\u201eTuleb t\u00f5deda, et moslemiriikide arstid olid \u00e4\u00e4rmiselt \u00fcllatunud kuuldes seet\u00f5ttu Ukrainas v\u00e4hkt\u00f5ve ja suremuse statistikat, sest see haigus on idas haruldane ja kui leitakse, siis ravitakse seda kergesti. Ometi pole meie riigis ja L\u00e4\u00e4nes nii lihtsa v\u00e4hiravi kohta peaaegu mingit infot, inimesed surevad j\u00e4tkuvalt sadade tuhandete kaupa. Paast on v\u00e4hi ennetamise ja ravi retsept,\u201c j\u00e4tkub postitus. J\u00e4rgneb pikk tekst paastumise viiside kohta. <\/p>\n
Postituse teises pooles v\u00e4idetakse, et \u00f5ige puuviljade s\u00f6\u00f6mine on t\u00f5hus v\u00e4hiravi, mis t\u00f6\u00f6tab 80% juhtudest. See olevat doktor Stephen Maci \u201eebatraditsiooniline viis\u201c v\u00e4hiraviks.<\/p>\n
Sama teksti on postitanud hiljem teisedki Facebooki kasutajad. Facebooki andmetel on postitustel kokku v\u00e4hemalt 1019 jagamist. <\/p>\n
Eestikeelne vigane tekst on t\u00f5en\u00e4oliselt otset\u00f5lge vene v\u00f5i inglise keelest, sest samasugused postitused levivad \u00fcle maailma hiljemalt 2019. aastast. Algne ingliskeelne tekst doktor Maci mainimisega, mis r\u00e4\u00e4gib puuviljade s\u00f6\u00f6misest, ilmus hiljemalt 2010. aastal ja levis esmalt e-posti teel. Projekt Skeptic\u2019s Dictionary tuvastas<\/a>, et selle autor nimetab varasemates teksti versioonides Maci \u201es\u00f5braks, kellega ta tutvus Piibli\u00f5pingute kursusel\u201c. Hiljemalt 2019. aastal lisandusid algsele tekstile v\u00e4ited araabiamaade ja paastumise kohta. <\/p>\n Kas araabimaades on v\u00e4hki v\u00e4hem kui mujal?<\/p>\n Kuigi statistilised andmed esmapilgul justkui kinnitaks, et araabimaades v\u00f5i laiemalt \u201eidas\u201c on v\u00e4hk haruldane haigus ja et seda esineb v\u00e4hem kui mujal, on see tugevalt eksitav. Lisaks v\u00e4hijuhtude statistikale on oluline v\u00f5tta arvesse rahvastike keskmist eluiga, sest v\u00e4hk esineb sagedamini k\u00f5rgemas eas inimestel. <\/p>\n Faktikontrollimise v\u00e4ljaanne Provereno anal\u00fc\u00fcsis<\/a> eelmisel aastal Maailma V\u00e4hiuuringute Fondi 2022. aasta andmeid<\/a>. Siiani uuemaid andmeid avaldatud ei ole. <\/p>\n V\u00e4hi esinemissagedus on Maailma V\u00e4hiuuringute Fondi andmetel k\u00f5rgeim Taanis (100 000 elaniku kohta 334,9 juhtu), Iirimaal ja Belgias. K\u00f5ige v\u00e4hem v\u00e4hijuhte on Nigeris (100 000 elaniku kohta 76,4 juhtu), Gambias ja Tad\u017eikistanis. Nende andmete p\u00f5hjal v\u00f5ib tunduda, et v\u00e4hki esineb t\u00f5epoolest mitte-moslemiriikides rohkem, ent siin ei ole arvestatud rahvastiku vanuselise koosseisuga.<\/p>\n V\u00e4hki diagnoositakse enamasti vanemas eas. K\u00f5ige levinumad<\/a> v\u00e4hivormid on kopsuv\u00e4hk, rinnav\u00e4hk ja eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk. Neid diagnoositakse<\/a> keskmiselt vastavalt 71-, 62- ja 66-aastastel. Seejuures on Nigeris keskmine eluiga<\/a> vaid 52\u201353 aastat ning \u00fcle 65-aastaseid on riigis vaid 2% elanikkonnast. Gambias on eakate osakaal sama, Tad\u017eikistanis 3%. N\u00e4iteks Poolas ja Horvaatias on seevastu ligi viiendik rahvast vanemad kui 65. Ka vananeva elanikkonnaga Jaapanis, kus 30% elanikest on \u00fcle 65 aasta vanused, on v\u00e4hi esinemissagedus pea kolm korda k\u00f5rgem kui Nigeris.