Sissejuhatuseks \u00fcks teatrilooline t\u00e4helepanek. Lavastajate liidu kodulehe andmetel on Vanemuise “Hiilgav!” Sander Puki 22. lavastus. Ja nendest tervelt \u00fcheksa on nn taaslavastused ehk Eesti teatrites juba varem m\u00e4ngitud n\u00e4idendid, kusjuures m\u00f5ned neist on olnud m\u00e4ngukavas v\u00f5rdlemisi hiljuti.<\/p>\n
K\u00f5igepealt lavastas Pukk veel tudengina Simoni “Biloxi\u00a0blues’i” (2011), alates 2020. aastast on nimekirja lisandunud Longi, Singeri ja Winfieldi “Shakespeare’i kogutud teosed”, Ionesco “Ninasarvik”, Alguse “Midagi t\u00f5elist”, Payne’i “T\u00e4htede seis”, Hitchcocki ja Buchani “39\u00a0astet”, Goldoni “Kahe isanda teener”, Jonesi “Kivid sinu taskutes” ning n\u00fc\u00fcd Quilteri “Hiilgav!”. See loetelu ei ole kuidagimoodi hinnanguline, sest niikuinii on igal lavastusel oma lugu ja oma saatus \u2013 lihtsalt nendin t\u00f5ika.<\/p>\n
Peter Quilteri “Hiilgav!”, kom\u00f6\u00f6dia maailma halvimaks lauljaks tituleeritud isev\u00e4rki n\u00e4htusest nimega Florence Foster Jenkins (1868\u20131944), esietendus Eesti Draamateatris 2009. aastal, lavastajaks tookord Ingomar Vihmar, peaosas Ita Ever. Tollal kirjutasin vastukajas: “N\u00f5nda n\u00e4emegi \u00fcheplaanilist naiivset kom\u00f6\u00f6diat, milles puudub lavastajas\u00f5num praegusaega ja teravdatud k\u00f5rvalpilk. Lihtne oleks ju vastu v\u00e4ita, et ainult nii saabki seda lugu teha. Ent ajastul, mil m\u00fc\u00fcakse end hoopis rafineeritumalt ja samas totramalt, v\u00e4\u00e4riksid madam Jenkinsi menu ja enesehinnangu paradoksid peent distantsi. Meie aja “superstaaride” krooni(ka)lises tulvas n\u00e4ib Florence Foster Jenkins ilms\u00fc\u00fctu kullatolmuse inglina.”1<\/p>\n
Mis seal salata, j\u00f5udsin uuesti \u00fcsnagi ligil\u00e4hedasele j\u00e4reldusele, kui olin 1. novembril Vanemuise suures majas “Hiilgava!” \u00e4ra vaadanud. Paralleele igap\u00e4evaga on kindlasti veel rohkem kui toona. V\u00f5tame n\u00e4iteks tele-show\u00a0“Ma n\u00e4en su h\u00e4\u00e4lt!” lauluoskust teesklejate omamoodi v\u00e4rvikate etteastetega. Tunduvalt t\u00f5sisema paralleeli v\u00f5iks t\u00f5mmata hiljuti laulupeo \u00fcmber puhkenud poleemikaga, kus minu arvates m\u00f5testas probleemi olemust k\u00f5ige ausamalt dirigent ja helilooja Rasmus Puur: “Laulu\u00adkaare alla saamine ei ole inim\u00f5igus. Sinna ei p\u00e4\u00e4se k\u00f5ik inimesed, pole kunagi p\u00e4\u00e4senud. Sinna saavad ainult inimesed, kes on v\u00f5imelised piisavalt h\u00e4sti valitud teosed omandama ja \u00e4ra laulma.”2\u00a0Aeg kinkis veel \u00fche seose ning \u00e4\u00e4rmusliku kontrasti: “Hiilgav!” esietendus ligistikku Eesti muusikute ja Arvo P\u00e4rdi muusika triumfiga Carnegie Hallis. Sessamas kuulsas saalis annab Quilteri kom\u00f6\u00f6dia viimases stseenis oma kontserdi proua Jenkins \u2013 nagu see reaalselt toimuski 25. oktoobril 1944.<\/p>\n
Veel \u00fcks, kaudsem ja k\u00fcllap kahtlasem assotsiatsioon tekkis Rakvere teatri \u00e4sjase lavastusega “Elevantmees” (autor Bernard Pomerance, lavastaja Taago Tubin), kuigi selle peategelase, samuti reaalselt elanud isiku Joseph Merricki j\u00f5llitamine saalist ei ole vahest v\u00f5rreldav sulni daami Florence Foster Jenkinsi kuulmismeelt rabavate aariate ja kupleede kuulamisega. V\u00f5i on groteski\u00adl\u00e4ve k\u00f5rgus ja madalus siiski mingil moel seostatav?<\/p>\n
