Inimeste kooseluks on vajalik, et me hoiduksime tegudest, mis kahjustavad teiste \u00f5igusi ning tekitavad neile kannatusi. Paratamatult leidub aga alati neid, kes nii ei tee. Seet\u00f5ttu tekib k\u00fcsimus: millisel viisil peaks sellist k\u00e4itumist tagasi hoidma?<\/p>\n
\u00dcha sagedamini n\u00e4ib levivat arusaam, et halbadest tagaj\u00e4rgedest hoidumiseks on peamine vahend just karistus\u00f5igus. Karistus\u00f5igus v\u00f5imaldab reageerida j\u00f5uliselt \u2013 karistada, kohaldada vangistust ning eemaldada inimene \u00fchiskonnast. Nii aga kujuneb ohtlik hoiak, nagu oleks lubatud k\u00f5ik, mis pole karistus\u00f5iguses s\u00f5naselgelt keelatud. Karistus\u00f5igusest on saamas justkui keeldude kogumik. Juhul kui m\u00f5nda tegu karistus\u00f5iguses ei ole, on see lubatud.<\/p>\n
Heaks n\u00e4iteks oli loata alasti piltide jagamise juhtum, kus avalikus arutelus tuli selgelt esile hoiak, et k\u00e4itumist peetakse lubamatuks eesk\u00e4tt siis, kui selle eest on v\u00f5imalik karistada. Keskne k\u00fcsimus ei olnud mitte tekitatud kahju ulatus ega ohvri v\u00e4\u00e4rikuse rikkumine, vaid see, millise paragrahvi alla tegu t\u00e4pselt kvalifitseerub, kui \u00fcldse. Sama tendents ilmnes hiljutises sotsiaalmeedias aset leidnud solvava k\u00e4itumise kaasuses, kus Riigikohus leidis, et selline tegevus ei kuulu avaliku korra rikkumise koosseisu.<\/p>\n
Diskussiooni fookus n\u00e4ib nihkuvat k\u00fcsimuselt, millised on eetilised ja \u00fchiskondlikud ootused viisakale suhtlusele ning milline v\u00f5iks olla platvormi haldaja tsiviilvastutus sellise sisu leviku eest, hoopis k\u00fcsimusele, kuidas oleks v\u00f5imalik k\u00f5nealust k\u00e4itumist tulevikus karistus\u00f5iguslikult hinnata \u2013 kasv\u00f5i seadust muutes. See n\u00e4itab, et \u00fcha enam peetakse keelatuks vaid seda, mis on karistusseadustikus s\u00f5naselgelt s\u00e4testatud.<\/p>\n
Karistus\u00f5iguse \u00fclesanne ei ole inimk\u00e4itumise reguleerimine<\/p>\n
Karistus\u00f5igust \u00fclet\u00e4htsustades unustatakse, et inimk\u00e4itumise reguleerimine ei ole selle \u00fclesanne. Karistus\u00f5igus peaks olema sekundaarnorm, mitte primaarnorm \u2013 see on p\u00f5hit\u00f5de, mida \u00f5petatakse juba teise kursuse bakalaureuse\u00fcli\u00f5pilastele. K\u00e4itumisreeglid sisalduvad juba kehtivates moraali-, eetika- ja \u00f5igusnormides. Karistus on ette n\u00e4htud nende k\u00f5ige raskemate rikkumiste korral. N\u00f5nda ei kehtesta karistusseadustik tapmise keeldu, vaid n\u00e4eb ette karistuse moraalinormi “Sina ei tohi tappa” rikkumise eest.<\/p>\n
Seadusandja \u00fclesanne on \u00fchiskonna reeglistikust v\u00e4lja s\u00f5eluda sellised normid, mis vajavad karistus\u00f5iguslikku kaitset. \u00dchiskonnaliikmed aga teavad, et kui nad seavad oma k\u00e4itumise \u00fchiskonna moraalikoodeksi j\u00e4rgi, ei puutu nad suure t\u00f5en\u00e4osusega karistus\u00f5igusega kokku. J\u00e4relikult on karistus\u00f5iguse roll kaitsta juba olemasolevaid \u00fchiskondlikke kokkuleppeid ning reageerida k\u00f5ige raskematele rikkumistele.<\/p>\n