<\/p>\n See t\u00e4hendab, et Niger, Gambia, Tad\u017eikistan ja teised v\u00e4hem arenenud riigid on v\u00e4hijuhtude arvu poolest viimaste seas p\u00f5hjusel, et enamik elanikest ei ela vanuseni, mil tavaliselt v\u00e4hki diagnoositakse. V\u00e4hiuuringute Fond peab \u00fcheks olulisemaks<\/a> v\u00e4hi esinemissageduse ennustajaks inimarengu indeksit, mille \u00fcks komponent on pikk ja tervislik eluiga.<\/p>\n Seda kinnitavad ka andmed<\/a> levinumate v\u00e4hivormide kohta eri riikides. Nigeris<\/a> on esikohal rinnav\u00e4hk, mis ei erine globaalsest statistikast, kuid teisel kohal on maksav\u00e4hk, mis maailmas ei kuulu isegi viie k\u00f5ige levinuma v\u00e4hivormi hulka. Maksav\u00e4hk on iseloomulik<\/a> eakatele, kuid C-hepatiidiga patsientidel areneb see juba alates 30. eluaastatest. Erinevate hinnangute<\/a> j\u00e4rgi p\u00f5eb kuni 7% Nigeri elanikkonnast hepatiiti ja seet\u00f5ttu on nad vastuv\u00f5tlikud varajasele maksav\u00e4hi tekkele. Maailma statistikast eristub ka emakakaelav\u00e4hi ja munasarjav\u00e4hi levimus Nigeris. Emakakaelav\u00e4hi peamine p\u00f5hjus on HPV. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) r\u00f5hutab<\/a>, et v\u00f5itlus HPV vastu ja seega ka emakakaelav\u00e4hi leviku v\u00e4hendamine on eriti oluline just Sahara-tagustes riikides. <\/p>\n Veel n\u00e4iteks Saudi Araabias<\/a>, kus on v\u00f5rreldes Euroopa riikidega v\u00e4hem eakaid, kuuluvad viie levinuima v\u00e4hivormi hulka leukeemiad ja Mitte-Hodgkini l\u00fcmfoomid, mis on iseloomulikumad noorematele inimestele v\u00f5rreldes kopsu-, rinna-, eesn\u00e4\u00e4rme- ja soolev\u00e4higa. Euroopas domineerivad aga kopsu-, rinna-, soole- ja eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk, mis saadakse peamiselt vanemas eas. <\/p>\n Seega v\u00e4ide, et moslemiriikides esineb v\u00e4hki v\u00e4hem, on formaalselt k\u00fcll t\u00f5ene, kuid p\u00f5hjus ei ole ei religioonis ega v\u00e4idetavas tervislikumas eluviis. P\u00f5hjus on rahvastiku koosseisus. Kuna v\u00e4hk on palju levinum just vanemaealistel, diagnoositakse seda vanema elanikkonnaga riikides paratamatult rohkem. Lisaks madalama<\/a> sissetulekuga<\/a> riikides<\/a> on tervishoius\u00fcsteem, haiglav\u00f5rgustik ja diagnostikav\u00f5imalused nii palju v\u00e4iksemad, et paljud v\u00e4hijuhud ei j\u00f5uagi diagnoosini. <\/p>\n Andmed ei kinnita<\/a>sedagi<\/a>, et moslemiriikides ravitakse v\u00e4hki paremini v\u00f5i neis sureb v\u00e4hki v\u00e4hem inimesi. Kuigi globaalsed andmed pole t\u00e4ielikud, ei ole moslemiriikides v\u00e4hi t\u00f5ttu surmajuhtumeid v\u00e4hem kui teistes riikides, s\u00f5ltumata usutunnistusest.