam\u00f5tlusoskust. Mille mehisaru seej\u00e4rel \u00fcle rehitses. Tehisaru on tore t\u00f6\u00f6riist(akast), ole ainult isik ja m\u00f5ista tarvitada. Ka haamriga saab n\u00e4pu pihta l\u00fc\u00fca, ent saab ka naelu seina. Tulemus on ajuti ogaruseni humoorne. Mart Juur on vana Facebooki-kala ning kui v\u00f5tta arvesse, et sodimeedias avaldatu kaob inimestel meelest juba enne l\u00f5igu lugemise l\u00f5petamist, siis on paberraamat v\u00e4\u00e4rtusjas tulem. Facebooki v\u00f5iks tehis olemasoleva p\u00f5hjal \u00fcksinda t\u00e4is kirjutada, keegi ei m\u00e4rkaks muutust. Samamoodi v\u00f5ib heauskne inimene, kes Eestist ega me popmuusikast mitte kui halligi ei tea, seda raamatut t\u00e4iesti uskuma j\u00e4\u00e4da. Formaalselt on ta ju h\u00e4sti korrektne teos. Nimeregistrit muidugi tahaks (teatmeteos ikkagi), see oleks iseenesest juba \u00fcks \u00fclev\u00f5lla kirjat\u00fckk.<\/p>\n

Leksikoni tarvitamis\u00f5petus peaks olema samasugune nagu keskmisel luulekogul \u2013 v\u00f5ta lahti, kuskohast tahad ja loe natuke korraga. Kui k\u00f5ik j\u00e4rjest sisse punnida, kisub t\u00f6\u00f6tegemiseks, tekitab eufoorilise seisundi, siis ajab une peale, p\u00e4rast on paha olla ja tahaks kohe veel peale v\u00f5tta. Mkmm. V\u00f5ta tirts ja pea aru. Kui raamatukogus v\u00f5i -poes vaja aega parajaks teha, siis paar lehek\u00fclge tehisleksikoni lugeda teeb meele heaks ja p\u00e4eva paremaks. Koduriiulis k\u00e4sitsetagu nii, nagu siilid armastavad \u2013 ettevaatlikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku Karl Martin Sinij\u00e4rve raamatusoovitustesse mahtus sel n\u00e4dalal kolm kodumaist teost: Leele V\u00e4lja koostatud “Tartu puitarhitektuur”, Jaagup…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52694,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,21255,34,36,31,32,21,4321,28,29,19,25,4302,26816,23,24,22,20,23313,30],"class_list":{"0":"post-52693","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-popmuusika-leksikon","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-karl-martin-sinijarv","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-sinijarve-raamatusoovitused","25":"tag-tartu-puitarhitektuur","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vaarisa-moodi","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115627721143664049","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52693","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52693"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52693\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52694"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52693"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52693"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52693"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}