![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105102haf75t24.png\"\/)
Kaader Mst\u00f5slav T\u0161ernovi filmist “2000 meetrit Andrijivkani” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n“2000 meetrit Andrijivkani” toob s\u00f5ja vaatajale nii l\u00e4hedale kui v\u00f5imalik, ise rindel olemata. Sa filmisid seda, ise kaameraga rindel ja kaevikutes olles, enam-v\u00e4hem samal ajal, kui maailma kinodes punastel vaipadel oma eelmist dokumentaali “20 p\u00e4eva Mariupolis” tutvustasid. Kuidas need kaks maailma kokku k\u00e4ivad?<\/p>\n
Nagu sa alguses mainisid \u2013 realism oli meie jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam asi. Kui sa sa r\u00e4\u00e4gid s\u00f5jast, millestki nii keerulisest, valusast ja raskest, pead sa olema sellele v\u00e4ga l\u00e4hedal. Pead seda peaaegu kehaliselt kogema, et m\u00f5ista, mis see tegelikult on. S\u00f5ja m\u00f5istmine ja inimlikkuse m\u00f5istmine s\u00f5jas on v\u00f5tmet\u00e4htsusega praegusel ajal.<\/p>\n
Mariupoli materjale monteerides otsisin lugu, mis ei r\u00e4\u00e4giks ukrainlastest kui vaid ohvritest, vaid kui kellestki, kes v\u00f5tavad ohjad enda k\u00e4tte, v\u00f5itlevad vastu, vabastavad oma kodu. Kui “20 p\u00e4eva Mariupolis” esilinastus ja me hakkasime seda maailmale n\u00e4itama, pendeldasin kahe t\u00e4iesti kokkusobimatu maailma vahel: rahulike Euroopa ja Ameerika linnade ning maailma vahel, mis n\u00e4gi v\u00e4lja nagu ulmefilm v\u00f5i esimese maailmas\u00f5ja kaevik.<\/p>\n
Ma tahtsin teha filmi, mis \u00fchendaks need maailmad. Sealt tuli realismi idee. Ma tahan, et inimesed kogeksid, mis tunne on olla s\u00f5jas, ja m\u00f5istaksid, kui l\u00e4hedal see tegelikult on. Me n\u00e4eme s\u00f5da uudistes, suitsu linna kohal, nutvaid inimesi, aga me\u00a0ei tunne\u00a0seda. Ekraan on m\u00fc\u00fcr. Tundub kauge. Kuigi see ei ole. Venemaa \u00fctleb oma propagandas, et Vene tankil v\u00f5tab 24 tundi, et Berliini j\u00f5uda. Palju v\u00e4hem v\u00f5tab, et j\u00f5uda Tallinnasse. Ja ma kardan, et see oleks \u00fcks esimesi sihtm\u00e4rke, kui Ukraina langeb. Inimestel peab olema aimdus, mis on s\u00f5ja tegelikkus.<\/p>\n
Kaader Mst\u00f5slav T\u0161ernovi filmist “2000 meetrit Andrijivkani” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Aga aja jooksul muutus film ise. Alguses arvasin, et see on film v\u00f5idust. Siis j\u00f5udsime k\u00fclla nimega Andrijivka ja see oli t\u00e4ielikult h\u00e4vitatud. Siis tundus, et see on film lootuse s\u00fcmbolist \u2013 lipust, mis seal t\u00f5steti. Sa v\u00f5id k\u00fcla h\u00e4vitada, aga sa ei saa h\u00e4vitada lootuse s\u00fcmbolit. Siis hakkasid meie peategelased surema. Inimesed, kellega veetsin aega ja keda filmisin. Nii muutus film looks nende m\u00e4lestusest, nende ohverdusest.<\/p>\n