<\/p>\n Pole teaduslikult t\u00f5estatud, et paastumine raviks v\u00e4hki. <\/p>\n \u00dckski keha rakk ei saa toimida ilma gl\u00fckoosita, ent v\u00e4hirakud vajavad<\/a> energiaks seda umbes 200 korda rohkem kui tavalised rakud. Kaasaegsed teadusuuringud<\/a> keskenduvadki<\/a> kiire gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi<\/a> ehk gl\u00fckoosi l\u00f5hustumisele n-\u00f6 pidurdamisele<\/a>. Enamik sellistest katsetest ja uuringutest on alles laborifaasis, seega selle ravimeetodi t\u00f5husus ja ohutus ei ole veel t\u00f5endatud. Tavaline paast kiiret gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi aga peatada ei suuda ja v\u00e4hirakud v\u00f5ivad<\/a> gl\u00fckoosi puudumisel \u00fcmber l\u00fclituda teistele allikatele, n\u00e4iteks uridiinile.<\/p>\n K\u00fcll aga on leitud, et korrektne paastumine v\u00f5ib<\/a> leevendada<\/a> keemiaravi m\u00f5jusid ja aidata ennetada<\/a> rinnav\u00e4hki p\u00f5denud patsientide haiguse kordumise t\u00f5en\u00e4osust. <\/p>\n V\u00e4hipatsientidel on paastumisele ka vastun\u00e4idustusi. N\u00e4iteks v\u00e4hikahheksia korral, mis t\u00e4hendab sisuliselt k\u00f5hnumist. Olenevalt kasvaja kohast esineb<\/a> seda 13-61% patsientidest. Paast on keelatud enamgi levinud<\/a> sarkopeenia korral, mis on vananemisega seotud lihasmassi h\u00e4\u00e4bumine ja lihasj\u00f5u v\u00e4henemine.<\/p>\n Ei ole ka teaduslikke t\u00f5endeid, et t\u00fchja k\u00f5huga puuviljade s\u00f6\u00f6mine raviks v\u00e4hki. Ekspertide s\u00f5nul aitab<\/a> tervislik toitumine, sh puuviljade tarbimine ennetada v\u00e4hki ja v\u00f5ib toetada raviprotsessi, kuid ei ole see v\u00e4hiravi. <\/p>\n Enne dieedi muutmist soovitavad<\/a> eksperdid v\u00e4hipatsientidel igal juhul pidada n\u00f5u arstiga, sest paastumine jms v\u00f5ib olla ohtlik. <\/p>\n Otsus: vale. Moslemiriikides ei ole v\u00e4hk haruldane v\u00f5i lihtsalt ravitav haigus. Haigusjuhte on seal v\u00e4hem, sest enamasti on neis riikides keskmine eluiga madalam kui n\u00e4iteks Euroopa riikides. Paastumine ega t\u00fchja k\u00f5huga puuviljade s\u00f6\u00f6mine ei ravi v\u00e4hki. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (3) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eTuleb t\u00f5deda, et moslemiriikide arstid olid \u00e4\u00e4rmiselt \u00fcllatunud kuuldes seet\u00f5ttu Ukrainas v\u00e4hkt\u00f5ve ja suremuse statistikat, sest see haigus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5287,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,4454,25,23,24,22,20,4455,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-5286","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-paastumine","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-vahkkasvaja","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5286","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5286"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5286\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5286"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5286"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5286"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}