{"id":53010,"date":"2025-11-28T23:13:09","date_gmt":"2025-11-28T23:13:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/53010\/"},"modified":"2025-11-28T23:13:09","modified_gmt":"2025-11-28T23:13:09","slug":"naftalehane-rahuplaan-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/53010\/","title":{"rendered":"Naftalehane rahuplaan – Sirp"},"content":{"rendered":"

Kogu maailma nakatanud moodne seltskonnam\u00e4ng \u201eDonald Trumpi profileerimine\u201c sai hiljuti uue hoo sisse, kui \u00fcht\u00e4kki ilmus ei kuskilt v\u00e4lja j\u00e4rjekordne ja senistest jaburaim rahuplaan Venemaa ja Ukraina s\u00f5ja l\u00f5petamiseks. Harrastusps\u00fchholoogid joonistavad p\u00e4evast p\u00e4eva \u00fcha uusi USA presidendi ps\u00fchholoogilisi portreesid, kuigi \u00fclesande v\u00f5inuks vabalt ka tehisarule anda, sest vastupidiselt Trumpile p\u00fc\u00fcab see iga\u00fche k\u00fcsimustest aimuvatele ootustele vastata ja nii kinnistada k\u00fcsija veendumusi, et Trump on just see v\u00f5i siis see teine.<\/p>\n

Keegi ei ole veel end rahuplaani autoriks tunnistanud, astunud kaamerate ette ja \u00f6elnud: \u201eIse tegin, ise ka vastutan.\u201c Diplomaadid ja muud rahvusvaheliste suhete valdkonna t\u00f5sised inimesed peavad plaani pigem j\u00e4rjekordseks ja ootusp\u00e4raseks t\u00f6\u00f6\u00f5nnetuseks. USAs ajutiselt kehtiva autokraatia tingimustes on selle arusaama kohaselt heidetud k\u00f5rvale traditsioonilise, riikide pikaajalisi strateegilisi huvisid silmas pidava ja esindava v\u00e4lispoliitika k\u00f5ik t\u00f6\u00f6v\u00f5tted ning neid asendavad suure pealiku heitlik meel ja muutuvad tujud.<\/p>\n

Selle pildi lahutamatu osa on tujumudijad, kes j\u00f5uavad monarhi ees v\u00f5istlevas pugemises, roomamises, lipitsemises ning kohati kavalas teesklemises \u00fcha k\u00f5rgemale tasemele ja nii m\u00f5nigi k\u00fcllap usub, et just tema keelet\u00f6\u00f6 presidendi jalatalla kallal pani Trumpi \u00fctlema midagi maailma \u0161okeerivat ja ta on vastavalt \u00f5igustatud ka preemiat saama. Nagu \u00e4sjane Trumpi kauaaegse imetleja Marjorie Taylor-Greene\u2019i avalik hukkamine kinnitas, pole sel usul kindlat p\u00f5hja. Pugemisaktid teenekorvis ei kumuleeru, ustavust peab iga p\u00e4ev uuesti t\u00f5estama, vastasel korral l\u00e4heb nagu vananeva sportlasega, kes arvatakse kohe koondisest v\u00e4lja ja kantakse maha, kui ta eelmise aasta saavutusi korrata ei suuda.<\/p>\n

Koondpildis n\u00e4eb Trump nii v\u00e4lja nagu k\u00f5igi surmapattude emalaev, mille pardal v\u00f5rdse lopsakusega kasvavad ja \u00f5itsevad uhkus, ahnus, iha, kadedus, aplus, viha ja laiskus. Iga surmapatu omistamiseks Trumpile leiab tema pikast elust k\u00fcllaga faktilist t\u00f5estusmaterjali, kuid ahnus troonib \u00fcle k\u00f5ige. Ka Trump ise armastab end nimetada \u00e4rimeheks, aga mitte kiimakotiks, \u00f5gardiks v\u00f5i Oblomoviks. Just ahnus on ajanud ta kaardilauda, millisena ta kogu maailma kujutleb. V\u00f5itja v\u00f5tab seal k\u00f5ik, sest korralik \u00e4ri Trumpi t\u00f5lgenduses seisnebki selles, et tema saab k\u00f5ik endale ja partner v\u00f5i vastane annab k\u00f5ik \u00e4ra.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Teie annate meile nafta, meie teile seej\u00e4rel Ukraina. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Piia Ruber<\/p>\n