2025. aastasse j\u00f5udes: kui maailm r\u00e4\u00e4gib poliitilistest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest ja unustab tegelikkuse, kui kuulen l\u00e4\u00e4ne poliitikuid r\u00e4\u00e4kimas, kui palju maad peab Ukraina “\u00e4ra andma”, m\u00f5tlen, et ma soovin, et nad n\u00e4eksid seda filmi. Et nad saaksid aru, mida see maa t\u00e4hendab inimestele, kes selle eest surevad. Ka mulle endale. Andrijivka on kahetunnise s\u00f5idu kaugusel minu kodulinnast Harkivist. Need on minu lapsep\u00f5lve paigad. See on mulle v\u00e4ga kallis koht.<\/p>\n
Kui sa lahinguv\u00e4ljale j\u00f5udsid, k\u00f5las filmis lause:”Me maandusime v\u00f5\u00f5ral planeedil, kus k\u00f5ik tahab sind tappa.” Selle kahe kilomeetri sees on metsas surnukehi rohkem kui puid. Samas on need sinu lapsep\u00f5lvemaad. Kas sa tunned end seal endiselt kodus?<\/p>\n
Jah. Imelikul kombel tunnen. Ait\u00e4h selle k\u00fcsimuse eest.<\/p>\n
Kui sa oled kaevikus \u2013 ja ma sain seda filmi teha ainult seet\u00f5ttu, et olin s\u00f5duritega koos kaevikus \u2013, kui sa peidad end v\u00e4ikses augus droonide eest, mis sinu kohal sumisevad, ja suurt\u00fckiv\u00e4e eest, mis tulistab sinu k\u00f5rvale, tekib sul v\u00e4ga intiimne kontakt maaga. Pinnas kaitseb sind. Seesama purustatud mets peidab sind kuulide eest. Maa, mille peal roomad, p\u00e4\u00e4stab su elu.<\/p>\n
Kui vaatad filmi tegelasi, siis need ei ole ainult inimesed. Seal on \u00e4mblik, hiir, kass. Iga v\u00e4ikseim osa sellest maast on t\u00e4htis. Mu vanavanaisa v\u00f5itles samades kohtades teises maailmas\u00f5jas. Kui me istume kaevikus ja varjume surma eest ning lihtsalt r\u00e4\u00e4gime oma perekondadest, suitsetamisest loobumisest, heidame \u00fclikoolide \u00fcle nalja, siis sa m\u00f5istad, et s\u00f5ja keskel on k\u00f5ige t\u00e4htsam inimene sinu k\u00f5rval. S\u00f5da \u00f5petab inimlikkust. Ja elluj\u00e4\u00e4miseks on ainus tee kogukond.<\/p>\n
Milline on meeleolu kaevikutes? Kui palju r\u00e4\u00e4gitakse sellest, mis p\u00e4rast s\u00f5da saab?<\/p>\n
Nad m\u00f5tlevad sellele, aga v\u00e4hem, kui arvatakse. On v\u00e4\u00e4rarusaam, et s\u00f5durid j\u00e4lgivad kogu aeg rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Nad ei j\u00e4lgi neid peaaegu \u00fcldse. On olnud t\u00f5siseid diplomaatilisi katseid s\u00f5da peatada, kuid praktiliselt mitte \u00fckski neist ei ole j\u00f5udnud rindele. Seet\u00f5ttu on palju skeptilisust. Samas on saabunud ka suur selgus: keegi ei aita sind peale inimese, kes on sinu k\u00f5rval.<\/p>\n
See ei ole v\u00f5itlus kilomeetri ega k\u00fcla p\u00e4rast \u2014 see on\u00a0elluj\u00e4\u00e4mise\u00a0s\u00f5da. Venemaa tahab lihtsalt laiendada territoorium. Miks neil seda vaja on, ma ei m\u00f5ista: nad on juba maailma suurim riik. Nad \u00fctlevad, et v\u00f5itlevad NATO vastu, aga ma ei saa aru, kuidas aitab NATO-ga v\u00f5idelda \u00fche 100 elanikuga pisikese k\u00fcla h\u00e4vitamine. Kui Venemaa l\u00f5petab v\u00f5itlemise, l\u00f5peb s\u00f5da. Kui Ukraina l\u00f5petab, sureme k\u00f5ik. Mul ei oleks homme kodu.<\/p>\n
Mis oli sinu jaoks kogu selle filmi tegemise juures k\u00f5ige raskem?<\/p>\n