Miks karistus\u00f5igus on aga liikunud primaarnormi staatuse suunas? \u00dcks oluline samm tehti siis, kui karistus\u00f5igusega hakati massiliselt reageerima k\u00e4skudele ja keeldudele, millel puudub p\u00f5him\u00f5tteline moraali- ja eetiline tugi ning mis tulenevad \u00fcksnes seadusest. Need on s\u00fc\u00fcteod, mille puhul inimestel enamasti sisemist moraalikompassi pole. Sellisteks tegudeks on n\u00e4iteks tegevusloata tegutsemine, toimingupiirangu v\u00f5i rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumine.<\/p>\n
Karistatavus s\u00f5ltub sageli erinevate valdkondade seaduste s\u00f5na-s\u00f5nalisest t\u00f5lgendamisest. Harvad ei ole juhtumid, kus l\u00e4bida tuleb kogu kolmeastmeline kohtus\u00fcsteem, et saada l\u00f5puks teada, kas tegu oli karistatav v\u00f5i mitte. Sellisesse regulatiivse karistus\u00f5iguse harusse on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt panustanud Euroopa Liit, kelle institutsioonidele j\u00e4\u00e4b karistus\u00f5iguse kui viimase abin\u00f5u p\u00f5him\u00f5te paraku \u00fcsna v\u00f5\u00f5raks.<\/p>\n
Karistus\u00f5iguse v\u00f5iduk\u00e4igul on teisigi p\u00f5hjuseid. Populistlik poliitika on USA-s aastak\u00fcmneid, meil m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem aega r\u00f5hutanud karmilt reageerimise ja karistamise vajadust, eitades ennetamistegevuste ja individuaalse l\u00e4henemise vajalikkust. Sellega on karistus\u00f5iguse osat\u00e4htsus v\u00e4hemalt retoorikas k\u00e4itumist reguleerivate instrumentide seas oluliselt t\u00f5usnud.<\/p>\n
Seejuures ei lase karmide karistuste pooldajad end k\u00f5igutada korduvalt kinnitust leidnud teaduslikust teadmisest, et mitte karistuste raskus, vaid vahelej\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osus omab arvestatavat m\u00f5ju inimk\u00e4itumisele. On vana t\u00f5demus, et sel ajal, kui linnav\u00e4ljakul poodi vahelej\u00e4\u00e4nud taskuvarast, t\u00fchjenesid vaatem\u00e4ngust lummatud valvsuse kaotanud linnakodanike taskud. H\u00e4mmastav on seejuures ka, et poliitikud, kes n\u00f5uavad piiratud ringi tegudele rangemat karistamist, kasutavad ise sageli juriidilisi hallalasid, esinevad avalikus ruumis konfliktselt ning avaldavad lugupidamatust eriarvamuste ja v\u00e4hemuste suhtes. Nii kujundavad nad olukorra, kus karistus\u00f5igus muutub k\u00e4itumist piiravate normide keskseks vahendiks.<\/p>\n
V\u00e4iksemaid moraali- ja eetikanormide rikkumisi tuleb lahendada teisiti<\/p>\n
Kas \u00fchiskonna arengu ja s\u00fcdametunnistuse n\u00f5rgenemise tingimustes tulekski karistus\u00f5igusele anda suurem roll ning tunnistada seda primaarnormina, mis m\u00e4\u00e4rab lubatu ja keelatu piiri? \u00dchte pidi v\u00f5ib selline l\u00e4henemine tunduda lihtne: k\u00f5ik keelatud teod oleksid karistusseadustikust lihtsalt leitavad. See t\u00e4hendaks aga karistusseadustiku olulist paisutamist. Lisaks karistusseadustiku mahu m\u00e4\u00e4ramatule suurenemisele on sellisele l\u00e4henemisele muidki p\u00f5him\u00f5ttelisi vastuv\u00e4iteid.<\/p>\n
Puudub ressurss k\u00f5igi probleemide lahendamiseks karistus\u00f5igusega. Isegi kui ressurssi juurde leida, devalveerub karistuse t\u00e4hendus ja m\u00f5ju: inimest koheldakse olendina, kes ei ole suuteline iseseisvalt \u00a0moraalseid otsuseid langetama, vaid vajab \u00f5igusp\u00e4raselt k\u00e4itumiseks pidevalt pea kohal rippuvat karistus\u00e4hvardust. Selline inimene k\u00e4itub seaduskuulekalt vaid siis, kui ta teab, et “keegi vaatab”.<\/p>\n