Maailma meedias on Trumpi armastust kaardilaua metafooride vastu palju anal\u00fc\u00fcsitud ja ka naeruv\u00e4\u00e4ristatud. M\u00f5jutult. Mida tahes president Zelensk\u00f5i ja Ukraina v\u00e4ed lahinguv\u00e4ljal ka ei t\u00f5estaks, j\u00e4tkab Trump ukrainlastele korrutamist, et \u201eYou have no cards\u201c. V\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et ta \u00fctleb aeg-ajalt sedasama ka Venemaale v\u00f5i eurooplastele, aga mitte kaamerate ees. Hiinlastele aga \u00fctles ta avalikult juba oma esimesel v\u00f5imuperioodil \u00fche hinget\u00f5mbega, et te v\u00e4gistate meie maad k\u00fcll, kuid \u00e4rge unustage, et kaardid on meie k\u00e4es.<\/p>\n

Tihti \u00f6eldakse, et Putin ei muuda oma hullu s\u00f5japlaani ega l\u00e4he kompromissile, kuni usub, et suudab v\u00f5ita k\u00f5ik. Sedasama v\u00f5ib \u00f6elda Trumpi kohta: ta ei lahku kaardilauast, kuni pole teistelt m\u00e4ngijatelt kogu raha \u00e4ra v\u00f5tnud, seda neile jupikaupa ja r\u00f6\u00f6vellikel tingimustel tagasi laenanud mingi varalise pandi tagatisel ning siis uuesti vastase m\u00e4ngus paljaks koorinud. M\u00e4ng l\u00f5peb alles siis, kui kogu maailma vara kuulub Trumpile. P\u00f5rgusse see Nashi tasakaal.<\/p>\n

P\u00e4riselus ei ole maailma selline tulevik k\u00fcll kuidagi ette m\u00e4\u00e4ratud ja paratamatu. Jah, kohati on Trumpil k\u00e4es t\u00f5esti k\u00fcllalt head kaardid, mis on ka m\u00f5nes m\u00e4nguvoorus edu toonud, aga teisal j\u00e4lle mitte, sest d\u00fcnaamilisest strateegiast juhinduvate vastaste (nagu Euroopa v\u00f5i Ukraina) tulevikuk\u00e4itumist ei suuda parimgi m\u00e4ngur \u00e4ra m\u00f5istatada. Hoopis lihtsam on paljaks koorida strateegiliselt j\u00e4iku vastaseid, nagu Venemaa.<\/p>\n

Oma kaugemat \u00e4rilist eesm\u00e4rki muutmata n\u00e4ib Trump siiski taipavat, et tegutsema peab sammhaaval ja esimeses etapis p\u00fc\u00fcdma valdkondlikel maailmaturgudel lihtsalt turuosad USA kasuks \u00fcmber jagada. Lihtsaim turg pidi olema globaalne relvaturg, kus ameeriklastel oli niigi suurim t\u00fckk k\u00e4es. Venemaa ja Ukraina s\u00f5ja kontekstis oli aga \u00fcmberjagatavat osa ainult Venemaal, mitte Ukrainal. Kuid valeks osutus eeldus, et k\u00f5ik, mis Venemaalt v\u00f5etakse, l\u00e4heb automaatselt Ameerikale.<\/p>\n

Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmetel, milles k\u00fcll t\u00e4navused, Trumpi uue v\u00f5imu\u00adaja faktid veel ei kajastu, on Venemaa turuosast suurima t\u00fcki t\u00f5esti hauganud USA, kuid kasusaajaid on teisigi (Prantsusmaa, Itaalia). USA relvaekspordi kasvu panustasid peamiselt president Bideni aja Ukrainasse abina siirdatud relvad. Trump pole abi andnud, vaid sundinud Euroopa riike Ukraina toetuseks USAst relvi ostma. Seda ka tehakse, kuid paralleelselt on Euroopa t\u00f5mmanud hooga k\u00e4ima oma relvat\u00f6\u00f6stuse ja v\u00e4lja arendamas asendust USA ettev\u00f5tete toodangule. Aega v\u00f5tab, kuid selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib USA turuosa kasv osutuda ajutiseks ning langusesse p\u00f6\u00f6rata \u2013 ja seda enam, et Euroopa riigid ei ole relvam\u00fc\u00fcgis teistele kontinentidele ideoloogiliselt sama kammitsetud nagu USA. Kindla vastuseta on veel ka k\u00fcsimus, milliseks kujuneb s\u00f5ja l\u00f5pu j\u00e4rel Ukraina kiirareneva relvat\u00f6\u00f6stuse turuosa (eriti Euroopas). Potentsiaal igatahes on k\u00fcllalt suur.<\/p>\n