Rindejoon ei ole k\u00f5ige raskem. K\u00f5ige raskemad on kaotused. Inimesed, kellega sa vestled, kelle k\u00f5rval seisad, surevad. Sa avastad, et ei tundnud neid piisavalt. K\u00e4id nende matustel. Vaatad, kuidas nende s\u00f5brad, kes endiselt v\u00f5itlevad, seda k\u00f5ike l\u00e4bi elavad. Ja on \u00fcks pettumus: sa tahaksid, et sinu t\u00f6\u00f6 oleks kasulik, aga kaamera ei peata kuuli. Film ei peata invasiooni. Sa teed oma t\u00f6\u00f6d, aga teadmine, et su m\u00f5ju ei ole kunagi piisav, j\u00e4\u00e4b sinuga.<\/p>\n
Su eelmine dokumentaal “20 p\u00e4eva Mariupolis” on juba m\u00f5nda aega vaadatav olnud, selle kohta saab juba j\u00e4reldusi teha. Milline on sinu enda vaates selle m\u00f5ju olnud? Mida film tegelikult \u00e4ra tegi?<\/p>\n
See on k\u00fcsimus, mida ma k\u00fcsin endalt pidevalt. Miljonid inimesed on “20 p\u00e4eva Mariupolis” n\u00e4inud, aga olukord l\u00e4ks hullemaks. Nii palju linnu on h\u00e4vitatud, tavalised inimesed surevad iga p\u00e4ev ja me ei saa sinna mitte midagi teha. Ma olen t\u00e4iesti laastatud, sest maailmas, kus agressor ei taha s\u00f5da l\u00f5petada, on v\u00e4ga keeruline s\u00f5da l\u00f5petada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3106698h9ac3t24.jpg\"\/)
“20 p\u00e4eva Mariupolis” Autor\/allikas: kaader filmist<\/p>\n
Oli muidugi v\u00e4ikseid tulemusi. Ma tean, et meie t\u00f6\u00f6 aitas avada humanitaarkoridore \u2014 see polnud ainult meie teene, kuid aitas. Inimesed leidsid oma l\u00e4hedasi, sest n\u00e4gid neid meie materjalis. Mariupoli inimesed tundsid, et nende kaotusi n\u00e4hakse, nende lugu kuulatakse. Kujuta ette, kui ainus versioon oleks olnud Vene v\u00f5ltsfilm. Venemaa tegi filmiversiooni Mariupolis toimunust, mis oli t\u00e4ielikult vale. Oleks kohutav h\u00e4bi ja alandus neile inimestele, kes selles \u00f5uduses oma l\u00e4hedased kaotasid, kui ainus olemasolev versioon sellest, mis Mariupolis juhtus, oleks v\u00f5lts.<\/p>\n
Ja pikemas plaanis:\u00a0kui aastate p\u00e4rast keegi \u00fctleb, et Venemaa ei h\u00e4vitanud mitte midagi, siis see film t\u00f5estab vastupidist. Kui relvad vaikivad, algab lahing t\u00f5e p\u00e4rast. Ka seda v\u00f5itlust peab keegi pidama. Nii paljud tahavad tulevikus ajalugu \u00fcmber kirjutada. Filmid, mis n\u00e4itavad, mis tegelikult juhtus, on h\u00e4davajalikud.<\/p>\n
Sa isegi tood v\u00e4lja, et mida kauem s\u00f5da kestab, seda v\u00e4hem maailm sellest hoolib. Kui sa kasv\u00f5i kaht oma filmi ja huvi nende vastu v\u00f5rdled, kui erinev see on?<\/p>\n
Ma ajakirjanikuna ju tean, et avalik t\u00e4helepanu liigub ts\u00fcklites. Inimesed ei saa pidevalt traagikat kanda. Ma ei s\u00fc\u00fcdista neid, aga on raskem l\u00e4bi murda isegi nende juurde, kes hoolivad. Nad arvavad, et teavad juba k\u00f5ike, aga me oleme tegelikkusest kaugel. Me loeme pealkirju ja arvame, et see on s\u00f5da, aga tegelik s\u00f5da on maapinnal, droonide all, robotitega, inimesed surevad.<\/p>\n
Aga on k\u00fcll raskem. Euroopas, eriti Baltikumis, on huvi suurem, USA-s palju raskem. Muidugi propaganda ja poliitika segavad teed.<\/p>\n
Milline oli filmi Ukraina esilinastus? Ma saan aru, et k\u00f5ik, kes filmis olid ja t\u00e4na veel elus on, tulid kohale. Ja hukkunute pered tulid kohale.<\/p>\n
