Maale tagasi kolimisele andis Tartu \u00dclikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru s\u00f5nul hoogu koroonapandeemia. Paljude elusid raputanud s\u00fcndmus l\u00f5i ja juurutas kaugt\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusi ning tegi inimesed seel\u00e4bi asukohast s\u00f5ltumatumaks. Ometi ei saa professori s\u00f5nul veel vastulinnastumisest r\u00e4\u00e4kida, sest p\u00e4rast pandeemia l\u00f5ppu hakkas linnast v\u00e4lja kolimise trend j\u00e4lle langema.\u00a0<\/p>\n
Eelmisel aastal l\u00e4bi viidud \u00fcleriigilise planeeringu uurimusest, mis ennustas rahva liikumist ja rahvaarvu muutuseid 2050. aastaks, selgus, et k\u00f5igi stsenaariumite kohaselt on Tallinna rahvaarv kasvamas. Maakohtade rahvaarv on seevastu valdavalt v\u00e4henemas. Tammaru s\u00f5nul pole selle taga ainult linnastumine: “Maapiirkonnad on eakate poole kaldu, mist\u00f5ttu rahvaarv \u00fcldiselt ikkagi langeb maal, ka siis kui osa Tallinna rahvast maale kolib”.<\/p>\n
Pealinna regioon t\u00f5mbab ja seda on raske peatada, kuid elukoha valik on tugevalt seotud inimese elukaarega. N\u00e4iteks tahavad noored olla elu keskel ning tulevad linnadesse haridust omandama. “Samas kui kuskil 30-ndates eluaastates tekib murdepunkt, kus linnas olemine ei ole enam nii oluline,” kinnitas Tammaru.\u00a0<\/p>\n
Uuringus paluti noortel kirjeldada oma ideaalset eluaset. Selgus, et vastused jagunesid v\u00f5rdselt linna eelistavate ja maale kippuvate vahel, kuigi l\u00f5viosa vastanutest elas k\u00fcsitluse ajal Tallinnas. “Erinevalt t\u00e4nap\u00e4eva p\u00fcsimatute noorte kuvandist selgus, et valdav osa neist tahaks olla eluaseme omanik, \u00fc\u00fcrnikustaatus on \u00fcldiselt peale sunnitud k\u00f5rgete hindade t\u00f5ttu,” \u00fctles Tammaru. Mida rohkem inimesi pealinna tuleb, seda k\u00f5rgemaks l\u00e4hevad eluaseme hinnad ja seda t\u00f5en\u00e4olisemalt kolivad osad inimesed linnast \u00e4ra.\u00a0<\/p>\n
Linlik eluviis tuleb maale kaasa<\/p>\n
Inimeste elustiil on muutunud \u2013 maal ei tehta enam maat\u00f6\u00f6d ning linnalik elulaad tuleb inimestega maale kaasa, sest t\u00f6\u00f6kohad on valdavalt ikkagi linnas, n\u00f5ustus Tallinna Tehnika\u00fclikooli mikrov\u00f5rkude ja metroloogia vanemteadur Tarmo Kor\u00f5tko Tiit Tammaruga. Kui enne kaugt\u00f6\u00f6 plahvatuslikku levikut oli maal olemine linnainimese jaoks pigem hooajaline n\u00e4htus, siis n\u00fc\u00fcd kasutatakse ka maal olevat teist kodu rohkem.<\/p>\n
Tammaru s\u00f5nul ootavad inimesed maaelult linnamugavusi. “N\u00e4iteks renoveeritakse vanad talumajad, mida on \u00fcllatavalt palju esimese koduna kasutusele v\u00f5etud, v\u00e4ga modernseks”. Lisaks tuli \u00fcleriigilise planeeringu uuringust v\u00e4lja, et maale kolides valivad inimesed asukoha sageli l\u00e4htuvalt kiire interneti p\u00fcsi\u00fchenduse olemasolust.\u00a0<\/p>\n
Moodsa eluviisi viljelemine maapiirkondades vajab piisavat energiavaru ning usaldusv\u00e4\u00e4rset elektritoidet. Kuna \u00fcldine rahvaarv maapiirkondades langeb, ei ole Kor\u00f5tko s\u00f5nul elektriv\u00f5rgu operaatoritel ka m\u00f5istlik v\u00f5rgu tugevdamiseks ja kaasajastamiseks seal suuri investeeringuid teha. Piirkondades, kus elektriliinid on aegunud v\u00f5i puuduvad sootuks, v\u00f5ib suurep\u00e4rase alternatiivina tunduda tsentraalse elektriv\u00f5rgu \u00fchenduseta ehk off-grid-elektris\u00fcsteem ja toota kogu kasutatav elektri ise kohapeal. Reaalsus paraku nii roosiline pole.\u00a0<\/p>\n