Aga l\u00e4heb relvaturul, kuidas l\u00e4heb, hoopis suurem ahvatlus Trumpile on globaalne tooraineturg, eesk\u00e4tt fossiilk\u00fctuste oma, kus j\u00e4llegi Ukraina etendab pisikest, Venemaa aga suurt osa. Kevadel Ukrainaga s\u00f5lmitud maavaraleping (mille algatajad olid ukrainlased ise juba Bideni ajal) oli p\u00e4\u00e4stik, mis pani Trumpi m\u00f5tlema hoopis suurema kala p\u00fc\u00fcdmisele. Aga ei saa ju otse Venemaale \u00f6elda, et too peab kogu oma nafta USA kontrolli alla andma. Peab bluffima ja t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtima, milleks anon\u00fc\u00fcmse autori \u201erahuplaan\u201c oli igati sobiv t\u00f6\u00f6riist. V\u00f5is ju eeldada, et Ukraina ja tema toetajad Euroopas protesteerivad ega l\u00e4he m\u00e4nguga kaasa. Eurooplasi alarmeerivad punktid olid plaani kirjutatud selleks, et oleks, millest loobuda (seda ka USA m\u00f5ne p\u00e4evaga \u201epingeliste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste\u201c k\u00e4igus tegi), aga samal ajal Venemaa enesetunnet k\u00f5ditada ning anda venelastele uut v\u00f5idu\u00adlootust: teie annate meile nafta, meie teile seej\u00e4rel Ukraina.<\/p>\n

Loogiline, et naftaturu Venemaa osa \u00fcmberjaotamisel ei taha USA\/Trump relvaturuga sarnast korralagedust, vaid k\u00f5ike endale. See looks olukorra, kus USA kontrolli all oleks peaaegu kolmandik kogu maailma naftatootmisest, seega ka nafta hind, mis on Trumpile \u00fchtviisi oluline nii sise- kui\u00a0ka v\u00e4lis\u00adpoliitiliselt: tanklahinna j\u00e4rgi h\u00e4\u00e4letusotsuseid tegevate ameeriklaste meelitamiseks ja m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemiseks suhetes Hiina, India ja eriti L\u00e4his-Ida riikidega. Ja alles k\u00f5ige l\u00f5puks Euroopaga, kus on pikaks m\u00e4nguks summaarselt raha taskus sama palju v\u00f5i rohkemgi kui Trumpil. Seega v\u00f5ib l\u00fchin\u00e4geliku ja asjatundmatuna tunduva \u00fcksiksammu taga aimata strateegiat. USA on suur k\u00fcll, aga koos Venemaa maavaraga veel palju suurem. Miks siis mitte selle eesm\u00e4rgi saavutamise nimel natuke bluffida, natuke p\u00e4tti m\u00e4ngida?<\/p>\n

Venemaal aga pole palju valikuid j\u00e4\u00e4nud. Nafta otsas nagu koer heintel lebades v\u00e4gedega Berliini ei j\u00f5ua. Ei j\u00f5ua ka aina keerukamate varimajanduslike skeemidega edasi punnides. Trumpi bluff v\u00f5ib Moskvas lootuskiirena paista. USA juhitud ja kontrolli all naftamajandus ei too maailmale k\u00fcll pikaajalist keskkonna\u00f5nne, aga natuke rahu ja ajutiselt odavat bensiini ehk ikka.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kogu maailma nakatanud moodne seltskonnam\u00e4ng \u201eDonald Trumpi profileerimine\u201c sai hiljuti uue hoo sisse, kui \u00fcht\u00e4kki ilmus ei kuskilt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53011,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[85],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,222],"class_list":{"0":"post-53010","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-tv","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-tv"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115629864050482085","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53010","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53010"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53010\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53010"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53010"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53010"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}