N\u00f5rgad kereosad, rikutud mootorid, hoolduse puudumine ja kontrollimatud heited loovad ohtliku kombinatsiooni. \u00d5liplekid, naftalekked v\u00f5i j\u00e4\u00e4tme\u00f5lide sattumine merre v\u00f5ivad m\u00f5jutada mitut riiki m\u00f5ne tunni jooksul, p\u00f5hjustades p\u00fcsivat kahju merelisele elustikule, korallidele, ranniku\u00f6kos\u00fcsteemidele ja kalandusele. Ka merealused infrastruktuurid \u2013 elektrikaablid, telekommunikatsiooni v\u00f5rgud v\u00f5i gaasijuhtmed \u2013 ei ole ohutud: \u00fcks h\u00f5\u00f5ruva ankruga n\u00f5rgenenud laev v\u00f5ib tekitada t\u00f5siseid ja kulukaid kahjustusi.<\/p>\n
Selle olukorra keerukust suurendab veel kasvav oht: Vene kummituslaevastik, mis koosneb vanadest laevadest, mida kasutatakse Venemaal sanktsioonide all olevate naftatoodete ekspordiks. Need laevad t\u00f6\u00f6tavad j\u00e4lgimiss\u00fcsteemidest v\u00e4ljaspool, on sageli kindlustuseta ja nende puhul ei tehta ametlikke inspekteerimisi. Laevade halb tehniline seisund suurendab keskkonna\u00f5nnetuste t\u00f5en\u00e4osust, samas kui nende registreerimata staatus muudab h\u00e4daolukorras reageerimise keeruliseks. Soomes Helsingis asuva Energia ja puhta \u00f5hu uurimiskeskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air) andmetel v\u00f5ib \u00fche sellise tankerist p\u00f5hjustatud \u00f5lireostuse likvideerimine maksta kuni 1,4 miljardit eurot, mida peaksid kandma Euroopa rannikuriigid (k.a Balti riigid).<\/p>\n
Hiljutised juhtumid illustreerivad seda ohtu. Aasta tagasi purunes Musta mere piirkonnas vene tanker Volgoneft 212, vabastades k\u00fctuse\u00f5li, mis saastas Krimmi randu. L\u00e4\u00e4nemeres kaotas tanker Eventin, mis vedas 99 000 tonni \u00f5li, man\u00f6\u00f6verdamisv\u00f5ime ja vajas h\u00e4daolukorras \u00fcmberveetamist. Tankerit Eagle S kahtlustatakse allveekaablite kahjustamises Soome ja Eesti vahel. P\u00f5hjas raporteeriti, et Innova j\u00e4ttis \u0160otimaa ranniku l\u00e4hedale 23kilomeetrise \u00f5lij\u00e4lje, samal ajal kui Aruna Gulcay laeva kahtlustatakse massilistes leketes Aadria merel. Paljud nendest juhtumitest h\u00f5lmavad laevu, mis on otseselt v\u00f5i kaudselt seotud Vene kummituslaevastikuga.<\/p>\n
Nende ohtude maandamiseks v\u00f5ttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2023. aastal vastu \u00fchise m\u00e4\u00e4ratluse registreerimata laevade kohta ja k\u00e4ivitas 2025. aastal regulatiivse selgitust\u00f6\u00f6, et tugevdada lipuriikide ja rannikuriikide kohustusi. \u00dcRO mere\u00f5iguse konventsioon (UNCLOS) n\u00f5uab juba ranget j\u00e4relevalvet, et v\u00e4ltida olulist reostust \u2013 kohustust, mida L\u00e4\u00e4nemere ja P\u00f5hjamere riigid on otsustanud rangelt t\u00e4ita.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on laevastike moderniseerimine ja standardite range j\u00e4rgimine \u00fcliolulised. Nende merede kaitsmine t\u00e4hendab, et m\u00f5ned vananenud laevad \u2013 olgu need traditsioonilised v\u00f5i kummituslaevastiku osad \u2013 ei p\u00f5hjustaks p\u00f6\u00f6rdumatut kahju Euroopa k\u00f5ige tundlikumatele merelistele keskkondadele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"N\u00f5rgad kereosad, rikutud mootorid, hoolduse puudumine ja kontrollimatud heited loovad ohtliku kombinatsiooni. \u00d5liplekid, naftalekked v\u00f5i j\u00e4\u00e4tme\u00f5lide sattumine merre…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":52819,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-52818","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115628322537446526","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52818","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52818"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52818\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/52819"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}