{"id":52923,"date":"2025-11-28T20:01:33","date_gmt":"2025-11-28T20:01:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52923\/"},"modified":"2025-11-28T20:01:33","modified_gmt":"2025-11-28T20:01:33","slug":"kodukassid-joudsid-euroopasse-arvatust-marksa-hiljem-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/52923\/","title":{"rendered":"Kodukassid j\u00f5udsid Euroopasse arvatust m\u00e4rksa hiljem | Loodus"},"content":{"rendered":"

Kaks v\u00e4rsket teadusuuringut<\/a> muudavad oluliselt arusaama kasside (Felis catus) kodustamise ajastusest ja p\u00e4ritolust. Geeniandmetel p\u00f5hinevad anal\u00fc\u00fcsid viitavad, et kasside kodustamisprotsess oli seniarvatust aeglasem ja keerukam, saades alguse P\u00f5hja-Aafrikas, mitte kiviaegses L\u00e4his-Idas.<\/p>\n

Uute uuringute kohaselt p\u00e4rinevad kodukasside eellased P\u00f5hja-Aafrika eraldiseisvast Aafrika metskassi (Felis lybica lybica) populatsioonist. Liik on t\u00e4nap\u00e4eval levinud nii P\u00f5hja-Aafrikas kui ka L\u00e4his-Idas. Sealt kaugemale levisid kassid uue hinnangu p\u00f5hjal esmakordselt umbes 2200 aasta eest.<\/p>\n

Sardiiniast leitud kass sarnanes geneetiliselt t\u00e4nap\u00e4eva Sardiinia metskassidele ja Maroko metskassidele. Uurijad pakuvad, et toonane asurkond koosnes ilmselt veel metsikutest inimkaaslejatest, kellel polnud veel t\u00fc\u00fcpilisi kodukasside k\u00e4itumisjooni.<\/p>\n

Teine levikulaine, mis pani aluse t\u00e4nap\u00e4eva kodukasside genofondile Euroopas, algas k\u00f5ige hiljem 2000 aastat eest. Uue populatsiooni esimesed esindajad j\u00f5udsid Mandri-Euroopasse aastatel 50 e.m.a kuni 80 m.a.j, mis langeb kokku Rooma impeeriumi tekkega.<\/p>\n

Uued t\u00f5endid<\/p>\n

Varasemad arheoloogilised ja ikonograafilised t\u00f5endid pakkusid tuge kahele v\u00f5imalikule kodustamispaigale. Oletuste kohaselt leidis see aset nii kiviaegses Levandis umbes 9500 aasta eest ja Vana-Egiptuses ligikaudu 3500 aasta eest. Mitokondriaalse DNA (mtDNA) anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal j\u00f5udsid kassid esimest korda Anatooliast Euroopasse koos neoliitiliste p\u00f5lluharijatega umbes 6400 aastat tagasi, millele j\u00e4rgnes teine Egiptusest l\u00e4htunud laine umbes 2000 aastat tagasi.<\/p>\n

T\u00e4isgenoomi anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et Anatoolia 9500\u20136300 aasta vanustest asulapaikadest leitud arvatavate kodukasside n\u00e4ol oli tegu hoopis Euroopa metskassidega (Felis silvestris). N\u00f5nda ei panustanud nad ka t\u00e4nap\u00e4evase kodukassi genofondi.<\/p>\n

Ehkki Egiptuses hoiti t\u00f5esti kasse au sees ja neid peeti seal koduloomadena, olid Euroopasse j\u00f5udnud kodukassid geneetiliselt sarnasemad Maroko ja Tuneesia metskassidele kui Levandi piirkonnas elanud sugulastega. Seega polnud Egiptus kodukasside ainus v\u00f5i v\u00e4hemalt peamine allikas.<\/p>\n

Teadlased j\u00e4rjestasid t\u00e4nap\u00e4eva kodukasside eellaste t\u00e4isgenoome. Autor\/allikas: ERC-Felix projekt, Rooma Tor Vergata \u00dclikool<\/p>\n