Mikro- ja nanov\u00f5rgud<\/p>\n
Tsentraalsest elektriv\u00f5rgust eraldatud s\u00fcsteemi, mis sisaldab nii tootjaid kui ka tarbijaid, v\u00f5ib nimetada saartalitlusel mikro- v\u00f5i nanov\u00f5rguks. \u00dcldjuhul h\u00f5lmab mikrov\u00f5rk mitut majapidamist ning sobib kirjeldama n\u00e4iteks k\u00fcla v\u00f5i linna(osa) elektrijaotusv\u00f5rku. Samas \u00fche hoone v\u00f5i kinnistu elektris\u00fcsteemi on Tarmo Kor\u00f5tko s\u00f5nul \u00f5igem nimetada nanov\u00f5rguks.\u00a0M\u00f5lema puhul on oluline ka iseseisva juhts\u00fcsteemi olemasolu, mis korraldab v\u00f5rgu ja sellesse \u00fchendatud vara talitlust.<\/p>\n
Kuigi mikro- ja nanov\u00f5rgud ei ole uued n\u00e4htused, on viimase paari aasta s\u00fcndmused \u2013 nagu energiataristu s\u00fcstemaatiline h\u00e4vitamine Ukrainas ja energiahindade suur k\u00f5ikumine \u2013 tekitanud nende vastu laialdasemat huvi. Samuti on taastuvenergia tootmisseadmed ning energiasalvestid ka senisest k\u00e4ttesaadavamad ning taskukohasemad. Kor\u00f5tko s\u00f5nul on saartalitlusel mikrov\u00f5rkude puhul kitsaskohad laias laastus samad, mis ka suuremas taastuvenergia-mahukas elektris\u00fcsteemis: s\u00fcsteemi paindlikkus ja energia tootmise hooajalisus.\u00a0<\/p>\n
Stabiilse sageduse ning v\u00f5rgupinge tagamiseks peavad elektris\u00fcsteemi toodang ja tarbimine olema igal ajahetkel tasakaalus. “Kui s\u00fcsteemil on suur inerts, suudab see paremini toime tulla j\u00e4rskude muutustega tootmises ja tarbimises, kuna need sumbuvad suuremas s\u00fcsteemis,” \u00fctles vanemteadur. Selle n\u00e4itlikustamiseks t\u00f5i ta v\u00f5rdlusena kivi viskamise v\u00e4ikesesse ja suurde veekogusse: “Kui visata telliskivi porilompi, l\u00f6\u00f6b see seal k\u00f5ik segamini, kui see aga visata keset Peipsi j\u00e4rve, siis ei muutu kaldal v\u00e4ga midagi.”\u00a0\u00a0<\/p>\n
V\u00e4iksemates elektris\u00fcsteemides on koormuse muutused, n\u00e4iteks saunakerise sisse l\u00fclitamine v\u00f5i p\u00e4ikesepaneeli ette sattuv pilv, suure m\u00f5juga ning juhitavatel ja paindlikel seadmetel tuleb nendele \u00f5igeaegselt ja adekvaatselt reageerida. “Kehvasti ehitatud v\u00f5i juhitud off-grid-s\u00fcsteemis v\u00f5ib ka suhteliselt v\u00e4ike koormush\u00fcpe muuta s\u00fcsteemi ebastabiilseks ning tekitada kaskaadse seadmete v\u00e4ljal\u00fclitamise, mis p\u00e4\u00e4dib elektritoite katkestuse v\u00f5i halvemal juhul seadmete\/s\u00fcsteemi riknemisega,” kinnitas Kor\u00f5tko.<\/p>\n
V\u00f5rreldes v\u00f5rguga \u00fchendatud elektris\u00fcsteemiga, on off-grid-s\u00fcsteemid keerukamad ning seavad rangemad n\u00f5uded kasutatavatele seadmetele, mis omakorda suurendab projekti kogumaksumust.<\/p>\n
Lisaks tingib taastuvenergia tootmise hooajalisus toodangu l\u00e4bi aasta toodetava energiahulga k\u00f5ikumise. “Vast ei tule kellelegi \u00fcllatusena, et p\u00e4ikesepaneelid toodavad parimal kuul ligi 20 protsenti ning halvimal ligi \u00fche protsendi oma aastasest kogutoodangust,” \u00fctles Kor\u00f5tko.<\/p>\n
Energia varustuskindluse tagamiseks lokaalsete taastuvenergiaallikate kaudu on oluline tekitada tootmise mitmekesisus. P\u00e4ike, tuul ning voolav vesi on kolm enamlevinud taastuvenergia allikat, mida kasutatakse mikrotootmises. “Kuna p\u00e4ikese- ja tuuleenergia toodangu hooajalisus on sisuliselt vastasfaasis, on nende kombineerimine hea valik, kuid isegi siis tuleb valmis olla n\u00e4dalateks, kus p\u00e4ike ei paista ega tuul ei puhu,” nentis Kor\u00f5tko.\u00a0<\/p>\n