Sisemise moraalse kompassi toimimiseks\u00a0tuleks v\u00e4iksemaid moraali- ja eetikanormide rikkumisi lahendada muude vahenditega: tsiviil\u00f5igusliku vastutuse, kogukondliku tagasiside, lepitusmenetluse, professionaalse eetika j\u00e4relevalve, institutsioonisiseste sanktsioonide, t\u00f6\u00f6andja distsiplinaarmeetmete, avaliku arutelukultuuri v\u00f5i sotsiaalsete normide abil. Need mehhanismid\u00a0on paindlikumad, v\u00e4hem sildistavad ning arvestavad paremini osapoolte vajadusega. Need on suuresti suunatud tulevikku, uute rikkumiste ennetamisele. Ka karistamisel on lisaks hukkam\u00f5istule\u00a0ennetava m\u00f5ju \u2013 n\u00e4iteks vangistuse kui heidutuse, kriminaalhoolduse, \u00fcldkasuliku t\u00f6\u00f6 v\u00f5i muude rehabilitatsiooniliste sekkumiste kaudu, kuid seda tuleb selle raskuse t\u00f5ttu hoida raskeimatele rikkumistele ning kohaldada viimase abin\u00f5una.<\/p>\n
P\u00fcsiv seadusekuulekus ei tugine hirmule<\/p>\n
Kui avaliku korra hoidmisel ja inimeste k\u00e4itumise suunamisel toetutakse peamiselt karistustele ja \u00fcha karmimale karistuskorrale, v\u00f5ib see pikemas plaanis hakata hoopis riiki ja \u00f5iguss\u00fcsteemi usaldust \u00f5\u00f5nestama. Uuringud n\u00e4itavad, et avalikkuse \u00e4revusele vastuseks kehtestatud karmid ja sageli pigem s\u00fcmboolsed karistused annavad k\u00fcll tunde, et “riik paneb korra majja”, kuid kui need paistavad inimestele ebaproportsionaalsed v\u00f5i eba\u00f5iglased, kahaneb usk, et s\u00fcsteem on \u00f5iglane ja toimib m\u00f5istlikult.<\/p>\n
P\u00fcsiv seaduskuulekus ei tugine tegelikult hirmule, vaid veendumusele, et seadusi rakendatakse ausalt ja inimesi koheldakse v\u00e4\u00e4rikalt. Seet\u00f5ttu peaks karistuspoliitika keskenduma eelk\u00f5ige usalduse kasvatamisele \u2013 just usaldus riigi ja \u00f5iguss\u00fcsteemi vastu on see, mis paneb inimesi reegleid vabatahtlikult j\u00e4rgima.<\/p>\n
Et muud mehhanismid karistuse k\u00f5rval on j\u00e4\u00e4nud p\u00f5hjendamatult unarusse,\u00a0 n\u00e4itab n\u00e4iteks radikaliseerumise kasv ja selle m\u00f5ju lastele.<\/p>\n
Probleem ei seisne \u00fcksnes selles, et \u00e4\u00e4rmuslik v\u00f5i kahju tekitav sisu levib takistusteta, vaid ka selles, et t\u00e4iskasvanute k\u00e4itumismustrid normaliseerivad empaatiapuudust ja agressiivsust. Ka siin kaldub arutelu sageli suunas, et olukorda saab parandada vaid karistus\u00f5iguslike meetmete karmistamisega. K\u00fcsimus, kas \u00fchiskond peaks suutma selliste n\u00e4htustega toime tulla laiemate moraalsete ja sotsiaalsete normide kaudu \u2013 eeskuju, kogukondliku hukkam\u00f5istu ja platvormide t\u00f5husa (tsiviil)vastutuse abil \u2013 j\u00e4\u00e4b tagaplaanile.<\/p>\n
Siit tuleneb veel \u00fcks oluline aspekt: kui kogu raskus asetada karistus\u00f5igusele, sekkutakse paratamatult liiga hilja. Karistus\u00f5igus reageerib alles siis, kui halva k\u00e4itumise tagaj\u00e4rjed on juba avaldunud. Muude mehhanismide \u00fclesanne on aga ennetada, et sellise k\u00e4itumiseni \u00fcldse j\u00f5utaks v\u00f5i juba ilmnenud k\u00e4itumist t\u00f5husalt l\u00f5petada. Karistus\u00f5igus n\u00e4ib atraktiivne, sest ta on n\u00e4htav ja selge \u2013 kriminaliseerimisega tuuakse v\u00e4lja, et konkreetne tegu on karistatav ja sellega tegeletakse. Samas n\u00e4hakse sageli v\u00e4he v\u00e4\u00e4rtust pikaajalises ennetuses, n\u00e4iteks laste ja noorte huvihariduse parandamises, mis m\u00f5jub justkui kaugelt ja aeglaselt, ning skeptilisust (“ega neid v\u00e4\u00e4nikuid enam \u00fcmber ei \u00f5peta”) kohtab palju.<\/p>\n