Gagarini isa tuli, Zheva naine tuli. K\u00f5ik poisid, kes ellu j\u00e4id, tulid. \u00dcks neist kaotas ka filmis n\u00e4idatud lahingus oma jalad ja ta tuli ikkagi. Aplaus kestis k\u00fcmme minutit. Fedja hoidis teda p\u00fcsti, et ta saaks seista.<\/p>\n
See oli s\u00fcdantsoojendav ja peredele v\u00e4ga oluline, sest s\u00f5jas on nii palju kaotusi, et \u00fcksikinimese kaotus j\u00e4\u00e4b sageli m\u00e4rkamata. Need s\u00f5durid ei ole numbrid v\u00f5i isiksuseta inimesed vormis. Nad on kellegi pojad, abikaasad, vennad. Veokijuhid, politseinikud, tudengid, laot\u00f6\u00f6lised. Kui me n\u00e4eme vormist kaugemale, n\u00e4eme inimest.<\/p>\n
Ma tean, et m\u00f5nedel ukrainlastelgi on seda filmi v\u00e4ga raske vaadata, aga me peame t\u00e4itma l\u00fcngad ja v\u00e4hendama vahemaid. Film aitab v\u00e4hendada l\u00f5het rinde ja tsiviil\u00fchiskonna vahel. Nii Ukrainas sees kui ka Ukrainas ja Euroopas laiemalt. S\u00f5da on siinsamas ja need, kes on rindel, on inimesed nagu mina ja sina, v\u00f5ttemeeskond. Mul on palju s\u00f5pru, kes on filmitegijad, kirjutajad. Nad tegid kaamera ja relva vahel valiku ja valisid relva ning on praegu rindel, et meie kodud oleks kaitstud.<\/p>\n
S\u00f5da on puudutanud iga\u00fcht Ukrainas. Kuidas on sinu s\u00f5prade ja perega?<\/p>\n
Iga\u00fche telefoniraamat on v\u00e4ike kalmistu. See k\u00f5ik on kestnud juba kauem kui teine maailmas\u00f5da. Terve p\u00f5lvkond on r\u00f6\u00f6vitud. Need noored ei saa minna \u00fclikooli, ei saa reisida, ei saa armuda, lapsi saada. k\u00f5ik on neilt \u00e4ra v\u00f5etud, Venemaa poolt varastatud. Nad on olnud aastaid rindel. Nad tahavad rohkem kui keegi teine, et see k\u00f5ik juba l\u00f5peks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3084348h4bc6t24.jpg\"\/)
Kaader Mst\u00f5slav T\u0161ernovi filmist “2000 meetrit Andrijivkani” Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n
Sa oled s\u00f5jareporterina juba p\u00e4ris kaua t\u00f6\u00f6tanud. 2022. alguses arvasid paljud, et t\u00e4iemahulist invasiooni ikkagi ei tule. Kuidas sina seda n\u00e4gid?<\/p>\n
See oli suur viga. Meie, ajakirjanikud, ei teinud piisavalt. Ma arvan, et me k\u00f5ik oleksime pidanud rohkem hoiatama. Kui maailm liikus p\u00e4rast 2014. aastat edasi, kui oli S\u00fc\u00fcria kriis, migratsioonikriis, Aleppo pommitamine, maailm lihtsalt unustas Ukraina. Me ei hoidnud t\u00e4helepanu seal. Ma m\u00e4letan, kuidas \u00fcks mu toimetaja (T\u0161ernov t\u00f6\u00f6tab ajakirjanikuna Associated Pressis – toim.) \u00fctles mulle, et uudis on midagi uut. See ei olnud enam uus, see lihtsalt oli. Aga ma ikkagi m\u00f5tlen, et kui oleksime olnud selgemad s\u00f5numis, et Venemaa ei peatu kunagi, kui ta on juba naabrit r\u00fcnnanud, poleks 2022 nii suur \u00fcllatus olnud.<\/p>\n