Kuigi l\u00fchiajalised akuenergiasalvestid toimivad h\u00e4sti elektris\u00fcsteemi paindlikkuse tagamiseks, on ka hooajaline energiasalvestus j\u00e4tkuvalt v\u00e4ljakutse. “K\u00f5ige lihtsam viis energia varustuskindluse tagamiseks on vedelk\u00fctusel toimiv generaator, kuid see l\u00e4heb vastuollu eesm\u00e4rgiga saavutada 100\u00a0% taastuvenergia osakaal l\u00f5pptarbimises. Samuti ei haaku sisep\u00f5lemismootori monotoonne m\u00fcrin esteetiliste ettekujutustega id\u00fcllilisest maa-elust,” nentis Kor\u00f5tko.\u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul peetakse paljulubavaks v\u00f5imaluseks nn s\u00f5idukist-v\u00f5rku (ingl Vehicle-to-grid ehk V2G) lahendust. Sellisel juhul toimib elektriauto energiaallikana, kuna on sisuliselt ratastel akuenergiasalvesti. “\u00dcha rohkem hakatud kirjeldama juhtumeid, kus n\u00e4dalavahetuseks s\u00f5idetakse maakodusse, mis on p\u00fcsiva elektrivarustuseta, ning vajalik energia tarbitakse auto akust,” \u00fctles Kor\u00f5tko. Kuigi selline lahendus ei sobi p\u00fcsiasustuseks ja ei asenda saartalitlusel mikrov\u00f5rke, loob see sellegipoolest p\u00f5nevaid v\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n
“Optimaalne lahendus v\u00f5iks olla mikrov\u00f5rk, mis on k\u00fcll \u00fchendatud jaotusv\u00f5rguga, kuid juhib oma seadmeid selliselt, et v\u00f5rgust tarbitav energia ja hetkev\u00f5imsus on minimaalsed ning v\u00f5rgu suunas energiat ei edastata,” leidis vanemteadur. Teisis\u00f5nu t\u00e4hendab see, et s\u00fcsteem kasutab esmalt \u00e4ra oma p\u00e4ikesepaneelide v\u00f5i teiste taastuvallikate toodangu ning v\u00f5rgust v\u00f5etakse nii v\u00e4he elektrit kui v\u00f5imalik.<\/p>\n
Sellisel l\u00e4henemisel on mitu eelist. Mikrov\u00f5rk saab stabiilse pinge ja sageduse ikkagi \u00fcldv\u00f5rgust, mist\u00f5ttu on s\u00fcsteem tehniliselt lihtsam ning odavam kui t\u00e4iesti iseseisev off-grid-lahendus. Olgugi, et lahendus eeldab v\u00f5rguliitumise olemasolu ning pakub vaid piiratud leevendust v\u00f5rgutoite katkestustele, v\u00f5imaldab see siiski kokku hoida s\u00fcsteemi ning seadmete keerukuse ja maksumuse arvelt.<\/p>\n
Kor\u00f5tko s\u00f5nul on v\u00f5rguga liitumisel veel \u00fcks oluline roll:\u00a0“Teine p\u00f5hjus, miks v\u00f5rguliitumist tasub kasutada, on v\u00f5imalus v\u00f5rguteenuseid osutada. Mikrov\u00f5rgu energiapaindlikkus \u2013 n\u00e4iteks aku olemasolu \u2013 v\u00f5imaldab panustada \u00fcldv\u00f5rgu stabiilse sageduse tagamisse. Selleks tuleb mikrov\u00f5rgul liituda vastava teenusepakkuja ehk agregaatoriga, kes s\u00fcsteemi energiapaindlikkuse, turule viib.” Nii saab mikrov\u00f5rgu omanik teenida lisatulu, mis l\u00fchendab investeeringu tasuvusaega.<\/p>\n
Motivatsioon erineb rahu- ja kriisiajal<\/p>\n
Kui valikus on nn tavaline ehk juhitamatu v\u00f5rgus\u00fcsteem, v\u00f5rgu\u00fchendusega mikrov\u00f5rk v\u00f5i off-grid-s\u00fcsteem, tuleb Tarmo Kor\u00f5tko s\u00f5nul eelnevalt selgeks teha, mis on tarbija n\u00f5uded elektritoite varustuskindluse ning kvaliteedi osas. “Kui r\u00e4\u00e4kida kodumajapidamistest, siis nendele p\u00f5hjustavad l\u00fchiajalised toitekatkestused \u00fcldjuhul vaid v\u00e4ikest ebamugavust. Samas v\u00f5ib t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5ttele ka v\u00e4ike pingelohk v\u00f5i l\u00fchiajaline katkestus t\u00e4hendada terve liini seiskumist v\u00f5i toorme raisku minemist,” nentis ta<\/p>\n