Aga k\u00f5ik nood uitseosed j\u00e4\u00e4gu heaga kus see ja teine! Mulle k\u00fcll tundub, et Sander Pukk on teadlikult lavastanud pretensioonitu kom\u00f6\u00f6dia, kuhu vihuti poetanud j\u00e4mekoomilisemaid all\u00fc\u00fcre, justkui pannes proovile publiku maitse \u2013 osatava kahjur\u00f5\u00f5muga?! Et mille-kelle \u00fcle te \u00f5ieti naerate? Naer on muidugi terviseks, kaamos ukse ees, ju siis tervis tuleb mis m\u00fchiseb, kui saali naerupahvakuks piisab ainu\u00fcksi vanast kulunud naljast Miliza Korjuse eesnime h\u00e4\u00e4ldamisega “miilitsaks” \u2013 t\u00f5si, nooremad ei pruugi seda teada.<\/p>\n
Mina aga tundsin, kuis muundun seekord v\u00e4gisi vaatlejast kriitikuks, seirates kerge n\u00f5utuse ja siira h\u00e4mminguga publikut, kes Vanemuise suures saalis etenduse l\u00f5ppedes taas kord innukas \u00fcksmeeles p\u00fcsti kargas. Olid nad t\u00f5epoolest vaimustuses?! Tsiteerin veel kord h\u00e4bitult iseennast aastast 2009: “Partnerid \u00fcmbritsevad Ita Everit liigutava s\u00fcdamlikkusega. N\u00f5ustun peategelase repliigiga: “N\u00e4itlejad on igal juhul hea seltskond.” Ometi ei ole see piisav, et tekiks sisesund p\u00fcsti seistes aplodeerida. Ehkki ma ei kahtle publiku siiruses, kes 10. oktoobri etendusel Ita Everit selle \u017eestiga t\u00e4nas.”3\u00a0Aastal 2025 ei seostu pealtvaatajate p\u00fcsti\u00adt\u00f5usmine meie teatrikultuuris kahjuks enam ammu lavastuse tasemega, nii on lihtsalt kombeks, k\u00fcllap on see kellelegi ka edev enesedemonstratsioon. Enam ei viitsi selle peale \u00e4rritudagi, eks tibake kahju vahel on, kui istuma j\u00e4\u00e4des ei n\u00e4e kummardavate n\u00e4itlejate silmi.<\/p>\n
Esialgu, ku(n)i “Hiilgav!” veel sisse m\u00e4ngimata, ei hoomanud ma osat\u00e4itjate soorituses ka ise\u00e4ralist m\u00e4ngulusti. Kuigi, p\u00e4ris seesama v\u00e4ide, mis Ita Everi puhul pealkirjaks sai pandud, et “talent j\u00e4\u00e4b hiilgavalt varjatuks”, Merle J\u00e4\u00e4gri puhul justkui ei kehti. Pigem aiman, et J\u00e4\u00e4ger ongi vahest k\u00f5ige l\u00e4hemal oma Florence’i lavaelu nautimisele. Kohati tundus mulle kui ebamusikaalsele kuulajale, et J\u00e4\u00e4ger laulab isegi \u00fclem\u00e4\u00e4ra h\u00e4sti, vahel poetab sekka tooniveidrusi; m\u00f5nes laulunumbris hakkas juba l\u00e4bi kumama n\u00e4itleja ulakam suhe, miimika\u00adn\u00fcanssides v\u00f5i \u00d6\u00f6kuninganna aaria saksakeelsete fraaside h\u00e4\u00e4ldamises vilksatas koerust tegeva plikanati uljam k\u00f5rvalpilk. Samav\u00f5rd ligidale p\u00e4\u00e4ses m\u00f5nel viivul kom\u00f6\u00f6diatunnetusele K\u00fclliki Saldre Florence’i s\u00f5branna Dorothy rollis, kui temast kiirgas muhedat t\u00fctarlapselikkust.<\/p>\n
Ju olengi kehvav\u00f5itu kom\u00f6\u00f6diavaataja, kuna kipun ikkagi otsima inimsuhteid ja ps\u00fchholoogilisi n\u00fcansse, isegi \u017eanri kiuste. Muide, Stephen Frearsi filmist “Florence Foster Jenkins” (2016), kus peaosades Meryl Streep, Hugh Grant ja Simon Helberg, inimsuhete s\u00fcdamlikkuse momente isegi nagu meenuks. Ent praeguse t\u00f5lgenduse puhul oleks n\u00e4htavasti tulusam seda tasandit Quilteri n\u00e4idendist ja Puki lavastusest mitte kramplikult otsida.<\/p>\n