Euroopal on vedanud, et Ukraina ei langenud. Impeeriumid teevad \u00fcht asja: nad v\u00f5tavad naabri, v\u00f5tavad selle rahva, kasvatavad nad \u00fcmber ja saadavad nad s\u00f5dima j\u00e4rgmise naabri vastu. Kui Ukraina oleks langenud, siis varsti tungiksid Venemaa j\u00e4rgmist sihtm\u00e4rki vallutama Ukraina lapsed, kelle identiteet oleks r\u00f6\u00f6vitud Venemaa poolt. See on k\u00f5ige hirmutavam m\u00f5te.<\/p>\n
Sa oled olnud aastaid pidevalt surmast \u00fcmbritsetud. N\u00e4inud surnud lapsi, imikuid. Sa postitasid Instagrami pildi s\u00f5durist, kelle klaassilm kukkus peast v\u00e4lja plahvatuse j\u00e4rel. Kas sa muutud \u00fchel hetkel sellele \u00f5udusele ise immuunseks? Millal sa viimati nutsid?<\/p>\n
See klaassilma hetk pidi j\u00f5udma filmi, aga l\u00f5puks ikkagi ei leidnud oma kohta. Aga ma ei taha, et minu tunded oleksid t\u00e4helepanu keskpunktis. Inimesed, kes mu kodu kaitsevad, vajavad t\u00e4helepanu, abi, vaimse tervise tuge. Nende peresid tuleks toetada. Meie aeg tuleb hiljem. Muidugi on oluline, et filmitegija oleks ka kaine m\u00f5istuse juures, et neid lugusid jutustada. Ma p\u00fc\u00fcan end hoida, aga see pole peamine. Peamine on kogukond. See hoiab meid elus ja m\u00f5istuse juures. Suhe teise inimesega teeb meid inimeseks ja aitab ka k\u00f5ige hullema \u00fcle elada.<\/p>\n
“2000 meetrit Andrijivkasse” filmi \u00fcks peategelane Fedja \u00fctleb filmis, et kahe aasta p\u00e4rast on k\u00f5ik \u00fcles ehitatud. Ometi me teame t\u00e4na, et 2023. aastal nad k\u00fcll k\u00fcla vabastasid, aga t\u00e4na on see taas venelaste k\u00e4es. Kust nad v\u00f5tavad selle peaaegu irratsionaalse optimismi? Sina ise k\u00f5lad filmis pigem pessimistlikult.<\/p>\n
Jaa. Ma pean neid ju provotseerima. Kui ma takka kiidaks, oleks see propaganda. K\u00f5ige hullem asi, mida s\u00f5jafilm saab teha, on s\u00f5da \u00fclistada. Seda ma ei taha, nii et ma k\u00fcsin neilt k\u00fcsimusi.<\/p>\n
Ma v\u00e4ga armastan Fedja irratsionaalset optimismi. Ta ongi selline. Siiamaani! See hoiab teda ja hoiab meie riiki. Ta vahel helistab mulle ja \u00fctleb: “Mst\u00f5slav, k\u00f5ik on praegu nii raske, ma pean oma koka rindele saatma, aga k\u00fcll kahe n\u00e4dala p\u00e4rast l\u00e4heb paremaks.” Ja m\u00f5nikord l\u00e4hebki. Kokk tuleb rindelt tagasi, elu l\u00e4heb edasi. Ilma sellise optimismita poleks mul enam kodu. Ma olen neile v\u00e4ga t\u00e4nulik! Muidu Ukrainat riigina ei oleks enam olemas.<\/p>\n
Sa oled ajakirjanikuna t\u00e4na olukorras, kus pressivesti selgapanemine teeb sinust sisuliselt esimese sihtm\u00e4rgi. Mis on rindereportaa\u017ei tulevik droonide ajastul? Kui kaua saab \u00fcldse veel kaameraga rindele minna?<\/p>\n
Ei saagi. K\u00f5ik, mis liigub rindest k\u00fcmne kilomeetri raadiuses, on sihtm\u00e4rk. K\u00f5ik h\u00e4vitatakse. Droonid, robotid, tehisintellekt \u2013\u00a0k\u00f5ik see on lahinguv\u00e4ljal. Rindeajakirjandus vanas m\u00f5ttes ei ole enam v\u00f5imalik. See film on m\u00f5nes m\u00f5ttes nagu ajakapsel. See on filmitud aastal 2023 ja t\u00e4na juba ei ole sellist s\u00f5da enam olemas. Peame leiutama uued viisid s\u00f5jast r\u00e4\u00e4kimiseks. Sama peab tegema ka armee.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105105hd3dct24.png\"\/)