Vaatepunkt muutub drastiliselt, kui inimesi ei kannusta pelgalt mugavus ja investeerimistulu, vaid k\u00fcsimuse all on elut\u00e4htsate teenuste s\u00e4ilimine. “Kui me r\u00e4\u00e4gime elektrikatkestusteks valmistumisest, on meil \u00fcldiselt pigem romantiseeritud ettekujutus \u00fchest v\u00f5i paarist k\u00fc\u00fcnlavalgel ahju k\u00fcttes m\u00f6\u00f6da saadetud p\u00e4evast,” \u00fctles Kor\u00f5tko: “Kui v\u00f5rrelda seda olukorraga n\u00e4iteks Puerto Ricos, mida pidevalt r\u00e4sivad orkaanid ja maav\u00e4rinad, siis nende jaoks v\u00f5ib riski realiseerumine t\u00e4hendada pool aastat v\u00f5i isegi kauem ilma elektri- ja veevarustuseta.”<\/p>\n
Samuti on kriisiolukorras Ukraina pidanud pidevalt oma elektris\u00fcsteeme vastavalt oludele \u00fcmber kujundama ja energiavarustust toimepidevamaks vormima. “Ukraina v\u00f5rguoperaatorid on selles osas kogenumad ja targemad kui mistahes teine operaator Euroopas. Me peame nende kogemustest kindlasti \u00f5ppima, kuidas oma v\u00f5rke, s\u00fcsteeme ja ka talitlusprotseduure \u00fcmber kujundada, et meie energias\u00fcsteem oleks kriisidele vastupidavam,” leidis vanemteadur.\u00a0<\/p>\n
Kriisideks valmistumine t\u00e4hendab riski hindamist \u2013 kui t\u00f5en\u00e4oline on, et midagi juhtub, ja kui suur v\u00f5iks olla selle m\u00f5ju. “Mida t\u00f5sisemaks me ohtu peame, seda rohkem oleme valmis panustama, et selle vajalik valmisolek tagada ning seda enam j\u00e4\u00e4vad tahaplaanile tasuvusk\u00fcsimused,” \u00fctles Kor\u00f5tko.<\/p>\n
Kor\u00f5tko hinnangul v\u00f5iks olla ideaalne elektris\u00fcsteem selline, mis suudab nn rahuaja tingimustel talitleda sarnaselt praegusele: m\u00f5ningad tsentraalsed tootmis\u00fcksused, p\u00f5hiv\u00f5rk, jaotusv\u00f5rk, tarbijad ning mikrotootjad. Kriisiolukorras peaks aga s\u00fcsteem olema v\u00f5imeline eralduma v\u00e4iksemateks, iseseisvateks energiasaarteks, olgu seda siis k\u00fclade, linnade v\u00f5i linnaosade kaupa. Mikrov\u00f5rkude laiemal levikul on selle juures keskne roll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maale tagasi kolimisele andis Tartu \u00dclikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru s\u00f5nul hoogu koroonapandeemia. Paljude elusid raputanud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52783,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,1849,34,36,31,32,21,28,29,26859,26861,19,26862,14596,25,5593,26860,2424,26858,23,24,11392,22,20,30],"class_list":{"0":"post-52782","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-energeetika","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-mikrovork","22":"tag-nanovork","23":"tag-news","24":"tag-off-grid","25":"tag-paikesepaneel","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-tallinna-tehnikaulikool","28":"tag-tarmo-korotko","29":"tag-tartu-ulikool","30":"tag-tiit-tammaru","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-tuulik","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115628110319662692","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52782","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52782"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52782\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52783"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52782"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52782"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52782"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}