Ka erisuguste rollide koomikalaadid ei k\u00f5lksu omavahel kokku. \u00dches \u00e4\u00e4rmuses lehvib ja tantsiskleb Ragne Pekarevi h\u00fcpergroteskne mehhiklanna Maria. Kui tema repliigid p\u00e4lvisid eufoorilisi naeruiile, oletasin, et vist on m\u00e4ngus seebiseriaalide koodid ja paroolid. Teises laadis, tuntavalt intelligentse ja kargema distantsiga liigub l\u00e4bi lavaloo Karol Kuntsel raamjutustajast klaverim\u00e4ngija Cosm\u00e9 McMoonina. Kuigi just tema avamonoloogis oli heliv\u00f5imendus h\u00e4irivalt kunstlik, v\u00f5is selle ju m\u00f5elda ka osaks artistlik-nostalgilisest meenutusest. No ei harju ma kuidagi sellega, et s\u00f5na\u00adteatrilaval p\u00f5semikrofonid inimh\u00e4\u00e4le eheduse kaaperdavad.<\/p>\n
Hannes Kaljuj\u00e4rv Florence’i peigmehe St Claire Bayfieldina balansseerib kusagil kahe m\u00e4ngulaadi piiril, olles esialgu pigem rohmakam, sekka r\u00f5\u00f5mustades publikut puusan\u00f5ksude ja tantsusammudega nagu Kaunimate Aastate Vennaskonna emeriit\u00adhurmurile kohane. Ka m\u00f5ningad viited Shakespeare’i n\u00e4item\u00e4ngudele kirgastavad veidike Kaljuj\u00e4rve lavaelu.<\/p>\n
Veel on nimetamata Marika Baraban\u0161t\u0161ikova kahes rollis: n\u00e4ssaka helimehena oli ta l\u00f5busalt \u00e4ratundmatuks grimeeritud; \u00f5iglust januneva mrs Johnsoni osas aga absoluutselt karikeeritud, mis passis \u00f5igupoolest lavastuse laadiga kenasti kokku. Ju t\u00e4histas see kontseptuaalset poolehoidu Florence Foster Jenkinsile.<\/p>\n
Annika Lindemanni kujundus, koos Priidu Adlase valguskujundusega, pakub silmailu: n\u00e4eb primadonnale kohaseid lillebukette ja Dorothy valmistatud h\u00f5belindude tiivaripse. Helistuudio viib m\u00f5tted laeva kajutile v\u00f5i lennuki salongile. Vaimukad on kost\u00fc\u00fcmid, eriti diiva klaveriklahvidega k\u00fcbar. Finaali vaibumatu ja pateetiline kullavihm n\u00e4ikse \u00f5ilistavat t\u00e4idel\u00e4inud unistuse imetabast hiilgust ja ilu. Muusika on lavailmas oluline, nii Ardo Ran Varrese muusikaline kujundus kui\u00a0ka Jorma Tootsi v\u00f5i Margus Riimaa lavatagune n\u00f5tkelt m\u00e4nglev klaverisaade.<\/p>\n
“Ringvaate” stuudiodiivanil keelas Merle J\u00e4\u00e4ger kategooriliselt oma \u00e4sjase \u00fcmmarguse s\u00fcnnip\u00e4eva mainimisegi. Kummatigi tekib kiusatus Florence Foster Jenkinsi tegelaskuju, keset lilles\u00fclemeid, pidup\u00e4evaga seostada. Ent seejuures ei p\u00e4\u00e4se salamahti soovist, et Merle J\u00e4\u00e4ger saaks j\u00e4rgmiseks m\u00f5ne \u00fcrgsema ja v\u00e4ekama lavarolli.<\/p>\n
1 Pille-Riin Purje, Ita Everi talent j\u00e4\u00e4b hiilgavalt varjatuks. \u2013 Postimees 15. X 2009.<\/p>\n
2 Rasmus Puur, Kuidas minust sai empaatiav\u00f5imetu. \u2013 ERRi kultuuriportaal 15. II 2025.<\/p>\n
3 Pille-Riin Purje, Ita Everi talent j\u00e4\u00e4b hiilgavalt varjatuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sissejuhatuseks \u00fcks teatrilooline t\u00e4helepanek. Lavastajate liidu kodulehe andmetel on Vanemuise “Hiilgav!” Sander Puki 22. lavastus. Ja nendest tervelt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53152,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,13236,140,13235,2176,26980,1278,177,197,13234],"class_list":{"0":"post-53151","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hiilgav","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-merle-jaager","17":"tag-pille-riin-purje","18":"tag-sander-pukk","19":"tag-sirp","20":"tag-teater","21":"tag-vanemuine","22":"tag-vanemuise-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115632136742813324","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53151\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}