Kaader Mst\u00f5slav T\u0161ernovi filmist “2000 meetrit Andrijivkani” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Filmi l\u00f5pus k\u00fcsid: mis siis, kui s\u00f5da kestab meie elude l\u00f5puni? Kas sul endal on sellele k\u00fcsimusele vastus?<\/p>\n
Jah. Mitte kas ta kestab, vaid ta kestabki. \u00dchel v\u00f5i teisel kujul. Kui rahu tuleb ja kui see on eba\u00f5iglane, j\u00e4\u00e4b oht, et Venemaa r\u00fcndab uuesti. See on meie reaalsus. Isegi kui rahu on \u00f5iglane ja s\u00f5jakurjategijad karistatud \u2013 ma v\u00e4ga loodan, et nii l\u00e4heb \u2013, siis s\u00f5durid kannavad s\u00f5da endas elu l\u00f5puni. Need, kes j\u00e4id sinna pisikesse metsa, on seal igavesti. Puud kasvavad nende kohal. Nad on seal. Ja need, kes tulevad koju, kannavad s\u00f5da s\u00fcdames. T\u00f5elise rahuni l\u00e4heb p\u00f5lvkondi. Aga on \u00fcks oluline asi: Ukrainat rahvana ei saa enam h\u00e4vitada. Meie riik \u00fcletas piiri, kas laguneda v\u00f5i ellu j\u00e4\u00e4da, ja j\u00e4i ellu.<\/p>\n
Mida arvad Trumpi viimasest rahuplaanist?<\/p>\n
Me k\u00f5ik lugesime neid tema m\u00f5tteid ja seal ei ole midagi vastuv\u00f5etavat. Sarnaseid ettepanekuid tehti Istanbulis, tehti suvel. Need olid ukrainlaste jaoks t\u00e4iesti vastuv\u00f5etamatud: eba\u00f5iglased, ilma turvagarantiideta, loobumine territooriumist, mis kaitseb meid Venemaa edasitungi eest. Need plaanid tunduvad pigem nagu karistus ohvrile, mitte agressorile. See on ohtlik.<\/p>\n
Ma tahaks, et oleks mingi parem viis, sest \u00f5iglus on k\u00f5ige t\u00e4htsam. Ilma \u00f5igluseta saavad k\u00f5ik suured suurte s\u00f5jav\u00e4gedega riigid julgust v\u00e4iksemaid r\u00fcnnata ja rahvusvahelist \u00f5igust rikkuda. Nii algab kolmas maailmas\u00f5da. \u00d5iglus ei ole ainult Ukraina p\u00e4rast \u2014 see on maailma tuleviku p\u00e4rast.<\/p>\n
Kas Sinu kolmas dokumentaalfilm tuleb v\u00f5idust?<\/p>\n
Ukraina tegelik v\u00f5it on rahvana elluj\u00e4\u00e4mine ja \u00f5iglane rahu. Loodan, et mu j\u00e4rgmine film on sellest, kuidas see k\u00f5ik l\u00f5peb. Praegu on film sellest, kui raske on rahuni j\u00f5uda ja mida tsiviilid igap\u00e4evase venelaste pommirahe all l\u00e4bi elavad. Aga dokumentaalfilmis ei tea sa kunagi l\u00f5ppu enne, kui see juhtub.
See on t\u00f6\u00f6s. Nii kaua kui ma elan, tuleb j\u00e4rgmine film.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“2000 meetrit Andrijivkani” toob s\u00f5ja vaatajale nii l\u00e4hedale kui v\u00f5imalik, ise rindel olemata. Sa filmisid seda, ise kaameraga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[26462,20138,37,33,35,173,34,36,140,26463],"class_list":{"0":"post-53114","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-20-paeva-mariupolis","9":"tag-2000-meetrit-andrijivkani","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-entertainment","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-mstoslav-tsernov"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115631790823775487","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}