Samuti on kahetsusv\u00e4\u00e4rselt tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud muud \u00f5iguskaitsevahendid, n\u00e4iteks tsiviilvastutuse t\u00f5hustamine, justkui oleks unustatud, et lisaks karistus\u00f5igusele v\u00f5imaldavad teised \u00f5igusharud m\u00f5nikord isegi paremini isiku \u00f5igusi kaitsta. Lahendus ei seisne valikus karistus\u00f5iguse ja muude meetmete vahel, vaid arusaamises nende tasakaalustatud koostoimest inimk\u00e4itumise m\u00f5jutamisel.<\/p>\n
K\u00fcsimus sellest, kas karistus\u00f5igus on sekundaar- v\u00f5i primaarnorm, ei ole pelk juristide s\u00f5nam\u00e4ng, vaid \u00fchiskonna stabiilsuse ja rahu seisukohast keskne. Karistus\u00f5igus on vajalik ja v\u00e4ltimatu osa toimivast \u00f5igusriigist, kuid ta ei saa kanda \u00fchiskonna moraalse selgroo rolli. Kui p\u00fc\u00fcame asendada empaatiat, vastutustunnet ja sotsiaalset eeskuju \u00fcha karmimate normide ja sanktsioonidega, devalveerime karistuse t\u00e4hendust ning kaotame selle, mis teeb \u00fchiskonna turvaliseks ka seal, kuhu riigi k\u00e4si ei ulatu. Karistuse hirm ei asenda s\u00fcdametunnistust \u2013 ja kui lubame s\u00fcdametunnistusel vaibuda, peab riik r\u00e4\u00e4kima \u00fcha valjemini. See ei ole suund, kuhu demokraatlik ja sidus \u00fchiskond peaks liikuma.<\/p>\n
Stabiilsus ja usaldus ei teki mitte sanktsioonide kuhjamisest, vaid oskusest hoida elus neid sotsiaalseid ja moraalseid mehhanisme, mille najal inimesed valdavalt niigi oma k\u00e4itumist reguleerivad. Karistus\u00f5igus on oluline siis, kui k\u00f5ik muu on alt vedanud, kuid selleks, et ta j\u00e4\u00e4ks oma \u00f5igesse kohta, peame aga v\u00e4\u00e4rtustama ja taastama neid pehmemaid, ent \u00fchiskonna jaoks palju kandvamaid norme. Samuti ei tohiks unustada, et lisaks karistus\u00f5igusele on ka teistes \u00f5igusharudes mehhanismi isikute \u00f5iguste kaitsmiseks \u2013 p\u00f5hjendamatult v\u00e4he k\u00fcsitakse v\u00f5imaluste kohta neid t\u00f5hustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimeste kooseluks on vajalik, et me hoiduksime tegudest, mis kahjustavad teiste \u00f5igusi ning tekitavad neile kannatusi. Paratamatult leidub…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":53189,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26991,26989,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14661,28,29,26990,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-53188","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-anna-markina","9":"tag-anneli-soo","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-karistusoigus","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-laura-aiaots","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115632408094573238","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53188","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53188"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/53188\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/53189"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53188"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=53188"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=53188"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}