Samuti n\u00e4itavad v\u00e4rsked andmed, et kodukassid j\u00f5udsid Mandri-Euroopasse esialgu arvatust tunduvalt hiljem, ligikaudu 2000 aasta eest. Aafrika metskassist p\u00f5lvnevate kodukasside levikule andsid Euroopas hoogu roomlaste vallutusretked.<\/p>\n

Uuringute taga olevad teadlased eesotsas Marco De Martinoga Rooma Tor Vertaga \u00dclikoolist kinnitasid, et Austrias, Serbias ja Suurbritannias asunud roomlaste garnisonipaikadest leitud kassij\u00e4\u00e4nused olid t\u00e4nap\u00e4evaste kodukassidega geneetiliselt v\u00e4ga sarnased. See viitab, et roomlaste laevad ja leegionid aitasid loomade levikule kaasa ka Vahemere piirkonnast kaugemal.<\/p>\n

Kasside kodustamise t\u00e4pne ajakava ja asjaolud j\u00e4id teadlaste s\u00f5nul pikka aega segaseks, sest teadlased olid j\u00f5udnud j\u00e4rjestada vaid v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikese hulga muinas- ja kaasaegseid kassigenoome. Samuti polnud kindel, kus paiknesid Aafrika metskasside ja Euroopa metskasside looduslikud levilad ning millal ja kus liigid omavahel segunesid.<\/p>\n

Varasemad mitokondriaalsel DNA-l p\u00f5hinevad rekonstruktsioonid v\u00f5imaldasid j\u00e4lgida kasside p\u00f5lvnemist aga vaid emasliini kaudu ega v\u00f5imaldanud eristada metskasside h\u00fcbridiseerumist varasematest Levandi populatsioonidest. Uued t\u00e4isgenoomide anal\u00fc\u00fcsid pakuvad seega t\u00e4psemat teavet selle kohta, kuidas loomad \u00fcle maailmas levisid.<\/p>\n

Keerukas ajalugu<\/p>\n

T\u00f6\u00f6d paljastasid teisi sarnaseid, kuid eba\u00f5nnestunud kodustamiskatseid mujalgi maailmas, mis ilmestavad kodukasside ainulaadset evolutsioonilist teekonda. N\u00e4iteks n\u00e4itas Hiinast p\u00e4rit geneetiline materjal, et kuigi seal elasid 3500 aasta eest kiviaegsete kogukondade juures kohalikud leopardkassid (Prionailurus bengalensis), ei \u00f5nnestunud neid kunagi kodustada, kuigi nad inimasulates paar tuhat aasta toitu otsimas k\u00e4isid. Kodukassid j\u00f5udsid Ida-Aasiasse hoopis hiljem, umbes 1400 aasta eest, liikudes koos L\u00e4his-Ida kaupmeestega m\u00f6\u00f6da Siiditeed.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm r\u00f5hutas, et veelgi selgemate j\u00e4relduste tegemiseks tuleks anal\u00fc\u00fcsida t\u00e4iendavaid Aafrikast p\u00e4rit geeniproove, sealhulgas Egiptuse mumifitseeritud kasse. Samas nentisid nad, et muinasaegse DNA j\u00e4rjestamine on keeruline ja t\u00e4psust n\u00f5udev t\u00f6\u00f6, eriti kui j\u00e4\u00e4nuseid \u00fcmbritsev keskkond on p\u00e4rilikkusaine s\u00e4ilimisele ebasoodne.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6d ilmusid ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaks v\u00e4rsket teadusuuringut muudavad oluliselt arusaama kasside (Felis catus) kodustamise ajastusest ja p\u00e4ritolust. Geeniandmetel p\u00f5hinevad anal\u00fc\u00fcsid viitavad, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14617,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20281,28,29,95,19,25,26891,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-52923","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kassid","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-taisgenoomid","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115629109066687123","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52923"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/52923\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=52923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=52923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}